haige maja sündroom

[liĺle]

Tere.
Palun abi.
Renoveerimisel on vana maja vesisel pinnal ja ehitaja pidas parimaks variandiks terve maja alune täita valuga. Valu peale pandi rihtung, vahele vill ja peale lamineeritud saepuruplaat. Tuulutusavasid ei tehtud kusagile. Põrandakütet ei ole.
Väga häirivaks on toas olev spetsiifiline hais ja umbne õhk, mis on peale tuulutamist kohe tagasi.
Olen mitme aasta vältel nö. jooksnud arstide vahet terviseprobleemidega- väsimus, uimasus, väike palavik jm. aga leitud pole midagi. Nüüd, kui elan töö tõttu vahepeal mujal, saan aru, et ehitisel peavad olema probleemid, kuna eemal olles tervis läheb korda.
Kas võib olla põranda alla tekkiva niiskuse- ja saepuruplaadi koostoime tagajärjega?
Ja kas see plaat üldse sobib nii suures ulatuses elamus kasutada?
Tänan, kes oskavad nõu anda☺olen ikka päris pa..s seisus

[Külaline]

Kõik saab alguse mõtlemisest.
Tsitaat: § 12. Ehitamisele esitatavad nõuded

(1) Ehitada tuleb ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid.

Aga kuidas tegelikult asjad käivad? Ikka nii, et ah mis projekti siin vaja, see ju ainult elumaja. Küll ehitaja peab teadma. Jne.
Ja pärast: ehitaja pidas vajalikuks, ehitaja süüdi, mina olin puuotsas kui pauk käis.
Kui tellija ise peaks vajalikuks ülal tsiteeritud põhilisest ehitusnõudest kinni pidada, siis nii mõnigi probleem oleks olemata.
Ps projekt peab olema selline, mille alusel nõuetele vastav ehitamine on võimalik.

[clondike]

Tegelikuses käivad asjad nii, et kõik lehed on täis kuulutusi, kus pakutakse ehitusteenust vundamendist katuseni ja lisatud tel. nr. Ja kuna teemalagataja on naisterahvas, siis soodsate tingimuste kokkulangemisel pole ideest suure mureni palju vaja. Projekt on projekt, siinkohal ei vaidle absoluutselt vastu. Küll aga, olgem ausad, on pool Eestit täis erinevatel perioodidel ilma projektita kohendatud vanu maju. Ja valdav enamus neist on väga heas seisukorras pärast uuenduskuuri. Kui sul pole projekti ja sa ei palka ehitusjärelvalvet, siis kuulad sa omal vastutusel, mida ehitaja ütleb. Ja kui sel ütlejal tegelikult puuduvad vajalikud teadmised ning ta on valitud lihtsalt mingi suvalise kuulutuse järgi, siis juhtubki see, mis teemaalgatajal mureks. Ei ole mõtet inimest kohe mutta tampida, meie ei tea ju asjaolusid. Eks tal tuleks põrand kusagilt lahti võtta ja vaadata, mis seal all toimub. Kui pinnase niiskus on jõudnud betooni kaudu puitkonstruktsiooni ja villani, siis on tervisehädade põhjus teada ja tuleb kogu asi ringi ehitada.

[Külaline]

Tere.
.........................................................................
Kas võib olla põranda alla tekkiva niiskuse- ja saepuruplaadi koostoime tagajärjega?
Ja kas see plaat üldse sobib nii suures ulatuses elamus kasutada?
Tänan, kes oskavad nõu anda☺olen ikka päris pa..s seisus

See saepuruplaat on ilmselt siis lamineeritud laastplaat. See on 90% ulatuses lehtpuu puidust valmistatud ja ei ole sobilik niiskes kohas kasutamiseks. Võtab kergesti hallituse külge. Eriti selliselt ehitatud põrandal.
Betoonist plaat pinnasel peaks olema alt isoleeritud ja soojustatud....

taastaja

[fgh]

Kui selle betooni all mingit soojustust pole, siis on probleemid selged ja vill on märg. Seda mitte pinnase niiskusest vaid juba kondenseerunud veeaurust.

[ping]

Lisan ka asjakohasesse teemasse.

pikk88 kirjutas: 05 Mai 2026, 08:20
Ehk siis tegemist avaliku saladusega.
Selge see, et keemia ümbritseb meid kõikjal. ...

Ei ole siin mingit saladust ja EU normid kehtivad juba pea 20 aastat aga eluruumi omanikul on (eluruumide normide puudumisel) mugav loll olla ja kui ehitajale selle teadmise eest keegi ei maksa, siis ka temal on ignoreerimine mugavam.

On aastaid räägitud "Haige maja sündroomist" ja ei tasu unustada Lähte kooli haisu lugu.
https://tartu.postimees.ee/2757102/repo ... -nuuskimas
https://www.err.ee/528287/lahte-kooli-h ... akse-valja

https://www.google.com/search?q=haige+m ... e&ie=UTF-8

Sündroom moodustab hulga erinevaid sümptomeid, mida tuleb vaadata inimesekeskselt. «Nina kinni, kurk hakkab kähisema, allergianähud, nahalööbed, nahk kuivab, hingamishäired, hingamine võib kinni jääda, nagu astma. Selle kõigega kaasneb kurnatus, väsimus, närvilisus ja töövõime langus,»

Eesti keeles on üldnimetus LOÜ (Lenduvad Orgaanilised Ühendid) ja asjakohaseid Terviseameti ning Keskkonnaministeeriumi materjale on netist leida.
Rahvusvaheliselt otsides on mõistlik kasutada märksõnadena lühendeid HCHO ja TVOC.

Rohkem on uuritud ja normeeritud ühiskondlike- ja lasteruumide sisekliimat.
https://www.terviseamet.ee/sites/defaul ... lidega.pdf

Siseõhus leidub sageli aldehüüde, LOÜ-sid (aromaatsed
süsivesinikud, estrid, terpeenid ja klooritud süsivesinikud) ning PLOÜ-sid (broomitud
leegiaeglustid, PAH-id, perfluoritud ühendid, ftalaadid). Aldehüüdid ja LOÜ-d on väga
murettekitavad, kuna need on üldlevinud ja avaldavad inimeste tervisele olulist mõju.
Neid ühendeid eraldub siseruumides mitmetest allikatest.

Kõige enam uuritud keemilised saasteained, mida leidub koolikeskkonnas kõige rohkem ning millel on oluline mõju laste tervisele, on formaldehüüd, benseen, etüülbenseen, tolueen, ksüleenid, naftaleen, stüreen, limoneen ja alfa-pineen. Üle-Euroopalise projekti SINPHONIE andmete uus analüüs näitas, et 29%, 19% ja 11% lastest puutusid vastavalt korraga kokku kahe, kolme või nelja teadaolevalt tervistkahjustava LOÜ suurenenud kontsentratsiooniga (> keskmine väärtus) (39). Enamikke nendest ühenditest leidub siseõhus tavaliselt rohkem kui välisõhus (40).
Mööbel, põranda-/seina-/laekattematerjalid, vaibad, kardinad ja rulood, aknaraamid,
plastmaterjalid, vaigud, liimid ning värvitud või lakitud esemed võivad kõik pika aja, nädalate või isegi aastate jooksul pidevalt vabastada õhku kemikaale. Nendest toodetest eralduvad kemikaalid ja heitemäärad sõltuvad kasutatud materjalidest ning teistest teguritest. Lisas 1 (tabel A.1) on välja toodud sageli tuvastatavate kemikaalide võimalikud allikad siseruumis.
Enamik puidupõhiseid mööbliesemeid ja põrandamaterjale on fikseeritud
karbamiidformaldehüüdvaikudega ning seetõttu on uute toodete formaldehüüdiheide muret tekitav (41). Värvitud või lakitud täispuidust või komposiitpuidust mööblist eraldub formaldehüüdi ja mitmeid LOÜ-sid, nimelt stüreeni, tolueeni, ksüleene, etüülbenseeni, diklorobenseeni ja benseeni (42).
Pressvineerist, vineerist või puitlaastplaadist põrandamaterjalidest, vaipade tagakülgedest ning kangastest võib eralduda formaldehüüdi ja mitmeid LOÜ-sid.
Polüvinüülkloriidi (PVC) sisaldav / vinüülpõrandakattematerjal võib eritada aromaatseid süsivesinikke (tolueen, benseen, etüülbenseen, ksüleenid, stüreen, bensaldehüüd, 2 etüülheksanool, atsetofenoon) ja PLOÜ-sid, näiteks ftalaate isegi aasta aega pärast paigaldamist (31,43).
Lisaks PVC-põrandakattest ja PVC-kattega puitlaastplaadist juba ise eralduvale heitele suurenevad heitkogused juhul, kui need materjalid on paigaldatud liimainetega (44,45).
Formaldehüüdi sisaldust klassiruumi õhus võivad suurendada ka laeplaadid (46). Muret tekitavad veepõhistes värvides sisalduvad aldehüüdid ja lahustipõhistes värvides sisalduvad ksüleenid, 2-butanooksoniim ja teised LOÜ-d. Lahustipõhised värvid on üldiselt palju suurema heitega (43). Tavaliste värvide koostises sageli lahustitena kasutatavaid keemilisi ühendeid kasutatakse endiselt emailvärvides, ent väiksemas koguses (47).

Dubais on rikkam rahvas ja seal on tehtud siseõhu reostumise diagrammidega uuring, erinevate materjalidega viimistletud värskete korteri näitel.
https://www.mdpi.com/2075-5309/13/11/2847

Keskkonnasõbralikest materjalidest ehitatud majades saavutas TVOC heitkogused esialgu haripunkti ja vähenesid seejärel järk-järgult, kusjuures materjali üldühikul kulus stabiilse saasteaine taseme saavutamiseks alla 1000 μg/m3 üle 50 päeva . See viitab sellele, et keskkonnasõbralike materjalide kasutamine võib aja jooksul luua mugavama sisekeskkonna. Üldiselt parandavad keskkonnasõbralikud materjalid tõhusalt siseõhu kvaliteeti.

Keskonnaministeeriumi 2012 aasta uuring viimistlusmaterjalide tolleaesetele normidele vastavusest.
https://kliimaministeerium.ee/sites/def ... ramine.pdf

[pikk88]

Mõistlik mõte, siia sobib see teemaarendus kindlasti paremini.
Samas räägitakse ka siinsamas foorumis tihtipeale sellest, kuidas mõistlik seina konstruktsioon on soojustus-OSB(aurutõkke asemel) ning kips. Selles lahenduses on küll OSB kaetud kipsiga. Samas oman ise kõrvalhoonet mis seest kaetud vaid OSBga ja sõbra pere elab juba aastaid korteris mille teisel korrusel asuvate tubade sarikad on kaetud vaid OSBga ning pole küll märkanud mingeid anomaaliaid. Võimalik, et ma pole kuigi tundlik aga samas on kõikvõimalikke allergiaid lapsepõlves diagnoositud paras hunnik.

[kaimagk]

Ehk alustaks normidele vastavat õhuvahetusest ja alles siis teeks põhust ja siilisitast seinad

[ping]

Ehk alustaks normidele vastavat õhuvahetusest ja alles siis teeks põhust ja siilisitast seinad

Kui võrrelda siseõhuga kokkupuutuvaid pindasid ja nende materjalide masse, siis saab näha, et ka igasugu koju kogutud tundmatust materjalist mant eritab lagunemisel märkimisväärsel kogusel lenduvaid aineid.
Vast on inimesed kohanud riiulile "sulanud" raadiot või kingakarpi sulanud kingi?

Üks eriti suure pindalaga kodudes olev märkamatult pidevat õhureostust tekitav aine on ajas pidevalt lagunev poroloon ja erinevad (odavad) polstrimaterjalid, mille olemust näiteks diivanis või madratsis ei osata kartagi. Igakordsel istumisel lendub järgmine pahvakas.
(Kes on vana mööblit lammutanud, see on kindlasti näinud, et mis seal sees olevaga on ajaga juhtunud.)

Ventilatsioon on ikkagi mõtlematu saastamise tagajärgede ravimine, mitte ainumõeldav "võluvahend".

Keda iseenda poolt eritatud CO2 murelikuks teeb, see võiks hakatuseks uurida Terviseameti poolt kehtestatud siseõhu norme ja selle alusel arvutada ventilatsiooni vajadust.

[kunn24]

Ventilatsioon on ikkagi mõtlematu saastamise tagajärgede ravimine, mitte ainumõeldav "võluvahend".

Veidi lollakalt kukkus see lause sul välja. Kui ventilasiooni vajaduses kahtled, hoia hinge kinni. Peaasi et õigel ajal uuesti hingata taipad- muidu vist järgmisi lauseid enam ei tule.

[optimist88]

Ehk alustaks normidele vastavat õhuvahetusest ja alles siis teeks põhust ja siilisitast seinad

Jutt oli savikrohvist. Kui probleem on valedes materjalides siis õhku võid ju vahetada aga algpõhjust see ei ravi.

@ping co2 on co2, kui seda ruumis liiga palju saab, on lood kehvad ja vahet ei ole, kes või mis selle eritas.

[ping]

... @ping co2 on co2, kui seda ruumis liiga palju saab, on lood kehvad ja vahet ei ole, kes või mis selle eritas.

"Palju" on suhteline subjektiivne hinnang ja seda sõna kasutatakse peamiselt reklaamtekstides.
Tean selle liia mõjust aga räägiks numbrite keeles.
Kui palju on "palju" kehtivate normide ja milliste normide alusel?

Kontsentratsioon töökohal, lasteasutustes, meditsiiniasutustes, jne?

[juhtmepunt]

... @ping co2 on co2, kui seda ruumis liiga palju saab, on lood kehvad ja vahet ei ole, kes või mis selle eritas.

"Palju" on suhteline subjektiivne hinnang ja seda sõna kasutatakse peamiselt reklaamtekstides.
Tean selle liia mõjust aga räägiks numbrite keeles.
Kui palju on "palju" kehtivate normide ja milliste normide alusel?

Kontsentratsioon töökohal, lasteasutustes, meditsiiniasutustes, jne?

Numbritega saab ennast järje peale hakata viima siit:

Allikas: https://media.voog.com/0000/0048/7241/f ... 221110.pdf

[juhtmepunt]

Ehk alustaks normidele vastavat õhuvahetusest ja alles siis teeks põhust ja siilisitast seinad

Esmalt tuleb (seni üldse puuduv) ventilatsioon ära korraldada ja sellega kaasnevalt võivad lännu olla ka võimalikud ehitusmaterjalidest lenduvad ühendid.

Teema algatajale. Kui pekkis on tubane õhukvaliteet, saad igasuguse arvamise asemel hinnata üsna lihtsa CO2 taseme mõõtmisega. Kodukasutajale sobivaid vahendeid on pikemalt käsitletud siin teemas: viewtopic.php?t=72222

[madis64]

Ehk alustaks normidele vastavat õhuvahetusest ja alles siis teeks põhust ja siilisitast seinad

Esmalt tuleb (seni üldse puuduv) ventilatsioon ära korraldada ja sellega kaasnevalt võivad lännu olla ka võimalikud ehitusmaterjalidest lenduvad ühendid.

Maitseid on mitmeid, ma isiklikult eelistan selliseid lenduvaid ühendeid konstruktsioonides vältida selmet neid hiljem moel või teisel ruumist välja tuulutada.

[Urmas]

Maitseid on mitmeid, ma isiklikult eelistan selliseid lenduvaid ühendeid konstruktsioonides vältida selmet neid hiljem moel või teisel ruumist välja tuulutada.

Vaat siinkohal olen mingis mõttes madis64-ga isegi nõus. Annan idee- mõni ultraäärmustumeroheline võiks seinte sirgendamise eesmärgil vanad pinnad üle lüüa linaluuplaadiga. Olen ca 40+ aastat tagasi selle plaadiga ajanud sirgemaks seinu korteris, kus kunagise eksdirektoriga elasime ja üle löönud kahe toa seinad. Meenutas tänapäevast OSB-d, ainult linaluudest. Noh, mõnele vihavaenlasele oleks see väga hea soovitus, mida annaks isegi tasuta. Oi seda haisu, mis oli ikka päris pikka aega, aga ju see hais kuulus odavuse juurde. Tänapäevaste nn "ökoloogiliste" linaluuplaatide(jäigad) kohta mul info puudub.

[madis64]

Annan idee- mõni ultraäärmustumeroheline võiks seinte sirgendamise eesmärgil vanad pinnad üle lüüa linaluuplaadiga. Olen ca 40+ aastat tagasi selle plaadiga ajanud sirgemaks seinu korteris, kus kunagise eksdirektoriga elasime ja üle löönud kahe toa seinad.

Sinu mälu värskenduseks - lõid mitmed aastad tagasi meie mõnevõrra lainetavad elutoaseinad remondikipsiga üle ja kõik on jätkuvalt väga heas korras

Kui jutt käib uusehitusest, siis puitlaudis, kipsikarkass ja kipsplaat on ainuke lahendus, mida mina puitkarkassmaja puhul aktsepteerin - OSB tegijad saavad maksvat klienti kuskilt mujalt otsida.

[ping]

Järgneva teksti lugemisel palun arvestada, et olen ruumi siseõhus CO2 jälgimise ja pahade gaaside vähendamise poolt ning oman ka ise mõõtjat aga tahaks juhtida tähelepanu juriidilisele seigale nagu kohtus öeldakse, et: "Me lähtume täpselt seadusest".

....
Numbritega saab ennast järje peale hakata viima siit:

Allikas: https://media.voog.com/0000/0048/7241/f ... 221110.pdf

Nimelt see pildil viidatud EVS-EN 16798-1:2019, mis hakkas Eestis kehtima alates 15.10.2019 on pealkirja järgi juhendmaterjal energiatõhususe lähteülesandeks projekteerijale:
https://www.evs.ee/en/evs-en-16798-1-2019

Hoonete energiatõhusus.
Hoonete ventilatsioon.
Osa 1: Sisekeskkonna sisendparameetrid hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, võttes arvesse siseõhu kvaliteeti, soojuskeskkonda, valgustust ja akustikat.
Moodul M1-6

Selle alusel ei saa nõuda kohtus hoone omanikkult sisekliima tagamist ja ei hoone müüjalt ega ehitusmehelt kompensatsiooni kui hoones neid norme ei saavutata.

Siin on võrdluseks üks pilt põhjamaade erinevatest ehitiste ventilatsiooninormidest, millest võib arvata, et Eesti väikestes kontorites rikutakse liigselt õhku.

https://www.rehva.eu/rehva-journal/chap ... monization

Laiskus sai võitu ja Gemini koostas sellise kokkuvõtte olukorrast.

Rahvatervise seaduse alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud konkreetset numbrilist \(CO_{2}\) piirnormi just nimelt eraomandis olevatele eluruumidele.

Eesti õigussüsteemis on olukord järgmine:Seadus ja punkt: Rahvatervise seaduse § 12 lõige 1 sätestab üldpõhimõtte: "Elukeskkond ei tohi ohustada tervist ning peab vastama tervisekaitsenõuetele.

"Eluruumide üldnõuded: Vabariigi Valitsuse määrus "Eluruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded" (§ 5) ütleb vaid üldiselt, et õhuvahetus peab tagama siseõhu kvaliteedi, mis ei ole inimese tervisele ohtlik, kuid ei nimeta \(CO_{2}\) numbrilist väärtust.

Terviseameti seisukoht: Kuna eluruumide kohta puudub seaduses jäik arvuline norm, tugineb Terviseamet järelevalves ja hinnangute andmisel kaudsetele tõenditele ja soovituslikele piirmääradele. Praktikas loetakse tervisele ohutuks tasemeks kuni 1000 ppm ja ebarahuldavaks üle 1500 ppm.

Erinevus avalikest hoonetest: Erinevalt eluruumidest on koolide ja lasteaedade jaoks kehtestatud konkreetsed määrused (nt RTS § 8 alusel), kus on kirjas, et \(CO_{2}\) tase ei tohi ületada 1500 mg/m³ (u 850 ppm üle välisõhu taseme).

Kokkuvõtteks: Kui soovite omanikult midagi nõuda eluruumi siseõhu kohta, ei saa te viidata konkreetsele "eluruumide \(CO_{2}\) seadusepunktile", sest sellist numbrilist punkti seaduses pole.

Nõude aluseks saab olla Rahvatervise seaduse § 12 üldine terviseohutuse nõue koos eksperthinnanguga, mis tõestab, et olemasolev õhuvahetus on tervisele ohtlik.

Kokkuvõtteks:

Standardid (EVS-EN 16798-1): On projekteerimiseks ja ehitamiseks. Kui maja on valmis ja kasutusluba käes, siis need enam omanikku otseselt ei kohusta, välja arvatud juhul, kui on tegu garantiiperioodiga või ehitusveaga.

Rahvatervise seadus: Räägib üldisest terviseohutusest (§ 12), kuid eluruumidele (erinevalt koolidest/lasteaedadest) pole sinna juurde kirjutatud ühtegi määrust, mis ütleks: "kui on 1201 ppm, siis on seadus rikutud".

Eluruumi nõuete määrus: Ütleb, et peab olema "vajalik õhuvahetus", aga jätab defineerimata, mis see arvuliselt on.Seega, kui eluruumis on kõrge \(CO_{2}\) tase, on see juriidiliselt pigem kokkuleppe või eksperthinnangu küsimus (kas korter on elamiskõlblik või mitte), mitte otsene seadusepunkti rikkumine.

Eraomandis peetakse siseõhu kvaliteedi tagamist suuresti elaniku enda vastutuseks (läbi akende avamise või ventilatsiooni kasutamise), eeldusel, et ehitustehniliselt on õhuvahetus võimalik.

"Uppuja päästmine on tema isiklik asi!" ja iga omanik peab ise oma parima äranägemise järgi oma valduste eest vastutama ja kui ise, endale ehitatud majas on probleem, siis leiab süüdlase peeglisse vaadates.