Energiamärgis ja aastas reaalselt kasutatud kWh/m2

[kaimagk]

.... Või kui kui ikka päevad otsa küpsetatakse midagi elektripliidil või ahjus.
Poest ostetud valmistoit ja ainult mikrouunis soojendamine võib ka märgise tähte parandada.

Praeahjust ja pliidist eralduv soojus tuleb ka elamise kütteks ja on võrdne otseelektriküttega.
"Päevad otsa küpsetamine" on sõltuvushaigus samamoodi nagu alkoholism või hasartmängusrus ja vägagi kallis hobi ning tuleb arvestada oma hobide kulukusega.

Millises projektis/märgise näites on praeahju kasutamine arvestatud? Paluks näidet ?
Kas on arvestatud ka sellega et praeahju/pliidi töötamise ajal on normaasel kodul ka eraldi väljatõmme. Kas on paigaldatud sellele soojustagastus? Kui ei ole, kuidas see on otsene elektriküte?

[alarpiirfeld]

Tere . Sellel olmeelektriteemadel võibki jääda näiteid tooma. Neid on tohutult ja ette ennustada tarbija tarbimisprofiili võimatu (v.a. selgeltnägijad). Aga kui pöörduda analoogse küsimusega kolleegide poole K.Euroopas, siis ei saa nad mitte mõhkugi aru meie probleemist. Küsimuse all pole mitte keelebarjäär. Sealmaadel ei hakka keegi tarbija käitumisharjumust ennustama ega mõõtma. See ongi ideoloogiline ja üks (mitmest) põhimõtteline erinevus, millest meie näitemängu "Energiatõhusus" lavastajad kas ei saa aru või lihtsalt ignoreerivad kolleegide seisukohti, keda on tuhandeid kordi rohkem, kui meie väikeses konnatiigis. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[RaJy]

.... Või kui kui ikka päevad otsa küpsetatakse midagi elektripliidil või ahjus.
Poest ostetud valmistoit ja ainult mikrouunis soojendamine võib ka märgise tähte parandada.

Praeahjust ja pliidist eralduv soojus tuleb ka elamise kütteks ja on võrdne otseelektriküttega.
"Päevad otsa küpsetamine" on sõltuvushaigus samamoodi nagu alkoholism või hasartmängusrus ja vägagi kallis hobi ning tuleb arvestada oma hobide kulukusega.

Millises projektis/märgise näites on praeahju kasutamine arvestatud? Paluks näidet ?
Kas on arvestatud ka sellega et praeahju/pliidi töötamise ajal on normaasel kodul ka eraldi väljatõmme. Kas on paigaldatud sellele soojustagastus? Kui ei ole, kuidas see on otsene elektriküte?

Üsna puusalt pakun, et tänapäevane vent-süsteem on 1-2% kogu elamufondist. Ülejäänud elavad oma elu ja ei keskendu tähenärimisele. Ehk siis sinu arvates 98% inimestest ei ela normaalses kodus? Defineeri normaalsus kõigepealt - meil on päris palju majapidamisi kus vesi viiakse ämbriga tuppa ja solk välja ja peldik on majast eemal olev kuivkäimla. Tule oma mullist välja kadakasaks!

[kaimagk]

.... Või kui kui ikka päevad otsa küpsetatakse midagi elektripliidil või ahjus.
Poest ostetud valmistoit ja ainult mikrouunis soojendamine võib ka märgise tähte parandada.

Praeahjust ja pliidist eralduv soojus tuleb ka elamise kütteks ja on võrdne otseelektriküttega.
"Päevad otsa küpsetamine" on sõltuvushaigus samamoodi nagu alkoholism või hasartmängusrus ja vägagi kallis hobi ning tuleb arvestada oma hobide kulukusega.

Millises projektis/märgise näites on praeahju kasutamine arvestatud? Paluks näidet ?
Kas on arvestatud ka sellega et praeahju/pliidi töötamise ajal on normaasel kodul ka eraldi väljatõmme. Kas on paigaldatud sellele soojustagastus? Kui ei ole, kuidas see on otsene elektriküte?

Üsna puusalt pakun, et tänapäevane vent-süsteem on 1-2% kogu elamufondist. Ülejäänud elavad oma elu ja ei keskendu tähenärimisele. Ehk siis sinu arvates 98% inimestest ei ela normaalses kodus? Defineeri normaalsus kõigepealt - meil on päris palju majapidamisi kus vesi viiakse ämbriga tuppa ja solk välja ja peldik on majast eemal olev kuivkäimla. Tule oma mullist välja kadakasaks!

Ma pakun puusalt mitte 1,2 protsentti vaid 25- 30 ikka. See et inimesed elevad mingites hoonetes kus puudub vent ei tähenda et kõik peaks niimoodi elama( kas käid hobusega küla poes ka?)
Ja need kes peavad oma reovett toast ämbriga välja vedama, noojah, kurb.
Ja täpselt. nagu pakud, väääga paljud inimesed elevad kehvades oludes (ventilatsiooni mõistes),(andmeid võid ise otsida kui tahad).

Ja küsimus polnud ju tegelikult selles. Küsimus oli ahjust/pliidist tuleva soojuse tagastmine hoonesse.

[ping]

Tule Ansip taevast appi! Ehk siis energiamärgis on vaid elektri- või kaugküttel elamiste jaoks!

Mina ei ole sada väitnud, kirjutasin ainult, et "mõõdetud sisendandmete alusel saab väljastada energiamärgise, siis kui mõõtjad on olemas ja puuduvad muud kütteseadmed".

Mõtle natuke laiemalt - kaugeltki kõik eestimaalased ei ela nii nagu sina - mõni kütab puiduga, mõni kivisõega, mõni vanade kummkutega. ...

Kummikutega küttes pöördudki selgeltnägija poole, kes kristallkuuli pealt arvutab sulle nõutud tähe.
Muidugi "ennustamise" teenus maksab suure mahu tõttu palju rohkem, kui mõõtmise järgi saadud tulemus.

[ping]

....
Ja need kes peavad oma reovett toast ämbriga välja vedama, noojah, kurb.
Ja täpselt. nagu pakud, väääga paljud inimesed elevad kehvades oludes ....

Ei maksa vast kõvasti "viletsate elamiste" teemal rääkida, sest kui euroametnikud haisu ninna saavad, võivad sellistel hoonetel eluruumina kasutamise loa hoopis ära võtta.
Ja kui kodus eluruum puudub, siis näiteks võivad lastekaitsjad ka lapsed ära viia. jne.

[Hiid]

Küsimus oli ahjust/pliidist tuleva soojuse tagastmine hoonesse.

Seni, kuni sellise soojuse kinnipüüdmine on kordades kallim, kui see soojus ise maksab, pole mõtet vaeva näha ja sellesse investeerida. See on minu tagasihoidlik arvamus.

[kaimagk]

Küsimus oli ahjust/pliidist tuleva soojuse tagastmine hoonesse.

Seni, kuni sellise soojuse kinnipüüdmine on kordades kallim, kui see soojus ise maksab, pole mõtet vaeva näha ja sellesse investeerida. See on minu tagasihoidlik arvamus.

Küsimus polnud kiinpüüdmise hinnas, vaid kuidas saab võtta märgise kujundamisel arvesse pliidist/ahjust saastunud erergia kandumise tuppa.

[val]

...Aga kui pöörduda analoogse küsimusega kolleegide poole K.Euroopas, siis ei saa nad mitte mõhkugi aru meie probleemist. Küsimuse all pole mitte keelebarjäär. Sealmaadel ei hakka keegi tarbija käitumisharjumust ennustama ega mõõtma.....

Kas hr on reaalselt euroopa kolleegide poole pöördunud, ma kahtlen selles?

Küsisin AI käest: Kas see on tavapärane ka teistes Euroopa riikides, et KEK energiamärgise tulemust mõjutavad elanike käitumisharjumused?
Vastus:

Jah, see on teistes Euroopa riikides **täiesti tavapärane ja tuleneb otseselt valitud metodoloogiast**. Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv (EPBD) lubab liikmesriikidel energiamärgiste andmisel kasutada kahte põhilist lähenemist, ning mõõdetud märgise puhul on käitumuslik mõju vältimatu igas riigis.
Euroopa praktikas jagunevad märgised kaheks süsteemiks:

### 1. *Operational Rating* (Mõõdetud / tegelik energiakasutus)
See on täpselt sama süsteem nagu Eesti KEK-märgis. Kui riik lubab olemasolevatele hoonetele väljastada märgiseid reaalsete arvete põhjal, **mõjutab tarbija käitumine tulemust alati**.
* **Kus kasutatakse?** Seda süsteemi kasutatakse laialdaselt näiteks **Rootsis**, **Soomes**, **Suurbritannias** (eriti äri- ja avalike hoonete puhul ehk *Display Energy Certificates*) ning osaliselt **Saksamaal** ja **Taanis** (kus omanik saab sageli valida arvutusliku ja mõõdetud märgise vahel).
* **Käitumise roll:** Kuna igal pool on reegel sama — aluseks on viimase 1–3 aasta elektri- ja küttearved —, kajastub elanike säästlikkus või raiskamine otse lõpptulemuses. Sarnaselt Eestile tehakse ka teistes riikides ilmastiku normaliseerimine (inglise keeles *weather normalization*), et taandada geograafia ja konkreetse aasta talve mõju, kuid inimfaktorit see ei kaota.

### 2. *Asset Rating* (Arvutuslik energiatõhusus)
See süsteem hindab hoone "kesta" ja tehnosüsteeme standardtingimustes (nagu Eesti uusehitiste märgised).
* **Kus kasutatakse?** Riigid nagu **Iirimaa**, **Madalmaad** (kodude puhul) ja **Prantsusmaa** on eelistanud puhtalt arvutuslikku süsteemi ka vanade hoonete puhul.
* Selle eeliseks on see, et hooned on turul omavahel paremini võrreldavad (hinnatakse maja ennast, mitte elanikku). Puuduseks on aga nn **"tulemuslikkuse lõhe"** (*performance gap*) — uuringud Euroopas näitavad, et arvutuslikult väga säästlikuks (A- või B-klass) määratud majad tarbivad tegelikkuses sageli kuni 40% rohkem energiat, sest inimesed hakkavad säästlikus majas mugavusest rohkem kütma (seda nimetatakse *rebound*-efektiks).

### Kokkuvõte: Euroopa suur dilemma
Euroopa Liidus ongi see teema pidev vaidluskoht. Kuna *Operational Rating* (mõõdetud märgis) sõltub liiga palju tarbija käitumisest, võib juhtuda, et hoone saab "hea" märgise ainult sellepärast, et seal elab külma kartmatu pensionär, kes hoiab tube 17 kraadi juures. Kui maja ostab lastega pere, kes soovib 22-kraadist soojust, muutub märgise tulemus kohe.
Seetõttu liigub Euroopa Liit uute direktiivide suunas, mis üritavad neid kahte süsteemi tulevikus rohkem kombineerida (näiteks luues "dünaamilisi" energiamärgiseid), et märgisel oleks näha nii maja tegelik ehituslik kvaliteet kui ka reaalne digitaalsete arvestite mõõdetud kulu.

[kunn24]

Lp Val, kas energmärgis on elanike või ehituse kohta? Ja kui on suures korelatsioonis elanike kohta, siis mida temast arvata? Kuna eeldatavalt jääd oma arvamusega ettevaatlikuks, kas sõna "rohepask" on liiga tegemine?

[val]

Lgp Kunn, olukord ei ole väga s***, aga isegi s*** on meie enese oma ja see on meie tuleviku väetis.

[kunn24]

Tõe huvides peab ütlema, et 2024/ 25 on seda kanget kraami veidi kohendatud, par 11 on saanud kosmeetlise täienduse:
https://www.riigiteataja.ee/et/akt/1060 ... iv=#para11

(31) Lõike 3 punktides 1–5 nimetatud kaalutud energiaerikasutuse komponentidest lahutatakse hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruse kohaselt energiaarvutuses arvesse mitte võetud tehnosüsteemi, elektritarviti või madala temperatuuriga pinna ja mitteelamu parkimismaja energiakasutus, mis on energiaarvestiga mõõdetud.
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.06.2025; jõustumine muudetud [RT I, 19.02.2025, 1]]

[alarpiirfeld]

Tere. Kuigi AI kommentaarist võib jääda mulje, et Saksamaal hinnatakse tarbija käitumist, siis nii see ei ole. Tasub lugeda Saksamaa ja Austria vastavaid normdokumente (mis on tuhandete kolleegide koondatud seisukoht), mitte suunamudijate infot genereerivat AI-d. Ja kuidas võrrelda eri metoodikate alusel väljastatavaid märke Eestis ja Saksamaal? Polegi võimaliik. Pangadusringkonnad peavad aga lähtuma ühtsetest reeglitest nii Saksamaal kui ka Eestis. Huviga ootaks siis seda ühitatud dünaamilist energiamärgist. Huvitav kumb siis ühitub, kas Eesti või Saksamaa.
Aga tänud huvitava lugemise eest. "(31) Lõike 3 punktides 1–5 nimetatud..". Lugesin seda lauset 5 korda edaspidi ja tagurpidi - mitte midagi ei saa aru. See väidab et
1) mingite tehnoseadmete (äkki nt näiteks basseinivee kütteseade), el.tarvitite (äkki nt trepiküte) või pindade (kelder, talveaed, sahver, pööning, vm) energiakasutust ei ole energiaarvutuses arvesse võetud. [Komm: K.Euroopas neid tehnoseadmeid ja el.tarvieid ei võeta samuti arvesse; kõrvalpindade mittearvestamine Eestis on aga üks paljudest erinevustest];
2) kui eelnimetatud osade energiakasutust EI OLE energiaarvutuse arvutuses arvesse võetud, siis polegi ju midagi lahutada; puudub objekt, mida reguleerida;
3) Kui pole midagi lahutada, siis millegipärast nõutakse energiaarvutuses mittarvutatava suuruse mõõtmist energiaarvestiga? Ei saa aru, mida selle mõõdetud väärtusega edaspidi teha. Nagu polnud need 3 liiki enne , pole ka pärast mõõtmist energiaarvutuses! [Komm: huvitav kuidas seaduseandja mõõdaks pööningu energiakasutust?]
Kokku: seadusandjal puudub funktsionaalne lugemisoskus. Ta ei saa aru, mida ta kirjutab. Selliseid jaburdusi on energiamärgise metoodikad paksult täis.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[RaJy]

....
Ja need kes peavad oma reovett toast ämbriga välja vedama, noojah, kurb.
Ja täpselt. nagu pakud, väääga paljud inimesed elevad kehvades oludes ....

Ei maksa vast kõvasti "viletsate elamiste" teemal rääkida, sest kui euroametnikud haisu ninna saavad, võivad sellistel hoonetel eluruumina kasutamise loa hoopis ära võtta.
Ja kui kodus eluruum puudub, siis näiteks võivad lastekaitsjad ka lapsed ära viia. jne.

Ise elasin säärastes tingimustes õndsatel 80 ndatel. Enda lastele lõin paremad tingimused. Samas palju mul vaja on - olen nõus edasise elu elama nii nagu lapsepõlves.

[ping]

Tõe huvides peab ütlema, et 2024/ 25 on seda kanget kraami veidi kohendatud, par 11 on saanud kosmeetlise täienduse:
https://www.riigiteataja.ee/et/akt/1060 ... iv=#para11

(31) Lõike 3 punktides 1–5 nimetatud kaalutud energiaerikasutuse komponentidest lahutatakse hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruse kohaselt energiaarvutuses arvesse mitte võetud tehnosüsteemi, elektritarviti või madala temperatuuriga pinna ja mitteelamu parkimismaja energiakasutus, mis on energiaarvestiga mõõdetud.
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.06.2025; jõustumine muudetud [RT I, 19.02.2025, 1]]

Ehk parklasse (väljaspool hoone köetavaid ruume) kuluva energia mõõtmiseks tuleb paigaldada eraldi, Mõõteseaduse nõuete kohane, eraldiseisev elektriarvesti, koos selle arvestussüsteemi paigaldamisega lisanduva bürokraatiaga.