Ehitusfoorum

Aga juhtme sõidad katki?

Vesi on penost raskem - kui vesi või näiteks isevalguv leiab prao kust peno alla jõuab siis peno tõuseb üles. Nagu öeldud, olen ise sellist olukorda näinud. Seepärast on lihtsam kilet kasutada. Teine variant on peno vahuga üheks plaadiks ja seina külge kinni liimida - siis pole kilel tõesti mõtet

Ja Sina võid targutada? Kui tasuta isevalguv käes siis muidugi. Kile on selleks, et betooni vesi ei valguks peno vahele ja alla ja ei hakkaks penot tõstma - olen näinud sellist olukorda.

suvaline kirjutas: ↑13 Mai 2024, 14:55 @RaJy: no kui kaasa on 25° tõusunurgaga nõus siis kelles probleem?

Sul täna ikka väga sinine esmaspäev? Mine käi poes ära, tee tervis korda.

Eks igaüks ise teab kuhu oma raha paneb. Mõni joob maha ja mõni teeb tuumapommikindla välipeldiku ja siis mõni teeb elumaja tugevusega puitkarkassi puukuurile. Mul puukuur tehtud 6x3 meetrit ja 3,5 kõrge 25 kraadi plekkkatuse kalle kogu sõrestik ja sarikad 50x100 materjalist 1,5 meetrit sammuga püsi...

Isevalguvaga siledaks valamine on lihtsalt raha tuulde loopimine. Augud makroga kinni pinna ebatasasused silud sõelutud liiva või peene kergkruusaga, paigaldad peno, kile, armatuurvõrgu (mille külge kinnitad nipukatega küttekaabli mis tuleb odavam kui matt ja paigaldad ka termostaadianduri kõri) ja ...

Töö käik on enamasti sama. Kips on kergem ja ei vaja armatuuri, aga kuna sul eelnevalt seal betoon siis raskus pole ilmselt probleem ja pealegi on kogenematul betooni lihtsam töödelda. Ise valiks betooni.

Ülevaatuse teema on täiesti omaette maailm ja selle jaoks vajad kõvasti närve või sõpru õiges kohas. Ja isegi sellest ei pruugi piisata - olen ise saanud korduva auto pidurivoolikutega (ausõna peale lasi läbi, lubasin kohe ära vahetada. Ostsin uued voolikud, aga vahetamiseni ei jõudnud) ja aasta pär...

Õiguskantsler on vist jah kõige õigem koht kuhu pöörduda. Samas saab õiguskantsler mögiseda ainult siis kui on selge vastuolu (põhi)seadusega. Kui vastuolu seadusega puudub (on võimalik seadust erinevalt tõlgendada) siis ongi nii nagu see ehitusminister tahab.

Relakaketta keskava ei sobi ketassaele. Võta oma kivi kaasa ja mine tööriistarenti - ehk annavad sulle selleks minutiks õige tööriista ja pisut elektrit, parimal juhul saad ehk tasuta tehtud. Või otsi mõni ehitusobjekt kus keegi kividega toimetab - paari õlle eest lõikab igaüks selle väikse lõike.

Ise võid endale teha kui tegu üksikeramuga. Minul näiteks paarismaja ja ei või endale teha. Tegelikult muidugi tehakse ja ka kortermajades. Probleem ennekõike uutes majades kus tekib probleem kasutusloa saamisel, vanades kasutusloaga hoonetes ei ole mingit probleemi - kes teeb kindlaks millal konkre...

Ma ei oleks kindel, et materjal mis mõeldud pindade katmiseks sobib tingimustes kus materjal (liim, antud juhul pakutud vesiklaasi) jääb sisuliselt hermeetilistesse tingimustesse. Kaldun arvama, et sobiv liim peaks olema kahekomponentne, ehk kuivamine- kõvastumine ei sõltuks hapniku olemasolust.ise ...

Ok. Tera suuruse osas ilmselt eksisin. Aga muus osas ilmselt mitte. Üks erinevus tuli veel meelde - kui on väiksemat kogust vaja siis Rotband on väiksemas pakendis saadaval.

Õhema kihi jaoks on pahtel - MP-75 tera on alla millimeetri.

Nii palju kui mina neid kasutanud olen siis erinevus vaid pakendi kujunduses ja hinnas. MP-75 on ka sama, lihtsalt suuremas kotis ja pakend ei ole nii kirju.
Võimalik, et töötlusaeg on nendel kirjutel asjadel tiba pikem.

Ma mäletan seda tuisku - jüripäeval mul emal sünnipäev. Liinibussid ei sõitnud, tädi tuli sünnale sapakaga - see suutis liikuda. Natuke suurema kolleegiumiga arutades jõudsime arusaamisele, et nimetatud tuisk toimus 1988.

new1 kirjutas: ↑19 Apr 2024, 12:18 Suva näide mis pähe tuli

Sellega on minu jaoks kõik öeldud! Aitähh!

Ilm pole kliima, kuidas sellest siis nii keeruline aru saada, muidu küll näib siin numbritest lugu pidavat ja siis vahepeal sellised sähvatused. Meil siin jahedam, ent samal ajal kusagil itaalias ja veel mitmes kohas hoopis südasuvised temperatuurid ja kokkuvõttes juppmaad soojem ilm hetkel, mis se...

No ikka jääb vist kooliharidust väheseks (palun vabandust kõikide oma põhikooli reaalainete õpetejate ees)
Mulle jääb ikkagi arusaamatuks - kuhu kaob soojus?

Urmas kirjutas: ↑18 Apr 2024, 16:08 Kui sõidutee ja aia vaheline ala KOV oma(?), siis miks on pandud muru niitmise kohustus piirneva krundi omaniku kohustuseks.

Ma kaldun arvama, et kohustust kui sellist ei ole - lihtsalt omanik hoiab oma aiataguse viisakana. Ehk siis omal algatusel niidab ja toimetab.

Suurte kivide paigaldamine võib talvel lumelükkamist segada ( mida korraldab kohalik omavalitsus). Nii et kui võimule need mürakad ei meeldi, pead uuesti omajõududega eemaldama. Suhtle vallaga , on hea soovitus…., Veel viletsam variant on ka olemas - võim eemaldab ise takistused ja esitab arve taki...

Nagu ise kirjeldad siis teeäär ja muru ei kuulu sinu kinnistule vaid KOV-le. Sul ei ole mitte mingit õigust sinna mitte midagi paigaldada ilma KOV nõusolekuta. Lihtne lahendus on oma aed, mida aastaringselt puhtana tahad hoida, teest kaugemale ehitada.

Aga mina näiteks ei tahtnud ujuvat põrandat mingi isoleeriva aluskihi peal just sellepärast, et soojakadu. Ja kuhu see soojus siis "kaob"? Mõte oli selles, et kui betooni temperatuur kõrgem, siis soojuspumba kasutegur väiksem. Mina sellest loogikast aru ei saa. Aga ma ilmselt vähem aastai...

rye kirjutas: ↑17 Apr 2024, 19:21 Aga mina näiteks ei tahtnud ujuvat põrandat mingi isoleeriva aluskihi peal just sellepärast, et soojakadu.

Ja kuhu see soojus siis "kaob"?

Automaatselt jääb seisma kui koormus liiga suureks läheb - alla saab, aga edasi ei saa. Mul kunagi üks üsna vana ehitusmees mainis ka, et töö tegemine iseenesest eriti aega ei võtagi, aga kui vähegi korralikult tahta teha siis abitööd (platvorm) võtab kõvasti rohkem aega. Eks sa ise vaata, kui saad ...