Planeedi Maa päästmine

Siin arutletakse naljakate juhtumite üle ehitusvaldkonnas
Urmas
autodidakt
Postitusi: 13803
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 426 korda
On tänatud: 460 korda

Re: Planeedi Maa päästmine

Lugemata postitus Postitas Urmas »

Austraalias ja USA-s maksab ühe paneeli korrektne lahtivõtmine ja materjalide eraldamine taaskasutamiseks umbes 20 kuni 28 dollarit, kuid prügilasse viskamine maksab vaid umbes 4 dollarit.
Miks meie peavoolumeedia sellistest nüanssidest ei räägi? https://uueduudised.ee/puhas-energeetik ... probleemi/
NB! Ei võta materiaalset vastutust oma kommentaarides soovitatu kasutamise eest! ;)
trebla
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3447
Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 66 korda

Re: Planeedi Maa päästmine

Lugemata postitus Postitas trebla »

Paralleelselt leiab teiseteemalisi artikleid erialaajakirjandusest ...
https://www.pv-magazine.com/page/2/?s=Recycling
Suurima kontsentratsiooniga hõbedamaardla täna pole mitte kusagil maa all vaid kasutatud paneelide rägus...
(meil näiteks hakatakse juba kaklema põlevkivituha ümber...)

Päikesepaneelide paigaldamine on alles algusjärgus - maailmas on neid täna (ainult) 3 TW jagu ja nende hulk ilmselt vähemalt 10-kordistub... Nii, et kui näete kusagil paneeli , siis kujutage enesele ette, et tulevikus näete 10 paneeli...
See 3 TW annab täna 10 % maailma elektritoodangust.... möödus äsja tuumaenergiast..

UU viidatud allikas (Kanadast) mainitud kaadmiumiprobleem on peamiselt Põhja- Ameerika päritolu, kus First Solar nimeline firma oli küll maailmas esimene 1 GWp aastatoodanguni jõudnud tootja, kuid valmistab suht eksklusiivselt paneele kaadmium-telluriidi baasil. Muu maailm kasutab peamiselt räni...
Prill
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1740
Liitunud: 27 Veebr 2017, 10:36
On tänanud: 7 korda
On tänatud: 96 korda

Re: Planeedi Maa päästmine

Lugemata postitus Postitas Prill »

Urmas, nendest "nüanssidest" rääkimine ongi Brüsseli roheideloogia üks aluseid, kus eriti Euroopa Liit on viljelenud regulatsioone, kuidas juba toote disainis tuleb arvestada toote eluea lõppedes selle utiliseerimisprobleemidega. Kuidas toode osadeks saab lammutada, mida ja kuidas saab eraldada taaskasutamiseks ja palju lõpuks jääb järgi jäätmeid, millega midagi teha ei ole.

See on saanud palju kriitikat, kuidas selline toodete disainime kahjustab euroopa tootjate konkurentsivõimet, tõstab hinda ja iga eestlane teab kuidas brüsseli rohediktaat on lollus kuubis.
Ometi ajaloos inimene oma "elamise si..amisega" enamus regulatsioone kehtestanud, on suudetud ära mürgitada oma joogivesi, suurlinnades hingatav õhk, koguda mäekõrguseid jäätmehunnikuid jne - lõpuks on ikka diktaat kehtestatud - vot ei viska oma fekaale rentslisse, ehitad toru, maksad reovee puhastamise eest jne - või saad karistada. Veel eelmise sajandi lõpus õitsva iseriikluse tingimustes härrad garaažikoperatiivides lasid oma vanaõli maha ja garaažitagune kraav oli õlikirmega kaetud, prügihunnik haisev võpsik - europeded lõpetasid selle nalja ära. Isegi metsa alla ei lubatud enam prügi viia nagu traditsiooniks oli meil kujunenud..
Täna on normaalsus kus maksad prügivedu/prügikasti ka siis kui prügi pole, sest bürokraatidel on tarkus kus inimelu prügi tekitab ja seda peab õigesti utiliseerima ehk prügiveo leping on elu orgaaniline osa.

Mille poolest utiilis tuulikulaba või päikesepaneel erineb vanast rehvist või värvijäägist - samamoodi inimtekkeline prügi, millega oleks tark arvestada juba toote disainil - mis saab pärast kasuliku eluea lõppu.
Vanade rehvide puhul me ju ei ajanud iba, et oleks rehvid keelustatud, poleks neid rehvihunnikuid ja seal tekkinud mürgiseid põlenguid.
Fossiilsete kütuste põletamine energiatootmiseks, või sõidukis on tegelikult hullem, sest see reostus on nähtamatu, piirideülene - seda on kerge ignoreerida. Kui su joogivees on kolibakter ja oksendad&kõht lahti - kohe tunned, ei ole OK ja reostus tuleb lõpetada aga fossiilitoss - näita seda ju nagu ei olegi, teadlased mida nemad teavad onju, ja üldse keegi kuskil reostab nagunii rohkem ja ebaõiglane just mind represseerida vähem saastama.
Vasta