Ehitusfoorum

Lugupeetav vmb pole enda poolt toodud linkides sisalduvat muidugi ise korralikult läbi lugedagi viitsinud. Aga tänud siiski, kes loeb, küllap midagi meeldejätmisväärset leiab.

Põhimõtteliselt muidugi võiks aga siis teete asja endale ikka väga keeruliseks. Karkass peab olema ka plaatide jätkukohtade all. Plaadid pannakse enamasti vertikaalselt, valitakse sobiva pikkusega plaadid et vältida otste jätkamist. Karkass pannakse ka vertikaalselt. Kui nüüd panete karkassi horison...

1. Elektripaigaldise ehitamiseks tuleb koostada projekt. 2. Elektritöö tegija peab koostama deklaratsiooni, kus kinnitab, et on paigaldise ehitanud kooskõlas kehtivate eeskirjadega, kasutades selleks materjale, milledel on kehtiv vastavussertifikaat. Deklaratsiooni esitamine eeldab, et elektritöö te...

Mullikesi on siin juba küllalt aetud, prooviks siis ikka asja põhjuseni minna. Alustuseks (kui saate sellele vastata, kui ei saa - pole edasi mõtet punnitada ja korralik elektrik peab kohapeal värgi üle vaatama): 1. Kas pistikupesani on paigaldatud kaitsejuhiga (kolmesooneline) kaabel ja kas see alg...

Nuputan siin kah, et millega see vanakala küll oma tinutatud juhtmejunne isoleerib. Igasugused teibid ja nn. "isoleerpaelad" pole elektripaigaldises isolatsioonimaterjalina sertifitseeritud, seega ei tohi neid põhiisolatsiooniks kasutada. Ja mis võib nendest tinutatud ühendustest 10-15 aas...

Ja õigesti teed - wago polegi usaldusväärne.

Sellise värvitähistusega on Sul arvatavasti mingi jõukaabel, millega teed majaühenduse liitumiskilbist? Pruun-L1, must-L2, hall-L3, KoRo-PEN.

Ainult seda veel, et kui sellist asja küsima pead, siis lase elektritöö asjatundjal teha.

Harukarbid peavad olema paigutatud selliselt, et nendele ligi pääsemiseks ei peaks viimistlust rikkuma ega poolt maja maha lammutama.

Vana laevakoll on oma arvamuse öelnud ja seda ka põhjendanud. Kui nõuküsija ei taha seda arvestada, siis on see tema asi ja kotermann ei pea edasist arutelu vajalikuks.

Tatika lennumasin ju ometi oli ka mingi ajahetke õhus - kuurikatusest maapinnani.

Kui vahelae ava suurendada, siis pole takistuseks mitte ülal asuv tuba vaid laetalad. Poole ava (0,7 m) laiuselt auku suurendada 0,8 m võrra - see võtab su ülemisest toast ära ainult 0,56 m2 pinda, see-eest on lootust saada ohutum trepp. Puust ja punaseks: sa ei suurenda mitte kogu ava, vaid muudad ...

Kui kaabel mõne suurema asja alla jääb, mis põrandal piisavalt soojust ära anda ei lase, siis on võimalik kaabli ülekuumenemine ja riknemine. Kapi võiks siis jalgadega teha, et soojus alt välja pääseks. Pesumasina kohta ei oska seisukohta võtta - parem, kui seal all kaablit poleks, samas ma ei oska ...

Vahesein on õhuke, muud probleemi kaabliga tegelikult pole karta. Ainult see vahuga kinnimökerdamine tundub kahtlane.

Seda ma kahtlustasin jah. Kaabli paigaldamisel (kui see varasemast ajast põrandas pole) on tehtud kaks viga: 1. Vaheseinte alla kaablit ei paigaldata. 2. Paigaldatud kaabli kohta tehakse enne betoneerimist mõõtudega teostusjoonis. Nüüd ei oska mina küll öelda, kuidas puuriga sellest kaablist mööda r...

Proovi ikka midagi töökindlamat: pole ju mingi probleem betoonpõrandasse mõned augud puurida ja tüüblite- kruvidega see plekk sinna külge kruvida.

Pikaajaline praktika pole mind paraku imetegijaks muutnud.

Kui sinna auku normaalne trepp ei mahu, siis ei saa ma seda mahtuma panna.

Aga augu suurendamine ühes suunas võib olla võimalik, laetalad on ju ikka ühtepidi peal. Konkreetsemalt ei saa ilma olemasoleva värgi teostusjooniseta midagi öelda.

Loomulikult parem kui redel aga eluhoones ei peaks see olema rahuldav kriteerium. Kahekümneaastane võib arvata, et ta iga päev ühejalatreppi müüda üles-alla tatsub, paraku ei jää keegi kahekümneseks. Üks ühejalatrepp, väliselt päris normaalne, jõudis kahe inimese kondid võtta, enne kui omanikul mõis...

Ühejalatrepp on karguvabrikandi unistus, minu meelest kõlbaks ainult (ehitus)porno rubriiki.

Proovisin cadiga sinna keerdtreppi mahutada - midagi rõõmustavat pole pakkuda. Trepispiraal peaks tegema vähemalt poolteist täisringi, seda aga pole võimalik ehitada - sama häda, et lööd pea vastu ülemisi astmeid lõhki. :banghead: Ainus võimalus: kusagiltpoolt peab saama poole ava laiuselt laeava mi...

Seega 1. korruse põrandast 2. korruse põrandani 2,93 m; trepp peab mahtuma avasse (ristkülikusse) 1,51 x 1,61 m. Ise tegin U-kujulise trepi kõrgusega 2,8 m avasse 2 x 2 m, see õnnestus üsna normaalne konstrueerida. Kui mälu ei peta, siis jäi käigujoone tõusunurk vist isegi alla 34 kraadi. Sinu andme...

Pakun, et soojusvahetiga saab väljapuhutavast soojast õhust kätte 40 - 60 % soojusest.

Kui arvestada, et küttekulu ventilatsiooni- õhuvahetuseks on ca 30 % elamu soojustarbest (see on ka ainult rusikareegel), siis saab soojusvaheti anda küttekulude kokkuhoidu 12-18 %.

Ega seda polegi nii vähe.

Pole see probleem nii hull. 1. Karkass on küll liiga õhuke, aga esiteks tuleb sellele olemasolevale püstprofiilile sobiv pruss sisse panna. 2. Tuleb teha sobiva mõõduga õige nurga all kiilukujuliseks lõigatud pruss ja kinnitada see karkassiposti välisküljele. Sellest peaks siis juba uksepiida kinnit...

Tellistel on põletustehnoloogiast tingitult pinnakihi struktuur teistsugune (tihedam ja klaasjam) kui on tellise seesmine struktuur. Kui sellele pinnakihile relakaga või mingi muu abrasiivtööriistaga kambakat teha, siis on tellise pinnakiht lõplikult rikutud. Nii et tõepoolest ei tasu selliseid omaa...

Tavaline kolmekihiline vineer pole papist etem. On paksu (cm ja rohkem), see on suhteliselt kallis. Enamasti mingist okaspuurämpsust kokku plötsitud. Võib-olla leidub kusagil ka sellist, millel pinnakihiks kiht kasevineeri. Tuleb suur probleem tahvlite liitekohtadega. Kindlasti tuleb servadesse soon...

Mingit erilist ülerõhku selles torustikus olla ei saa - korraliku päikesekollektori puhul peab süsteemis nagunii olema paisupaak ja ülesurveklapp. Ega see klaastorudest kollektor ju mingi surveballoon ole. Kollektorist alla akumulatsioonipaaki tulevad torud peab nii ehk teisiti soojuslikult isoleeri...