Ehitusfoorum

SUURE koera koht ei ole toas!

ma usun, et see on siiski iga inimese ja tema koera vaheline asi ja sõltub oludest.
Kui sulle isiklikult suured koerad sinu toas ei meeldi, siis keegi ei keela võtta väikest koera.
Kui sa suure koera õue elama saadad, saad suure tõenäosusega närvipuntra, kes igal ...

minul koera pole - kuigi väga meeldivad

ja sel põhjusel on sul ilmselgelt väga hägune ettekujutus sellest kuidas koeraga koos elamine tegelikult käib ja mida koer oma heaolust arvab.
Jään endisel oma arvamuse juurde, et koera pagendamine õue elama on sama palju piinamine kui tema toas (korteris ...

Kes rääkis kuudi külge aheldamisest

Eks ta natuke ekstreemne variant ole, kuid praktikas seda koera õues pidamine üsna tihti tähendab. Ühtlasi on koera ketti panek enamasti üksi õues elamisest tekkinud käitumishäire tagajärg.

Kes rääkis sellest, et koer peab üksildane olema

jälle, praktikas ...

Mis tõugu "suur koer" vajab vältimatult tubaseid tingimusi?


vältimatult ei vaja. Kuid … koer on karjaloom ja kui ta peab terve elu olema üksi, temale arusaamatutel põhjustel oma karjast (inimestest) eraldatuna, siis võivad tal tekkida igasugu “käitumishäired”. Jah, jahikoerad elavad õue peal ...

madis64 kirjutas: 14 Juun 2025, 12:03 Laminaadi asemel on võimalik ka odav ja õhuke puitparkett kulumiskihiks peale lappida.

või vaip, mis meeldib koerale ka palju rohkem, kui libe põrand.

mul on ka suhteliselt suur koer ja ma ei näe kuskil kriime. Lakkimata hele tammespoon on põrandal.
Koeraga tuleb jalutamas käia, et küüned kuluksid, või siis küüned ära lõigata, kui need midagi kraabivad.
Tagantjärgi tarkusena oleks pidanud valima sellise põrandaviimistluse, mille pealt kraapsud ...

Võta näiteks delta 3C ja kui palju oleks sellisel juhul 10m3 betooni soojamahtuvus?

seda saad sa arvutada teoreetiliselt ja sedagi teatud piirini. Elumaja ei ole kosmoserakett, kus iga gramm ja kraad arvel on. Palju olulisem on see, kuidas seal elada on. Lisaks on raske betoonpõrandale ...

Ega see 10cm paksune betoonplaat ei ole suurem asi salvestaja

Mis sa ajad. Praktikas suudab 20 tonni (10cm plaat 100m2 majal) betooni ikka üksjagu sooja salvestada. Kindlasti rohkem, kui mistahes muu variant tavalises elumajas.

Kui kütta betoonpõrandat ainult öösiti, siis sellises ruumis on ...

Sellised soojuspumbad kus on eraldi võimalik seadistada veetemp radiaatoritele, põrandaküttele ja tarbeveele on ammu olemas.

sellest kogu jutt alguse sai, et sellised süsteemid toodavad kehva COPiga kõrge temperatuuriga vett ja siis segavad seda õigete kraadide saamiseks. Või tead sa mõnda pumpa ...

Kui kõik on ehitatud projekti järgi siis miks ei võta seda seadet mis oli antud projektis

sa ikka lugesid esimest postitust?
Inimene tunneb huvi, millised reaalsed kogemused on kellelegi erinevate seadmetega. Projekti autor ei pea selle seadmega hiljem koos elama.

Pead EF-i pädevamaks kui vendi ...

Minu probleem seisneb selles, et kui tellin, siis saan segamissõlmega lahenduse

???
No aga ütle siis tellimisel, et sa tahad T kraaniga varianti.
Kui ei pakuta, mine järgmise pumbamüüja juurde, jne.

Aga kii radikad DHW väljundisse panen, siis tuleb ju juhtimine kuidagi ära lollitada
Ilmaelt soojuspump ikka kordamööda tahab DHW ja kütteringe kütta.


Minumeelest sa ajad asja liiga keeruliseks. Miks sa ei taha tarbevee soojaga radikaid kütta?
Kui võtta tavaline T kraaniga põrandaküttega ...

Kas vähemalt mingi aeg tagasi ei piisanud ehitusteatise puhul lihtsustatud eelprojektist?

alla 60m2 miteeluruumi puhul piisab kasvõi omakäelisest kritseldusest, kust on võimalik välja lugeda mõõtmed ja välisilme.

No vot mina ei usu, et peale 11a näeb terrass välja sama nagu nt 1a vanuselt...

näeb küll.
Minu rohelised immutatud terrassilauad pleekisid 1a. jooksul ühtlaselt hallikaks ja nüüd, kümmekond aastat hiljem on täpselt samasugused. Ilu on muidugi vaataja silmades nagu öeldakse, kuid ma ei tunne ...

Kui sa tahad olla igat pidi korrektne, siis jah, mine küsi KOV'ist, mida sa tegema pead. Sõltub KOV'ist, võib muidugi juhtuda, et hiljem saad ennast ogaraks projekteerida ja kooskõlastada.

Kui sa soovid teha minimaalselt vajaliku ja ise ehitada, siis nimeta see üritus abihooneks, joonista mingi ...

minumeelest sa pingutad natuke üle.
Tegin oma tünnile 3x4m aluse 100x100 immutatud prussidest, mis lihtsalt toetuvad 6 fibo ploki peale. Pealt katsin terrassilaudadega. Ei kraapinud mulda ära, ei tihendanud midagi. Prusse ei pannud fibo külge (seisab oma raskusega paigal), et saaks midagi vahele ...

Artiklist ei selgunud, et kas paigaldatud süsteem täitis ka selle projekteerimisel seatud lähteülesannet

minumeelest jäi sealt pigem kõlama, et lähteülesanne oli algusest peale ebarealistlik. Pereisa uskus müügimeeste juttu, et meie kliimas on aastaringne enamvähem inimese moodi offgrid elamine ...

Seda elektrit ei ole lihtsalt kuhugi panna.

korrektne oleks vist öelda, et teatud perioodidel ei ole kuhugi panna. Tulevikus on järjest olulisem juhitav tarbimine ja (kohalik) salvestamine.

Meil oli eelmine kuu fikspaketiga keskmine 15,73€/kWh

kle sul on midagi sassis. Tänane keskmine börsihind on 0,0574€/kWh. Kui sul kuu keskmine kogu hind oli 15,73€/kWh (274x suurem), siis tekib küsimus, et mis pakett see selline on?

Mul oli märts 910kWh ja arve 160€, seega keskmine koguhind 0 ...

300L õhksoojuspumba taga on ikka veidi valus

mis mõttes?
Erilist vahet ju pole, kui suur on paak. Energiat läheb ikka vaja nii palju, kui seal paagis vee soendamiseks kulub. Isejahtumine on marginaalne. Just vaatasin graafikut, et jahtumise teel langeb paagi temperatuur ainult 0,09’C tunnis ...

Kuidas sa kujutad ette et SP suudaks piisavalt tarbevett tekitada juhuks kui soov vanni täita või mitu inimest saunas korraga pesevad?

Ühepalju sooja vett on sul mõlemal juhul.

Kui kütta spiraaliga, siis on sul boileris 300L tarbevett, millest sa kasutad ära väga väikese osa iga päev. See vee ...

Ma saan aru, et jutuks olevat boilerit saab ühendada kahel viisil.
SP ajab küttevett läbi spiraali ja tarbevesi on paagis. Sellisel juhul läheb vesi haisema, sest suure koguse vee puhl seisab see seal paagis suhteliselt pikalt, lisaks ei saa teatud juhtudel sealt õhku välja, jne.
Teine variant on ...

kle kunn24, ma ei saagi nüüd aru, kas sa trollid niisama või oled sa lihtsalt ebaadekvaatne?

Seismise ja paigal püsimise all mõeldake seda, millest hetkel jutt on. Ehk siis õõtsumisest. Ega sa ometi ei arva, et ehitusinsener räägib ehitise ümberkukkumisest ja mina minema libisemisest?

kunn24 kirjutas: 08 Apr 2025, 23:42 Sa said siis piisava kogemuse, et kõiguvad, aga püsivad. Muideks, maavärinakindlad hooned on ka maapinnaga piisavalt elastselt sidestatud.

jutt ei ole hetkel mitte püsimisest, vaid õõtsumisest. Ma usun, et kellelgi ei ole kahtlust, et antud maja iseenesest ümber ei kuku.