Ehitusfoorum

....Targem paigaldab kaks küttesüsteemi - soojuspumba (väiksem, odavam) ja puiduküttel katla. Kevad-sügis huugab SP ja talvel katel, pellet või halupuud.....

Küttesüsteemi ehituskulud, katlaruumi ehituskulud.... hoolduskulud....

See rohkem muidugi uue maja ehitamisel arvestamiseks - teemaalgatajal on torustik ja katlaruum juba olemas

Ma siin tsiteerin meie kolleegi, et kõik kulud tuleb arvesse võtta.....

Korstent võib vist 4 aastat ise pühkida, ....?

Pigem lisaks ÕSP, saab suvel kasutada jahutamiseks.

Kuidagi peab maja soojaks saama, tasuta lahendust pole.
SP puuduseks on momendil kallis elektrihind talvel, katla lahendusel kallim ehituskulu.

Kalvis kirjutas: 25 Mär 2026, 11:43 ..
Targem paigaldab kaks küttesüsteemi - soojuspumba (väiksem, odavam) ja puiduküttel katla. Kevad-sügis huugab SP ja talvel katel, pellet või halupuud.

Kõlab nagu talupojatarkus, ent järele mõeldes elame absurdiajastul - hoonele tuleb rajada kaks või enam alternatiivset küttevõimalust. Mõnel teisel ajal oleks töörahvariigi ressursi ebamõistliku kasutus olnud õõnestustegevus, siberi reisi saanud.. et miks kulutada ühele küttesüsteemile kui saab kulutada kahele või isegi mitmele

Nii ongi meie talupojatarkus, kus modernsesse häärberisse oli mõeldud gaasiküte, sest gaasiots-liitumispunkt oli krundi piiril olemas ja krundihinna sees, aga "talupoeg" tark ehitas ka maaküttekontuuri, katlaks miski hübriid mis pidada ise valima kas kütab gaasi või maasoojusega. Tarkust jäi veel üle, läbi kahe korruse avatud elutuba
tuli ka kaminahi, mis pidada see viimane ellujäämistrikk olema kui gaasi ja elektriga kööga on.
Lisaks on ka õhksoojuspump, tõsi küll jahutamiseks, aga need mõistavad ju kütta ka - ehk gaas-maaküte-kaminahi-õhksoojuspump - 4 võimalust elamist soojendada..

Nii rikast aega ei ole meite maal vist ennem nähtud. Peaasi, et see tendents ei leviks mujale, nt maja katus, teeks kolm katust, nt kui kivikatus peaks mõranema, oleks seal all plekkkatus juba olemas, plekk teadagi roostealdis, selle all võiks olla miski bituumensindel arenguruumi on..

...Nii rikast aega ei ole meite maal vist ennem nähtud. Peaasi, et see tendents ei leviks mujale,...

Jajah.. Saksamaal ollagi olemas miski priiskamisvastane liikumine, mis väidab, et eramajad on saatanast - jätkusuutlik olla vaid see kui inimesed elaksid korterites...

Eramute natsionaliseerimisest polevat veel küll kuulda...

trebla kirjutas: 25 Mär 2026, 18:38 Jajah.. Saksamaal ollagi olemas miski priiskamisvastane liikumine, mis väidab, et eramajad on saatanast - jätkusuutlik olla vaid see kui inimesed elaksid korterites...

Eramute natsionaliseerimisest polevat veel küll kuulda...

Kas tahab veel keegi vastu vaielda, et Lenini ideed ei ole surematud? Noh, võib-olla mingis tänapäevasemas variandis, aga ikkagi põhinõudmised tunduvad olevat samad.

Prill kirjutas: 25 Mär 2026, 15:47 Kõlab nagu talupojatarkus, ent järele mõeldes elame absurdiajastul - hoonele tuleb rajada kaks või enam alternatiivset küttevõimalust. Mõnel teisel ajal oleks töörahvariigi ressursi ebamõistliku kasutus olnud õõnestustegevus, siberi reisi saanud.. et miks kulutada ühele küttesüsteemile kui saab kulutada kahele või isegi mitmele

Nii ongi meie talupojatarkus, kus modernsesse häärberisse oli mõeldud gaasiküte, sest gaasiots-liitumispunkt oli krundi piiril olemas ja krundihinna sees, aga "talupoeg" tark ehitas ka maaküttekontuuri, katlaks miski hübriid mis pidada ise valima kas kütab gaasi või maasoojusega. Tarkust jäi veel üle, läbi kahe korruse avatud elutuba
tuli ka kaminahi, mis pidada see viimane ellujäämistrikk olema kui gaasi ja elektriga kööga on.
Lisaks on ka õhksoojuspump, tõsi küll jahutamiseks, aga need mõistavad ju kütta ka - ehk gaas-maaküte-kaminahi-õhksoojuspump - 4 võimalust elamist soojendada..

Nii rikast aega ei ole meite maal vist ennem nähtud. Peaasi, et see tendents ei leviks mujale, nt maja katus, teeks kolm katust, nt kui kivikatus peaks mõranema, oleks seal all plekkkatus juba olemas, plekk teadagi roostealdis, selle all võiks olla miski bituumensindel arenguruumi on..

Ongi talupoja tarkus. Tean omanikke, kel on 3 ja isegi 4 - Naftakatel, kivisöekatel, puudega ahi ja soojuspump. Kõik 4 on aeg ajalt töös, naftakatelt plaanitakse pelletile üle viia. Enne elektrihinna tõusu oligi SP põhitegija, söekatel töötas vaid eriti külmade puhul. Nüüd jändab aga puudega, ahi on põhitegija.
Kahjuks on sellesse idiootsuse keerisesse viinud rohepöörased juhid. Väljahõigatud gaasikatla omanikud Lahepiirkonna konflikti tõttu peavad vist veel ühe investeeringu tegema.

akf-dele soovitaksin - kui ei tea - ehitage vesipõranda küte valmis ja igaks juhuks kas korsten või selle paigaldamise võimalus. Vesiküttesse saab ühendada mistahes kütte - puudega veesärgga kamin või soojuspump või pelletikatel.

Kalvis kirjutas: 26 Mär 2026, 07:59 ....
akf-dele soovitaksin - kui ei tea - ehitage vesipõranda küte valmis ja igaks juhuks kas korsten või selle paigaldamise võimalus. Vesiküttesse saab ühendada mistahes kütte - puudega veesärgga kamin või soojuspump või pelletikatel.

Ja kohe akupaaki elektriküttekehad või põrandasse elektriküttekaabel, sest nende hilisem lisamine on suhteliselt kallis võrreldes nende hoone ehitusaegse soetusmaksumusega.

Kui vesipõranda küte rajada siis täiendav elektriline põrandakütte kaabel on raha põletamine. See eest akupaaki küttekeha - why not. Ma ostsingi akupaagiks 2 süsteemse boileri. Miks. Maksis peaaegu sama palju kui ühesüsteemne elektribpoler ja isegi soodsam kui käsitööna saadav sama mahuga akupaak. Kusjuures testisin ja oli kui elekter oli imeodav . boileri küttekeha küttis kenasti küttevett soojaks.
Seega vesipõrandakütet on ülilihtne teha otseseks elektrikütteks. Siiski õhk-vesi SP on minu arvates alati veel kasulikum kui otsene elektriga kütmine.

Kalvis kirjutas: 26 Mär 2026, 13:11 Kui vesipõranda küte rajada siis täiendav elektriline põrandakütte kaabel on raha põletamine. ...

Kuni 200eur maksta "soojuenergia aku" eest, mis igal päeval võimaldab akumuleerida ca 10kWh energiat, kas see on "raha põletamine"?
https://www.k-rauta.ee/c/ehitus-ja-remo ... price__asc

Kusjuures "küttekaabel põrandas" lühendab hoone ehitusele kuluvat aega, sest võimaldab betooni kiiremat kuivatamist isegi külmal aastaajal kui hoones veel vett ei ole ning vähendab tööhinda kevadel (kui teised alles müüre sulatavad ja tunnihinnad on odavamad) saab ehitusega varem edasi minna.

Ise panin sügisel (vesine jahe ilm tagab põrandavalu parema tulemuse sest suur pind ei kuiva kaussi ja saab rahulikult kivistuda) valatud põrandasse 2kW kaabli ja lülitasin selle kevadel nädal enne maja montaaži algust sisse, kui veel ca 15-20cm lund (soojusisolatsioon) oli peal.
Päev enne majadetailide tehasest saabumist tõukasin lume maha ja seinad läksid kohe kuivale põrandale ning kui 3 päeva pärast oli karp kinni oli sees ca +15C ja sai sisetöödega alustada.
Nädal pärast põranda lumest puhastamist, magasin juba majas sees.

Kui palju maksab 1kWh salvestamine keemilisse akusse?

Siin on hr Trebla kunagi teinud arvutusi: viewtopic.php?p=206915#p206915

kuupmeetri betooni soojussalvestusvõime 1 K kohta on seega 2 024 000 J = 0,56 kWh
kuupmeetri vee soojussalvestusvõime 1 K kohta on 4 190 000 J = 1,16 kWh.

Ehk siis sama ruumala kohta on veel 2x parem näitaja.

Kummalgi on omad eelised Ja puudused :
- veemahuti võtab vähem ruumi ja veega saab salvestatud soojust lihtsalt majas ringi transportida.
- betoon on loomulik ehituskonstruktsioon, paikneb kõikjal majas niikuinii (betoonpõrandad) ja ei voola laiali, kui midagi peaks läbi roostetama.
-väiksemate mõõtude tõttu on veemahutit lihtsam isoleerida, kui ilm ootamatult soojeneb ja soojust on vaja kauem säilitada.

Tegelik jutt on pikem, lugege seda ka.

ping kirjutas: 26 Mär 2026, 15:50

Kalvis kirjutas: 26 Mär 2026, 13:11 Kui vesipõranda küte rajada siis täiendav elektriline põrandakütte kaabel on raha põletamine. ...

Kuni 200eur maksta "soojuenergia aku" eest, mis igal päeval võimaldab akumuleerida ca 10kWh energiat, kas see on "raha põletamine"?
https://www.k-rauta.ee/c/ehitus-ja-remo ... price__asc

Kusjuures "küttekaabel põrandas" lühendab hoone ehitusele kuluvat aega, sest võimaldab betooni kiiremat kuivatamist isegi külmal aastaajal kui hoones veel vett ei ole ning vähendab tööhinda kevadel (kui teised alles müüre sulatavad ja tunnihinnad on odavamad) saab ehitusega varem edasi minna.

Ise panin sügisel (vesine jahe ilm tagab põrandavalu parema tulemuse sest suur pind ei kuiva kaussi ja saab rahulikult kivistuda) valatud põrandasse 2kW kaabli ja lülitasin selle kevadel nädal enne maja montaaži algust sisse, kui veel ca 15-20cm lund (soojusisolatsioon) oli peal.
Päev enne majadetailide tehasest saabumist tõukasin lume maha ja seinad läksid kohe kuivale põrandale ning kui 3 päeva pärast oli karp kinni oli sees ca +15C ja sai sisetöödega alustada.
Nädal pärast põranda lumest puhastamist, magasin juba majas sees.

Kui palju maksab 1kWh salvestamine keemilisse akusse?

Jään oma arvamuse juurde. Ka küttevett saab väga odavalt elektriga soojendada.
Betooni kuivatamise jutt on jama.

TTÜ uuringu järgi 8 senti per kWh

Kalvis kirjutas: 27 Mär 2026, 07:19 Ka küttevett saab väga odavalt elektriga soojendada.
Betooni kuivatamise jutt on jama. ...

Seda, nagu vett ei saaks elektriga soojendada ei ole ju mitte keegi öelnud aga "tünnis soojendatud veest eralduva soojuse" laiali laotamine vajab lisaseadmeid ja seega soetamis+jooksvaid lisakulusid, mis ületab mitmetes kordades kaabli soetamise kulu.

"Betooni kuivamine" võib jama olla ainult nende "lühikese mäluga" inimeste jaoks, kes ei tea et Soome uuringute järgi kestab kaetud betoonpõranda kuivamine 7 kütteperioodi.
Betoonpõrandate kuivamise probleemid tõusid päevakorda, kui uuriti Lähte kooli mürgiselt haisvaid põrandaid.

Paljude kiirelt ehitatud uute majade "uue maja lõhn" ongi tegelikult suures osas märja betooni hais põranda alt.

Oleneb mis on küttesüsteemi või selle osiste varuvariantide ehitamise eesmärk&vajadus. Isegi kui normaliseerida, et "tark" on rajada hoonele mitu küttesüsteemi, valmidusi, topelt süsteeme jne - mis eesmärgil.
Erinevad eesmärgid kannavad ka erinevaid põhjendusi. Kas eesmärk hoone eeseisvas ekspluatsioonis 30 aastat ette tagada võimalus valida turult soodsaim küttevariant. Või suurem ideoloogilis-geopoliitiline võitlus, vene gaasi ei põleta grammigi, nende sagedust ei tarbi ühtegi elektroni, Hiina "luurekiibid" purustan haamriga ja kõige selle tagamiseks peab olema varuvariant kohe võtta, et hoone soe püsiks.

Kuna viljastavas iseriikluse tingimustes oleme jõudnud permanentsesse julgeolekuohtu ja kriisikommunikatsiooni, kipub see ajaga kinnistuma ja täiesti normaalseks peetakse, kus iga kodu peab olema valmis toimima elektripuuduses, rääkimata gaasi vm kütteliigi defitsiidis. See aga ei ole enam majanduslik kaalutlus - vaid maksku mis maksab, talv tuleb üle elada

Et kumb siis kas ajame taga odavamat hinda, või varsti duubeldame oma küttesüstteme maaalla, sinna "varjumiskohta" punkrisse, et kui maja sodiks lastakse, oled ise elus ja põrandaplaat on ka soe, saab kohe müürid kasvõi keset talve uuesti püsti laduda.

Prill kirjutas: 27 Mär 2026, 10:03 .... kui maja sodiks lastakse, oled ise elus ja põrandaplaat on ka soe, saab kohe müürid kasvõi keset talve uuesti püsti laduda.

Selles mõttes on karkassmaja kivimajast parem, et villast jookseb kahurimürsk otse läbi ja kui sütik millegi kõva vastu ei trehva, siis see ka ei plahvata.

ping kirjutas: 27 Mär 2026, 13:26 Selles mõttes on karkassmaja kivimajast parem, et villast jookseb kahurimürsk otse läbi ja kui sütik millegi kõva vastu ei trehva, siis see ka ei plahvata.

Arvan, et oma maja ehitaja nimekirjas on kahurimürsu läbisööst nüüd küll viimane punkt, millele maja põhikonstruktsioonide materjali valikul mõelda. Ise poleks sellise nüansi peale tulnudki.

See kahurimürsk peab küll olema otsesihtimisega madala trajektooriga projektiil mis võiks teoreetiliselt maja läbistada ilma sütikut vallandamata (ning selgelt mitte kontaktsütik). Igasugune muu kraam mis idanaaber võiks siiapoole teele panna vabastab sind su elamispinnast ning sellega seonduvatest globaalsetest muredest (á la kas valada küttekaabel põrandasse või teha neli erinevat vesipõranda kütmiseks sobivat süsteemi kuna naabril on kolm..) ilmselt lõplikult ning jäädavalt.

Walter2 kirjutas: 27 Mär 2026, 16:59 See kahurimürsk peab küll olema otsesihtimisega madala trajektooriga projektiil mis võiks teoreetiliselt maja läbistada ilma sütikut vallandamata (ning selgelt mitte kontaktsütik).

Ei pea olema otsesihtimisega mürsk! Mürsu lõhkemata läbimiseks piisab ka 40km kauguselt lastud lauge trajektooriga mürsust kui maja arhitektiks, projekteerijaks ja sisekujundajaks oli "niff-niff". Seda "mürsu sütiku" uitmõtet lugedes pani mul filmi jooksma, et kõige etem on rookatusega, põhust põhikonstruktsioonidega maja. Kohalikust materjalist, soe ja ökoloogilisele jalajäljele mõeldes 0 värk ja mis põhiline- kahurimürsk teeb katusesse/seina ainult augu, mille parandamiseks saab augu uuesti põhku täis toppida. Peaasi, et mürsk läbi akna ei läheks, klaasipaketid on võrreldes põhuga suhteliselt kallid.

Urmas kirjutas: 27 Mär 2026, 15:15

ping kirjutas: 27 Mär 2026, 13:26 Selles mõttes on karkassmaja kivimajast parem, et villast jookseb kahurimürsk otse läbi ja kui sütik millegi kõva vastu ei trehva, siis see ka ei plahvata.

Arvan, et oma maja ehitaja nimekirjas on kahurimürsu läbisööst nüüd küll viimane punkt, millele maja põhikonstruktsioonide materjali valikul mõelda. Ise poleks sellise nüansi peale tulnudki.

Ma n.armee tankipolügoni lasketiirus teeninuna olen märklaudades küllalt kahuriauke parandanud.
(Tegelikult pidi igaks laskmiseks uued märklauad üles panema aga me parandasime jooksvalt vanu ja uute jaoks ettenähtud materjali müüsime maha.
Kui ei tahtnud õhtusöögist ilma jääda ja pimedas märklaudu parandada, siis tegime parandustööd laskmise ajal. Kui tankid käivitasid mootorid, siis heitsime pikali ja ootasime kuni need ülesande lõpetasid.)

ping kirjutas: 27 Mär 2026, 21:18

Urmas kirjutas: 27 Mär 2026, 15:15

ping kirjutas: 27 Mär 2026, 13:26 Selles mõttes on karkassmaja kivimajast parem, et villast jookseb kahurimürsk otse läbi ja kui sütik millegi kõva vastu ei trehva, siis see ka ei plahvata.

Arvan, et oma maja ehitaja nimekirjas on kahurimürsu läbisööst nüüd küll viimane punkt, millele maja põhikonstruktsioonide materjali valikul mõelda. Ise poleks sellise nüansi peale tulnudki.

Ma n.armee tankipolügoni lasketiirus teeninuna olen märklaudades küllalt kahuriauke parandanud.
(Tegelikult pidi igaks laskmiseks uued märklauad üles panema aga me parandasime jooksvalt vanu ja uute jaoks ettenähtud materjali müüsime maha.
Kui ei tahtnud õhtusöögist ilma jääda ja pimedas märklaudu parandada, siis tegime parandustööd laskmise ajal. Kui tankid käivitasid mootorid, siis heitsime pikali ja ootasime kuni need ülesande lõpetasid.)

Ainult 1 küsimus , Na..ui, kelleks te ennast peate et teiste inimeste teemasi solgite?

kaimagk kirjutas: 28 Mär 2026, 18:28 Ainult 1 küsimus , Na..ui, kelleks te ennast peate et teiste inimeste teemasi solgite?

Kui keegi kirjutab plangule "x+y+(üks tundmatu)", ei tee see kirjutis seda planku kirjutaja omandiks.

Milliste ainete mõjul saab tekkida üldse fantaasia, et avalikus netiruumis kirjutatu on automaatselt kellegi omand?
Isegi autorikaitsega ei ole midagi teha, kui siinsetes tekstides ei ole keegi "autori originaalloomingut" kaaperdanud.

Kas õhk-vesi soojuspumpa kasutades on umbes 200 rm maja kütmise elektrikulu väga palju suurem, kui ainult pelletiga kütmisel? Ehk et kas rahaliselt on õhk-vesi soojuspumba elektrikulu nii suur võrreldes ainult pelletiga, et ei tasu nii suure pinnaga maja ainult soojuspumpa kasutades kütta või on nüüd uuemad soojuspumbad juba nii ökonoomsed, et ei kuluta hirmus palju elektrit? Äkki kellelgi on võimalik näiteid tuua - talvisel ajal -15-20 kraadiga soojuspumpa kasutades elektrikulu rahaliselt ja siis kevadine-sügisene 0-kraadi ümber kütmisel elektrikulu?

Märtsis: 100 m 2 maja, põrandaküte toas 24C, tarbevesi ja kõik muu kokku 160.- eur 888 kW/h eest.

Seda ei saa nii mõtestada et on leiutatud mingi imeline soojuspump.
Kütuse hinnad lähtuvad ikka maailmaturu hindadest.
Seda nii pelleti kui elektri osas.
Küta enamik aega aastast soojuspumbaga ja talve keskel aita pelletiga kaasa kui vaja on.
Inimeste tarbimiskäitumine on väga erinev. Mõnel on 26 C toas, mõnel 20 C. Kõik ise rahul.

madis565 kirjutas: 14 Apr 2026, 11:16 Kas õhk-vesi soojuspumpa kasutades on umbes 200 rm maja kütmise elektrikulu väga palju suurem, kui ainult pelletiga kütmisel? Ehk et kas rahaliselt on õhk-vesi soojuspumba elektrikulu nii suur võrreldes ainult pelletiga, et ei tasu nii suure pinnaga maja ainult soojuspumpa kasutades kütta või on nüüd uuemad soojuspumbad juba nii ökonoomsed, et ei kuluta hirmus palju elektrit? Äkki kellelgi on võimalik näiteid tuua - talvisel ajal -15-20 kraadiga soojuspumpa kasutades elektrikulu rahaliselt ja siis kevadine-sügisene 0-kraadi ümber kütmisel elektrikulu?

Mina kütan sept-oct-nov-dec-mar-apr-mai 10kW Rotenso Heatmi soojuspumbaga 215m2 kivimaja. Elektrikulu (maja koguelekter) on siin olnud 800-1100kWh, elektriarved 150-160€ (kuulub tasumisele).
Pool detsembrit-jaanuar-veebruar teen ikka tule Molle puukatlasse, sest soojuspumpa pole mõtet käitada: esiteks COP muutub mõtetuks, teiseks elektrihind lendab pakasega kosmosesse. Kahe kõige külmema kuuga on kulunud 7rm puid. Lisaks on mul diiselkatel ja väike diisli varu vanadest aegadest: seda kulus talvega u 150l. Diislit kasutan ainult hädaolukorras, kui pole aega katelt kütta ja väljas õhksoojuspumba jaoks liiga külm.
Küttesüsteem: ainult põrandaküte kahel korrusel. Keldris radikad (üledimensioneeritud soojuskandja madala temperatuuri jaoks). Akupaak 1500l: kõik 3 kütteseadet kütavad otse seda paaki. Paagist edasi, igivana pommikindel Buderuse ilmastiku automaatika: reguleerib põrandavee temperatuuri vastavalt välitemperatuurile. Ongi kõik. Elekter - börsihind: soojuspumpa sätin odavatele tundidele taimeriga: kütab paaki kuni 50 kraadini ja seda jagub ilusti umbes kuueks tunniks. Ja kui ei jagu (vahest börsihind teeb trikke), maja inerts nii suur et mitte kui midagi ei juhtu: püsib ikka 22-23 kraadi.
Kusjuures soojuspumpa hoian koguaeg night-mode peal: madalamad pöörded=veel parem COP. Lisaks pumba jaoks säästlikum. Vähe sellest, soojuspumbas on elektritennid füüsiliselt lahti ühendatud, et mine tea mis tal pähe lööb, lükkab nad veel järgi...et seda ei juhtuks.
Nüüd ongi teema, et Molle on mul kuradima vana: keraamika lagunend, soojusvaheti ei teagi mis seisukorras on seal sees, pealtlaadimine ka ei meeldi, sest puid ei ole lihtne juurde panna...oleks vaja vahetada katelt.