Ehitusfoorum

Austraalias ja USA-s maksab ühe paneeli korrektne lahtivõtmine ja materjalide eraldamine taaskasutamiseks umbes 20 kuni 28 dollarit, kuid prügilasse viskamine maksab vaid umbes 4 dollarit.

Miks meie peavoolumeedia sellistest nüanssidest ei räägi? https://uueduudised.ee/puhas-energeetik ... probleemi/

Paralleelselt leiab teiseteemalisi artikleid erialaajakirjandusest ...
https://www.pv-magazine.com/page/2/?s=Recycling
Suurima kontsentratsiooniga hõbedamaardla täna pole mitte kusagil maa all vaid kasutatud paneelide rägus...
(meil näiteks hakatakse juba kaklema põlevkivituha ümber...)

Päikesepaneelide paigaldamine on alles algusjärgus - maailmas on neid täna (ainult) 3 TW jagu ja nende hulk ilmselt vähemalt 10-kordistub... Nii, et kui näete kusagil paneeli , siis kujutage enesele ette, et tulevikus näete 10 paneeli...
See 3 TW annab täna 10 % maailma elektritoodangust.... möödus äsja tuumaenergiast..

UU viidatud allikas (Kanadast) mainitud kaadmiumiprobleem on peamiselt Põhja- Ameerika päritolu, kus First Solar nimeline firma oli küll maailmas esimene 1 GWp aastatoodanguni jõudnud tootja, kuid valmistab suht eksklusiivselt paneele kaadmium-telluriidi baasil. Muu maailm kasutab peamiselt räni...

Urmas, nendest "nüanssidest" rääkimine ongi Brüsseli roheideloogia üks aluseid, kus eriti Euroopa Liit on viljelenud regulatsioone, kuidas juba toote disainis tuleb arvestada toote eluea lõppedes selle utiliseerimisprobleemidega. Kuidas toode osadeks saab lammutada, mida ja kuidas saab eraldada taaskasutamiseks ja palju lõpuks jääb järgi jäätmeid, millega midagi teha ei ole.

See on saanud palju kriitikat, kuidas selline toodete disainime kahjustab euroopa tootjate konkurentsivõimet, tõstab hinda ja iga eestlane teab kuidas brüsseli rohediktaat on lollus kuubis.
Ometi ajaloos inimene oma "elamise si..amisega" enamus regulatsioone kehtestanud, on suudetud ära mürgitada oma joogivesi, suurlinnades hingatav õhk, koguda mäekõrguseid jäätmehunnikuid jne - lõpuks on ikka diktaat kehtestatud - vot ei viska oma fekaale rentslisse, ehitad toru, maksad reovee puhastamise eest jne - või saad karistada. Veel eelmise sajandi lõpus õitsva iseriikluse tingimustes härrad garaažikoperatiivides lasid oma vanaõli maha ja garaažitagune kraav oli õlikirmega kaetud, prügihunnik haisev võpsik - europeded lõpetasid selle nalja ära. Isegi metsa alla ei lubatud enam prügi viia nagu traditsiooniks oli meil kujunenud..
Täna on normaalsus kus maksad prügivedu/prügikasti ka siis kui prügi pole, sest bürokraatidel on tarkus kus inimelu prügi tekitab ja seda peab õigesti utiliseerima ehk prügiveo leping on elu orgaaniline osa.

Mille poolest utiilis tuulikulaba või päikesepaneel erineb vanast rehvist või värvijäägist - samamoodi inimtekkeline prügi, millega oleks tark arvestada juba toote disainil - mis saab pärast kasuliku eluea lõppu.
Vanade rehvide puhul me ju ei ajanud iba, et oleks rehvid keelustatud, poleks neid rehvihunnikuid ja seal tekkinud mürgiseid põlenguid.
Fossiilsete kütuste põletamine energiatootmiseks, või sõidukis on tegelikult hullem, sest see reostus on nähtamatu, piirideülene - seda on kerge ignoreerida. Kui su joogivees on kolibakter ja oksendad&kõht lahti - kohe tunned, ei ole OK ja reostus tuleb lõpetada aga fossiilitoss - näita seda ju nagu ei olegi, teadlased mida nemad teavad onju, ja üldse keegi kuskil reostab nagunii rohkem ja ebaõiglane just mind represseerida vähem saastama.

Rohepööre (antud juhul el autode näol) on täies hoos ja selle parim müügimees Trump aitab Hormuzi kandis asjale kaasa nagu oskab.

...Paari aastakümnega on Euroopa Liit tervikuna ja Euroopa riigid eraldi maha maganud Hiina süsteemse tehnoloogilise pealetungi.

See on peamine ja suurim põhjus, miks Euroopa ei ole enam konkurentsivõimeline. Meil armastatakse siin näidata näpuga Brüsseli bürokraatia peale. Ideoloogiliselt laetud vastased süüdistavad rohepööret või kliimapoliitikat, millel mahajäämusega kuigi palju pistmist pole.

Tegelikkus on see, et Hiina on sektor sektori järel võtnud Euroopalt ja ka USA-lt nii tootmis- kui ka innovatsioonieelise ning seda pea kõikides majandusharudes. Eriti aga just tulevikutehnoloogiate valdkonnas. ... Hiina õpetab insenere välja 10 korda rohkem kui USA. Nii juba mitukümmend aastat järjest.
...
Aega tagasi ei pööra – kui paari aasta eest oli iga viies maailmas müüdud auto elektriline, siis mullu iga neljas ja tänavu ennustatakse, et peaaegu iga kolmas. Kasvutempo jätkub.
...
Selles pole midagi ideoloogilist. Ei tasu siit otsida sotsialismi võitu kapitalismi üle – seda ei ole. Asi on strateegias, järjekindluses ja suuremas efektiivsuses.

Sellest peamegi siin Euroopas esmalt aru saama – peame keskenduma tulevikutehnoloogiatele ning olema selles lihtsalt paremad, teist varianti pole.
...
https://arvamus.delfi.ee/artikkel/12058 ... eda-paasta

val kirjutas: 23 Mai 2026, 01:18 Rohepööre (antud juhul el autode näol) on täies hoos ja selle parim müügimees Trump aitab Hormuzi kandis asjale kaasa nagu oskab.

...Paari aastakümnega on Euroopa Liit tervikuna ja Euroopa riigid eraldi maha maganud Hiina süsteemse tehnoloogilise pealetungi.

Tere hommikut, kas soojenduseks kohvi soovite? Kus sügavkülmikus sa talveune veetsid, et nii vanu uudiseid edastad? Sügavkülmiku lukk läks katki ja ei saanud välja?

Uudis on eilse kuupäevaga, mis tänaseks vana tõepoolest. Mõte oli selles, et kunn24 või kes siin väitis, et tänane Hormuz on pisiasi 70-te naftakriisi kõrval. Nii see siiski ei ole nagu näeme.

Ma ei välistaks, et Trump lihtsalt täidab oma ja sõprade taskuid seal Hormuzis: https://www.delfi.ee/artikkel/120585672 ... -raakimata

Veel üks numbreid täis ennustus
https://www.pv-magazine.com/2026/05/05/ ... arly-half/
Paari aasta pärast saab siis üle vaadata, kuidas on tegelikult läinud.
600 GW päikesepaneele Euroopas aastal 2030?

trebla kirjutas: 25 Mai 2026, 10:44 Veel üks numbreid täis ennustus
https://www.pv-magazine.com/2026/05/05/ ... arly-half/
Paari aasta pärast saab siis üle vaadata, kuidas on tegelikult läinud.
600 GW päikesepaneele Euroopas aastal 2030?

Kuidas see mõjutaks meie (Balti) energiasaare keskmise tarbija talvist toasooja hinna suhet kuusissetulekusse, arvestades pideva pensionäride osakaalu tõusuga ühiskonnas?
Mis sellise arengu juures on põhjala inimese jaoks rõõmustavat?
Kui Lõuna-Euroopas on talvekuu PV toodang 1/3 suvekuutoodangust, siis keskmine eurooplane ei suuda mõista, et miks meie talvel PV elektrit ei kasuta.

val kirjutas: 23 Mai 2026, 13:10...
Ma ei välistaks, et Trump lihtsalt täidab oma ja sõprade taskuid seal Hormuzis: https://www.delfi.ee/artikkel/120585672 ... -raakimata

OT - ei leidnud teemat, kuhu seda tsiteerida...

Aga nagu siin Eestis midagi teistmoodi oleks... Omad joped pannakse igalepoole. Täiesti mõttetu oli seda linki siia teemasse tuua.

P.S. Kui keegi leiab koha, kuhu minu tsiteeritud postitus ja minu postitus tõsta, siis tõstke.

Polegi nagu selle nurga alt vaadanud... Kui pikk siin tasuvusaeg on?
https://uueduudised.ee/tuuleturbiin-on-naftatoode/
Jutt jummala õige ju.

eerik2 kirjutas: 26 Mai 2026, 14:27 Polegi nagu selle nurga alt vaadanud... Kui pikk siin tasuvusaeg on?
https://uueduudised.ee/tuuleturbiin-on-naftatoode/
Jutt jummala õige ju.

Kui jumal lõi maailma ja ülejäänud on tehtud Hiinas, siis siit mõtet edasi arendades tundub, et jumal lõi küll maailma, kuid asjade tooraineks on nafta ja tehtud Hiinas.
Proovi minna mõnele loomakaitsjate piketile naturaalses naaritsanahkses kasukas. Sind hakatakse kohe loopima vabapidamisel mahedadalt kasvatatud õnnelike õrrekanade poolt munetud munadega.

Tänaseid elektrivõrke ei saa ehitada fossiilkütuseid kasutamata. Homseid (20+ aasta pärast) võib olla saab kordades väiksema fossiilkütuse kuluga ehitada. Kas päris ilma saab on kahtlane, aga miks see üldse oluline on jääb kahjuks selgusetuks? Kas keegi on väitnud, et mingi arenguetapi saab vahele jätta ja otse fossiilkütuste vabasse tulevikku hüpata?

eerik2 kirjutas: 26 Mai 2026, 14:27 Polegi nagu selle nurga alt vaadanud... Kui pikk siin tasuvusaeg on?
https://uueduudised.ee/tuuleturbiin-on-naftatoode/
Jutt jummala õige ju.

Jutt võib enam vähem õige olla, kuid kirjastiil ja ühikute teisendamata jätmine annavad loole ajuvabaduse tunde.
Ainuüksi gallonitega tekib probleem:
Maailmas kasutatakse kahte erinevat gallonit:
USA gallon (levinuim): 1 gal = 3,78541 l
Briti (imperiaalne) gallon: 1 gal = 4,54609 l

Fossiili abil tuuliku(te) tootmine on igal juhul (väga palju)parem mõte, kui et seda fossiili lihtsalt põletada. Isegi muistsed (aurumasina aegsed) inimesed said sellest juba aru. Tundub mulle, et iga järgnev põlvkond on tsipa rumalam kui eelmine ja mingit arengut ei olegi
Hakka või uskuma seda kusagil loetud väidet, et intelligentsi kogus maailmas on jääv suurus (aga kahjuks isendite hulk kasvab).

eerik2 kirjutas: 26 Mai 2026, 14:27 Polegi nagu selle nurga alt vaadanud... Kui pikk siin tasuvusaeg on?
https://uueduudised.ee/tuuleturbiin-on-naftatoode/
Jutt jummala õige ju.

UU ekrenergeetikute jutt jummala vale.
Tsiteeerin Peep Siimu FB postitust 24.05.2026:
_____________________________________________________________________________________
Eile õhtul lõkke ääres istudes vaatasin korraks telefoni. No mida "üllatust" EKRE üks juhtfiguure jagab "täielikku" teadust:)! Ei saa mitte vaiki olla ja lasta Eestimaal levida sellistel "tõdedel"-eriti siis kui jagamisi on tohutult. Teadmistepõhine vastus on siin:
Nathan Hammeri postitus jätab mulje, nagu oleks tuuleenergia kuidagi “pettus”, sest tuulikud sisaldavad terast, betooni, plasti ja naftapõhiseid materjale. Aga aus küsimus on: milline energiasüsteem üldse EI vaja materjale?
Ei põlevkivitööstus, gaasijaamad ega naftaplatvormid ole tehtud mannavajust! Ka need on ehitatud terasest, betoonist, plastidest ja metallidest, mis on maa seest välja kaevandatud. Vahe on lihtsalt selles, et fossiilsüsteem vajab lisaks infrastruktuurile ka pidevalt uut kütust juurde — iga päev, iga kuu ja iga aasta!!!
Ja siin tulebki kõige olulisem erinevus.
Stockholm Environment Institute’i viidatud elutsükli analüüs (kommentaarides) näitab kogu energiasüsteemi materjalikasutust toodetud energiaühiku kohta (kg/TWh):
• Tuul: ~0,1
• Tuumaenergia: ~0,3
• Päike: ~0,4
• LNG/gaas: ~0,8
• Nafta: ~1,2
• Kivisüsi: ~1,4
Ehk fossiilkütused vajavad kordades rohkem materjale, rohkem kaevandamist ja rohkem pidevat ressursikulu kui tuul või päike. Põhjus on lihtne: fossiilkütuseid põletatakse ühekordselt ära ja siis tuleb maa seest jälle uus kogus välja kaevata. (sei.org)
Lisaks:
• põlevkivitööstus tekitab üle 80% Eesti jäätmetest;
• fossiilkütuseid kaevandatakse maailmas umbes 16 miljardit tonni aastas;
• taastuvenergia puhul ehitatakse süsteem valmis ja see toodab elektrit aastakümneid ilma pideva kütusekaevandamiseta.
Kas taastuvenergia on täna täiesti “puhas”? Ei ole. Aga küsimus ei ole täiuslikkuses. Küsimus on võrdluses ja suunas.
Kas tahame süsteemi:
• mis sõltub lõputust kaevandamisest, põletamisest ja imporditavast kütusest või süsteemi,
• kus suurem osa ressursist investeeritakse alguses infrastruktuuri ja seejärel toodetakse energiat aastakümneid väiksema materjali- ja keskkonnakuluga?
Energeetikas ei eksisteeri nullmõjuga lahendusi. Aga eksisteerivad lahendused, mille kogumõju on oluliselt väiksem. Ja just sellepärast liiguvad Euroopa, Jaapan, Kanada ja Hiina ja paljud teised tööstusriigid taastuvenergia, tuumaenergia ja ringmajanduse suunas.

kg/TWh kohta ? siin on ühikutega väike jama....


1 liitris naftas on jämedalt 10 kWh soojusenergiat. Elektrit saab parimal juhul 40 %.

Kui räägime pöördumatust materjalikasutusest, siis 1 TWh jaoks kuluks jämedalt 86 000 tonni küttematerjali, ehk naftat.

Pluss katlad ja elektrijaam ja puurtornid ning tankerid.

Päikesepaneelide valmistamiseks kuluks 1500 tonni materjali. - need toodaks sama elektrikoguse 30 aastaga..

Lisada tuleks energia enese mass - kasutegur on teatavasti 20 %. seega langeb paneelidele 5 TWh energiat.


E=mc2 - > m≈0.2 kg

seega peame lisama veel 200 grammi

Või tegelikult ei pea 5-ga korrutama, sest ülejäänud 80 % muutub selleks milleks see niikuinii oleks muutunud - soojuseks..

et siis 40 grammi energiat ...

trebla kirjutas: 27 Mai 2026, 19:43 kg/TWh kohta ? siin on ühikutega väike jama....


1 liitris naftas on jämedalt 10 kWh soojusenergiat. Elektrit saab parimal juhul 40 %.

Kui räägime pöördumatust materjalikasutusest, siis 1 TWh jaoks kuluks jämedalt 86 000 tonni küttematerjali, ehk naftat.

Pluss katlad ja elektrijaam ja puurtornid ning tankerid.

Päikesepaneelide valmistamiseks kuluks 1500 tonni materjali. - need toodaks sama elektrikoguse 30 aastaga..

Lisada tuleks energia enese mass - kasutegur on teatavasti 20 %. seega langeb paneelidele 5 TWh energiat.


E=mc2 - > m≈0.2 kg

seega peame lisama veel 200 grammi

Või tegelikult ei pea 5-ga korrutama, sest ülejäänud 80 % muutub selleks milleks see niikuinii oleks muutunud - soojuseks..

et siis 40 grammi energiat ...

Jagan pilti, kus allääres on viide Peep Siimu avaldatud numbrite algallikale. Sealt saab siis huvi korral numbrite lähteandmed ja arvutusmetoodika kätte.

Ta jätab kindlasti arvestamata küttematerjali enese - 1-st kg-st naftast, mille kütteväärtus on 10 kWh ,
ei saa kuidagi 1 TWh elektrit toota.

Kui see on ainult tootmisseadmete kaal?

Kivisüsi: ~1,4

Narva jaamad tootsid parimal ajal 20 TWh aastas. kui me ka võtaks 50 aastat ? siis see teeks 1000 TWh
Kas Narva kaks elektrijaama - Balti SEJ ja Eesti SEJ - kaalusid kokku poolteist tonni ?

trebla kirjutas: 27 Mai 2026, 20:13 Ta jätab kindlasti arvestamata küttematerjali enese - 1-st kg-st naftast, mille kütteväärtus on 10 kWh ,
ei saa kuidagi 1 TWh elektrit toota.

Kui see on ainult tootmisseadmete kaal?

Kivisüsi: ~1,4

Narva jaamad tootsid parimal ajal 20 TWh aastas. kui me ka võtaks 50 aastat ? siis see teeks 1000 TWh
Kas Narva kaks elektrijaama - Balti SEJ ja Eesti SEJ - kaalusid kokku poolteist tonni ?

Ma ise ei ole selle TMR-i arvutamise spetsialist, et mida siis täpsemalt arvesse võetakse või ei võeta. Tuleks süveneda viidatud artiklisse, siia-sänna arvamise asemel.
Googel alustuseks.

Enne kui sihitult täristama hakkad, hinga sügavalt sisse ……

…. ja mõtle kah …

Ma ütlesin sulle, et ühikutega on jama…
Seleta siis lahti, mis see 1,4 kg ühe TWh söeelektri kohta on ?

Või sa loodad, et Peep Siim mõtles? Küsiks tema käest?
Ma ei väida, et see suhe vale oleks, aga see ühik sinna ei kõlba…

trebla kirjutas: 27 Mai 2026, 21:15

Enne kui sihitult täristama hakkad, hinga sügavalt sisse ……

…. ja mõtle kah …

Ma ütlesin sulle, et ühikutega on jama…
Seleta siis lahti, mis see 1,4 kg ühe TWh söeelektri kohta on ?

Või sa loodad, et Peep Siim mõtles? Küsiks tema käest?

Panen siia alla algallika (artikli joonis 12), nende härrade käest võib küsida metoodika ja nendega ka puid ja maid jagada. Võib-olla tuleb (väitlus)tasemele jõudmiseks ise paar aastat kusagil magistrit teha.
Mina ei ole selle valdkonna lennukipiloot ja numbri saamise nüansse ehk köögipoolt ei jaga. Selles valdkonnas piisab mulle väljundina suurem-väiksem skaalast ja õppinud pilootide oskustes ma ei kahtle.

Ma räägin, et ühikutega on jama...

Siin pole miskit magistritööd vaja teha, piisab lihtsast lugemisest.
Nakagawa räägib koefitsendist kg-TMR/kWh-st aga Peep Siim kg/TWh-st.
Ja oleks see tal siis ainult näpukas, oma FB postituses räägib ta sellest otsesõnu seostatud lauses:

Stockholm Environment Institute’i viidatud elutsükli analüüs (kommentaarides) näitab kogu energiasüsteemi materjalikasutust toodetud energiaühiku kohta (kg/TWh)

ja ka selles sinu kleebitud pildis eestikeelses tekstis ei leia kusagilt sõna "koefitsent", küll aga otsesõnu välja kirjutatud "Materjalivajadus..." ja ikka see kg/TWh...

tähendab - ta ise saabki asjast niimoodi ilmselt aru või ?

vägagi sarnane ühe ammu varem siin minu poolt kirjeldatud juhuga..
viewtopic.php?p=199243&hilit=%C3%A4ri%C ... ht#p199243

kWh ja kW aetakse pidevalt omavahel sassi, pinget ja voolu ning võimsust ja energiat kasutatakse nagu jumal juhatab, keegi kusagil Eesti energeetika teemalistes kommentaarides räägib järjekindlalt mWh-dest...

Praegusel juhul see Peep Siimu hingeldamine ekrekate aadressil teeb talle igatahes hoopis karuteene - ajavad need ekrekad kuitahes lihtsameelset juttu aga Siim näib hoopis mööda panevat.. juhul kui see on ikka tema , mitte sinu vahendamise viga..


PS. hiljuti oli uudis, et miskil jorsil oli õnnestunud 10 või 20 aastat Airbusi piloodina töötada, ilma et tal pberid oleks olnud ette näidata...
https://glassalmanac.com/he-flew-airbus ... hatgpt.com

trebla kirjutas: 28 Mai 2026, 00:07 Ma räägin, et ühikutega on jama...
...
Praegusel juhul see Peep Siimu hingeldamine ekrekate aadressil teeb talle igatahes hoopis karuteene - ajavad need ekrekad kuitahes lihtsameelset juttu aga Siim näib hoopis mööda panevat.. juhul kui see on ikka tema , mitte sinu vahendamise viga..

Kõik minult laekunud materjalid (kopeeritud FB tekst, pilt, originaalartikkel) on minu poolt siia vahendatud nende algsel, moonutamata kujul.

trebla kirjutas: 28 Mai 2026, 00:07 ... Praegusel juhul see Peep Siimu hingeldamine ekrekate aadressil teeb talle igatahes hoopis karuteene - ajavad need ekrekad kuitahes lihtsameelset juttu aga Siim näib hoopis mööda panevat.. juhul kui see on ikka tema , mitte sinu vahendamise viga..

AI ajastu võlu. Inimesed ei saa päris hästi (vahest üldse mitte) aru, millest nad räägivad

Samas peaks Eestis koolis käinud inimene ilma suurema analüüsita aru saama või vähemalt aimama, et keskkonna- ja tervisemõjude osas on taastuvenergia põlevkivist parem. Igatahes tundub see vana jutu kordamisena:

val kirjutas: 09 Juun 2025, 21:53

Urmas kirjutas: 09 Juun 2025, 13:37 Ka meie "rohelise energia" tegelinskid millegipärast vaikivad probleemist.
https://uueduudised.ee/tuuleparkide-ja- ... ke-mureks/

Mure on aus vaatamata turundusportaali artiklile. Kui tegu oleks ajakirjandusega, siis oleks artikklis toodud võrdlus alternatiiviga, mis Eesti puhul on põlevkivi. Kui ma viimati vaatasin, siis nt tuul ja päike tegi söele keskkonnamõjude osas ära igast otsast (veekasutus, jäätmeteke, looduslik mitmekesisus, ...). Üks aspekt (hetkel ei meenu ja otsida ei viitsi) oli söel parem, aga üldised keskkonnamõjud söel kordades hullemad. Jäätmete teke on söel ja seega ka põlevkivil eriti suur võrreldes nt tuulega.

Urmas, mind sa ei usu, aga katseta cGPTd ja lase võrdlus teha. Kõige adekvaatsema tulemuse annab Life Cycle Assessment, aga põlevkivi kohta ei pruugi olla vastavaud andmeid. Sel juhul saad võrrelda nt pruunsöe või kivisöega, aga põlevkivi on nendest väheke hullem.

Tegelikkuses (LCA andmete) on taastuvenergia põlevkivist (söest) parem pmst iga nuga alt, mis ei tähenda, et see oleks parem tehniliselt ja selles osas on pigem vastupidi nagu me teame. Kas seepärast tuleb taastuvenergia kohe kõrvale jätta - ei. Kas keskkonna- ja tervisemõjude tõttu tuleb põlevkivi kohe unustada - ei. Mõlemal on meie elektrisüsteemis oma roll täita.

juhtmepunt kirjutas: 28 Mai 2026, 00:31 Kõik minult laekunud materjalid (kopeeritud FB tekst, pilt, originaalartikkel) on minu poolt siia vahendatud nende algsel, moonutamata kujul.

Niimoodi toodetaksegi "püha tõde", mida lobarobot edasi levitab järgmistele "usklikele".