Ehitusfoorum

Hoides siseruumi temperatuuri välisest temperatuurist tunduvalt kõrgema tahab niiskus tegelikult ise aururõhkude erinevuste mõjul ruumist väljuda. Tuleb vaid anda selleks võimalus.

Kõige kiiremini saaks kile ja kipsi vahelise ruumi kuivaks, kui suunata soojapuhuri soe õhk sellesse vahesse.
Seda ...

...
Suures plaanis on küsimus ikkagi selles,kas aurutöke peaks asetsema võimalikult ruumi pool,või pigem vastu soojustust. Siis saaks võimalik niiskus näiteks osb plaatidest toa poole liikuda ja villas olev niiskus väljapoole liikuda.
...

Üldise reegli järgi oleks parim aurutõkke asukoht köetava ...

Kui 400 mm vill oleks paigaldatud, siis vaevalt, et kondentsi kilel oleks.
Asi selles, et ilma villata on tänaste ilmadega kile piisavalt madala temperatuuriga, et sellele niiskus saab kergesti sadestuda. Oleks miinuskraadid oleks kile olnud alt härmas.
Kile kuivamist aitaks kiirendada soojapuhuriga ...

Võibolla oleks kaasfoorumlastel huvitav näha pilti, millel on selgelt näha kondensaadiniiskuse laik eelpool arutluse all olnud seina puitkarkassi välimisel pinnal vahetult tuuletõkke??? taga. Tegemist 3 aastat ekspluatatsioonis olnud elamu puitkarkass-seinaga. Kuna selle seina külge oli vaja ...

... Ise kardan just seda,et kui kile panen taladele,siis võin kruvidega selle kogemata auklikuks teha. Laagidele pannes saaks vast enamvähem hakkama,kuid kuidas see sinna OSB alla pärast jäi,ei saa kuidagi kontrollida. Kas jäi terveks ja jäi ikka õhutihedalt.
...

Kui kile panna talade ja laagide ...

Jah, mis juhtub kui üldse ei pane?
Arvan, et pannes saab juhtuda sama, mis ära jättes.
Kui paigaldada, siis parem tundub olevat kile koht talade ja laagide vahel. Laagide vahed jätaks sel juhul pigem tühjaks.
Ja võibolla toimiks selles asukohas kõige etemalt hoopis "intelligentne" aurutõke, mis ...

Deformatsioonide võimalikkuse tõttu "lõhkumist" aitab vältida materjalide ja töömeetodite valik.
Teema pealkiri on tsementkiud plaadid vundamendile.
Ma ei pruugi kõiki maailmas olevaid tsementkiud plaate tunda. Aga neid, mida tunnen ja olen ka oma klientidele heas usus soovitanud, need konkreetsed ...

Pointist on vähe tolku, kui ei tea järgmist pointi.
Ehk, et kui palju jm kohta ja millise ristlõikepindalaga neid malekorras pilusid peab olema, et lahendus oleks ühe, teise, kolmanda jne tarindi süsteemi (terviku) vaates usaldusväärne. Ega ju ainult laudis ei vaja tuulutust selle taga. Vaatama peab ...

@a23. Soovitada võib foorumis mida iganes kui ei vastuta.
Kui mina kellelegi ehitan, siis lähtun projektist, enda teadmisest või kui muud üle ei jää, siis usust. See usk on mulle tulnud kogemuslikult kombineerituna teadmistest.
Ja mina usun, et üldjuhul see harja tuulutusvahe seal külmal pööningul ...

Mina olen tsementkiud (laast) plaatide juhendist ("mustvalgel") lugenud, et võib kinnitada mõlemal viisil:
1. karkassile, kruvide samm, kruvid, paigaldusviis kõik kenasti juhendis antud
2. spetsiaalse liimvahuga
Seega mõlemad variandid aktsepteeritavad.
Liimvahuga ise ei ole seni praktiseerinud ...

@Vuuk, kui külm pööning on otsaviilu avade kaudu nagunii "tuulduv", siis miks on vaja aluskatte harjaosa lahendust niimoodi keeruliseks ajada?
...


Aga kes ütles, et otsaviiludes on tuulutusavad? Kas otsaviiludesse tuulutusavade tegemine on lihtsam, kui minu pildil olev lahendus?
Pildil ...

Niisugune roovide otste vahele jäetavate malekorras piludega lahendus on mulle ikka ka juba ammu teada.
Kusagil 15 aastat tagasi 1 selline ka oma kätega tehtud.
Aga....
Minu ettekujutuses on välivoodri tagune tuulutuskanal midagi analoogset korstnalõõriga. Kuna mul on olnud elu jooksul päris ...

...
Küsiks, kas on kogemust puitkarkassi niisuguse lahendusega, kus väljaspool voodri taga puudub toimiv tuulutusvahe?
Pean silmas siin sellist tuulutusvahet, kus alt pääseb õhk voodri vahele, ülevalt välja ja laudise taga on roovidest tekitatud vahekanalid, mille kaudu saab õhk vabalt, rõhkude ...

Märkasin samuti, et "koduperenaine" tundis "imelooma" sd =0,03... . :) Tunnustan omalt poolt seda sügavuti teadmist!

Tüüpiliselt peaks tuulutuskanalise sisse ehk tuuletõkke ja aluskatte vahele või "hingava" kahe otstarbelise aluskatte ja pleki või muu tiheda pealiskatte vahele saama tuulutusõhk alt ...

Tuleb tõdeda, et väljendid "hingamine", "hingav" ehitiste ja materjalide iseloomustamise kontekstis ei ole hästi õnnestunud. Inimesed kipuvad sellest erisuguselt aru saama ja see tekitab segadust. Umbes nii, et üks räägib aiast, teine peab silmas aia auku, kolmas mõlemat jne.
Ilmselt algselt selle ...

Ei oska arvata, millist konteksti keegi ette kujutab...
Tuuletõkkega variant, mida olen mõned korrad teinud on põhimõtteliselt järgmine:
soojustatud lagi.jpg
Tegu siis köetava katusekorrusega ruumi laega, mille kohal on külm pööning, mis on ühtlasi panipaik.
Sellise soojustatud lae puhul saab ...

Koolipingist on meelde jäänud, et võib olla kahesugust lahendust. Näiteks:
1. 300 mm villa + tuuletõkkekiht
2 . 300 mm villa + veel villa 100 mm = 400 mm villa.

Ehk, et kui katta vill välispinnast tihedama kihiga ehk tuuletõkkega, siis saab umbes 100 mm väiksema villakihiga sama tulemuse ...

Kas SBS aluskattena on millegi poolest halb?
SBS aluskattena.jpg
Pildil olev SBS on tihedal servamata laudisel. Sarikate vahel soojustust ei ole.
Oli ka enne ligi 45 aastat olnud samamoodi, ainult eterniit oli enne otse ruberoidi peal ja naelad läbisid endise ruberoidi. Uus lahendus erineb selle ...

Ei tea, mis konkreetsed materjalid need olid - kahjuks ei olnud neil peal ka mingeid kirjasid, mille järgi toodet tuvastada.
Niipalju kui olen erinevate aluskatete infos tuhninud, tootjad on hakanud andma oma toodetele otsese UV käes olemise lubatud aja. Näiteks 3 nädalat kuni 2 kuud. Ei tea, kas ...

Ei oska näha "hingavas" aluskattes ja SBS rullmaterjalis üldistatult kolli katuse aluskattena.
Koll on pigem põhimõtteliselt vales kavandatud lahenduses ja või valesti teostuses.
Kuna olen paaril majal näinud erinevaid plastiku baasil aluskatteid suhteliselt lühikese aja pärast lagunemas ja kuna ...

Tunne on otseselt sõltuvuses materjalipinna ja jäseme temperatuuride erinevusest, materjali soojusjuhtivusest ning nendest teguritest sõltuvate materjali pinna ning jäseme temperatuuride ühtlustumise kiirusest.
Väikese soojusjuhtivusega materjali katsutava pinna soojendab käsi (jalg) kiiremini ...

Aga siis veel üks lahendus, millele aitas viia EH.INS pakutud lahendus:

Isover pikkusega 1170 mm ei sobi kõnealusesse süsteemi.
1170 mm pikkusega vill sobitub, kui s = 1200 mm.
Tasub tähele panna, et OSB laius ei ole 1200 vaid 1250 mm. Samm peab ühtima plaadi laiusega.
Juhtub selline jama: OSB-jama.jpg
Eeldades, et karkassi postid on 50 mm laiused ja postide samm 1250 ...

Kaldun arvama, et serte ja muud ehitusdokumenti võib eelkõige vaja minna siis, kui ei ehitata endale või ehitatakse algselt endale aga lõppkokkuvõttes müügiks. Ja eriti kui peaks mingil põhjusel tulema kohtu protsess, või vaidlus, kus on vaja midagi dokumentaalselt tõendada.
Omavalitsuse ametnik ei ...

Mõtlesin välja lahenduse 1250 mm OSB plaadile, et oleks täidetud tingimused:
1) plaatide pikiservad asetseksid karkassil ja oleksid karkassile kinnitatud sammuga 150 mm;
2) OSB plaate ei pea kitsamaks ehk 1200 mm laiuseks lõikama;
3) Ei pea ka villa karkassi vahele sobivasse mõõtu lõikama.
Lahendada ...