Ehitusfoorum

Euroseminarid räägivad valdavalt termosahjudest, kus ahju väliskesta püsimist kaitseb nende normide järgi 50-400 mm õhuruum. Aga need ahjud on eelkõige iluahjud ja valitud ehitusviis lolli(kindel) valik.

Traditsioonilise ehitusviisiga ehitades tuleb osata enamat. Selleks on hulk valikuid ja hulk materjale, mis selles ehitusviisis head kasutada. Ahi ehitatakse kodu kütmiseks.

Üheks sagedasemaks pragude tekkekohaks on ülemine karniis ahju viimasel potireal. See toetatakse ka ahju sisule, mis kütmisel paisub eriti jõudsalt vertikaalsuunas, ca 2-5 mm. Kui aga ahjule ehitada lisaks ka kaalult kerge külm lagi ja see toetada parajal kõrgusel viimase potirea täitekividele, ei ole enam võimalik karniisi kerkimine. Kasutan 25 mm terasvinkleid ja kohalikke kergplokke. Ahju lae katan kahhelplaatidega.

Tellisahi. Sisemine, kuum lagi, mis valatud tulekindlast betoonist 8 cm paksusena, toetub ahju sisemusele. Sellel 5cm tuletõkkeplaat. Ahju külm lagi toetub tagurpidi T vinklitele.

Ahju lagi kokku 3 kihti. Allapoole esimene sisemüürile valatud betoon villa peale,vertikaalse villaga eraldatud siis fooliumiga 30 mm 2 kihti villaplaati ning viimase kihi nn. sisemine eraldatud välismüürist villaga. Pole kunagi alt vedanud. Seega Sinu omale alternatiiv. Fooliumiga, sest soe ei pea ju lage tuliseks ajama vaid ikka allapoole

Ja mitte kunagi pole kasutanud eelnevalt valatud plokki, muidugi kui mõõtmed ei soovita,eraldan, valan otse vineerile. 3 kihiline 2x kihiliselt pikemas küljes kannatab alati tavaahju puhul survejõu välja. 1 cm kandepinda sisemüürile on max mida kasutan, edasi vill.

Kuidas lagi pealt välja näeb. Kui trepilt vaadata...

Variandid, alt savikihti lisada või ülalt, et tasa saada. Mingi õhuke kiht ju ei sega aga palju neid ülalt jöllitavaid eksisteerib? Sinu variant muidugi niisugune aga kirjeldasin oma.Võib ju ülemise ääre silikoonida näiteks, värvus olemas kindlasti. Kuna see teguviis on lollikindel, mõtle.

Keskmine kirjutas: ↑25 Mär 2020, 18:38 . Mingi õhuke kiht ju ei sega aga palju neid ülalt jöllitavaid eksisteerib?

Pakun, et üle pooltel on olnud lagi nähtav ja teiseks, töö peab ka siis sile ja klants olema, kui jölliama ei pääse. Ka ahju sees.
Rääkimata silikoonitamisest, miks seda tehakse, jääb arusaamatuks.

Ma pole teinud. Sinu jutu väiteline pool oli ülevalt vahtijatest. Kas sellistel selleks üldse huvi on? Ma kirjeldasin 2 varianti.

Keskmine kirjutas: ↑25 Mär 2020, 20:25 Ma pole teinud. Sinu jutu väiteline pool oli ülevalt vahtijatest. Kas sellistel selleks üldse huvi on? Ma kirjeldasin 2 varianti.

Meie arutelul puudub ühisosa.

Keskmine kirjutas: Mul küll paberid aastast 1988 Tallinna 19 KK.

Oleks huvitav teada, mida õpetati tellisahjude ehitusest tollel ajal ja tolles akadeemias?
[/quote]

Tollel ajal sellest ei õpetatud mitte midagi, null. Sain juhuslikult soome joonised ja aja jooksul õppisin ise. Tead ju ise kuidas asi käis. Tallinna 19 kk Kotka tänaval pole gümnaasium,võeti keskooli lõpetanuid sellele erialale ja ma olin algul täiesti loll aga õppisin ja lõpptunnist oli rohkem kui 3. Võisin töötada ilma meistrita. Peale kõike jura(õpetaja rääkis oma kuunte kulumisest, idikas) Pikk jutt loll jutt Sa teed krohvikat, mina nn. puhas vuuki.

Toona oli ühikas ja söök tasuta aga ma sain iga kuu kõrvalt 70 rubla stippi !!! Aitähh neile.

Keskmine kirjutas: ↑26 Mär 2020, 07:11 Pikk jutt loll jutt Sa teed krohvikat, mina nn. puhas vuuki.

Ja sedasi üle 30 aasta samast raamatust Küllap oled mõne õpetliku pildigi teinud, mida näidata?