Kuivkäimla kogumiskasti betoon

[Urmas]

Ma ei saa aru, kust sa võtsid justkui ma võrdleks oma peldikuehitust selle sillaehitusega.See video oli ju selgelt välja toodud sellepärast, et paljud siin ei usu, kui kehvasti tegelikkuses tavaarmatuur vastu peab ning nüüd ,palun väga, tõin kandikul ette reaalsuse. Palju sõltub jah ehituskvaliteedist, betooni vesitsement tegurist, kaitsekihist jne jne. Kõike seda on aga raske kontrollida, kui juba betoon armatuurile on selga valatud ja ära silutud. Omanik aga hakkab probleemidega maadlema juba 30 aasta pärast. Ja ma ei pea siinkohal jällegi silmas oma peldikut, vaid laiemalt.

T25, sa oled ainulaadne!!! Sul on sarnane mõtlemine kunagiste Egiptuse vaaraodega! Tegelikult tulebki suurelt mõelda! Vaaraod ka ehitasid oma igavlikkuse jäädvustamiseks suurejoonelisi hauakambreid/püramiide. Mis teha, ajad/mõtlemised muutuvad ja tänapäeval on mõned otsustanud oma igavlikkuse jäädvustamiseks ehitada kuivpeldiku kogumiskaste.

[T25]

Põhipoint on ikkagi selles, et oma tööd ma ümber teha enam ei taha. Ma lihtsalt ei suuda kuidagimoodi usaldada tavaarmatuuri. Tegelikult see peldikuehitus on mõnes mõttes prelüüd paljudele teistele tegemistele, kus samuti vaja betooni valada ning siis ma olen juba targem, kuidas, mis , millega jne. Üks mis kindel, tavaarmatuuri ma oma ehitistes enam küll ei kavatse kasutada.

[Urmas]

Põhipoint on ikkagi selles, et oma tööd ma ümber teha enam ei taha.

T25, püüa aru saada, et mitte keegi sinu teema kommenteerijatest ei soovi sulle halba, vaid sa mõtled üle ja see muutus/on juba naljakaks. Kui sa tõid Rooma-aegseid näiteid, siis uuri natuke ka teisi ehitustehnoloogiaid. Mis sa arvad, milledele on ehitatud Tartu Ülikooli peahoone? Ei tea? Sohu uputatud palkidele! Täpselt nagu Sankt-Peterburgi vanalinn. Seisab see Venemaa kultuuripealinn juba üle 300 aasta. Oma kuivpeldiku elueaks planeerisid ju 50 aastat. Miks sa enda kuivpeldikut ei võiks ehitada palkidele? Ühe idee paar postitust tagasi vist andsin. Ise tahad tavalise sita ehk loodustoote/-produkti kogumiskasti armeerida roostevaba armatuuriga ja siis tuled veel rääkima huumusekihi kadumisest? Häh! Oma roostevabast armeeringuga betoonist kuivpeldiku igavlikkuse kasu on pöördvõrdeline sellesama peldiku ehitamiseks kulunud materjalide tootmisega. Oled mõelnud või arvutanud, et kui palju kulub energiat roostevaba armatuuri saamiseks alates kaevandamisest ja lõpetades transpordiga sinu võsas asuva kuivpeldikuni? Milline kahepeelisus sinu poolt! Sa oled täpselt nagu loomakaitsjaid, kes räägivad loomade mõrvamisest, aga ise kannavad kui mitte seanahkseid jalatseid, siis vähemalt taastumatutest loodusvaradest(nafta) ja arengumaade lapstööjõudu kasutanud firmade viimase mudeli tossusid ja söövad kombainiga niidetud 9-teraviljahelbeid. Mul tulevad külmavärinad peale. Isegi kahepalgeline Janus oli ausam! Tule mõistusele! Parem muuda oma teema pealkiri nagu näiteks "Paluks ideid kuivkäimla ehituseks" ja usu, sa saad väga palju lihtsamaid ja fantastilisemaid ideid kui praegune fixidee betoonist ja roostevaba armeeringuga.

[T25]

Miks sa enda kuivpeldikut ei võiks ehitada palkidele? idee ühes eelmises postituses vist andsin. Ise tahad tavalise sita ehk loodustoote/-produkti kogumiskasti armeerida roostevaba armatuuriga ja siis tuled veel rääkima huumusekihi kadumisest? Häh! Sa tekitad oma kuivpeldiku ehituse materjalidega loodusele rohkem kahju kui sinu betoonist sita kogumiskastist oma peenrale veetav "huumus". Oled mõelnud või arvutanud, et kui palju kulub energiat roostevaba armatuuri saamiseks alates kaevandamisest ja lõpetades transpordiga sinu võsas asuva kuivpeldikuni? Milline kahepeelisus sinu poolt! Tule mõistusele!

Tegelikult ma juba seda ütlesingi varem, et mul on rohelisest mõtteviisist suhteliselt poogen. Tegelikult ma olen mõnes mõttes antiroheline, kuna koos naabrimehega me siin korduvalt oleme arutanud, et iga asi, mis kliimasoojenemisele kaasa aitab, on meie silmis positiivne. Nagu näiteks Trumpi vilistamine Pariisi kliimakokkuleppele. Ja seda justnimelt meie külma ja ebameeldiva kliima pärast. Õnneks asjad lähevad paremuse poole, täna võtsin maal näiteks päev otsa päikest, aprilli kuu kohta päris hea minu arvates. Mis mind aga huvitab, on mugavus( komposti väljavedu on tunduvalt mugavam, kui vedelat sitta välja vedada) ja see, et ma ei peaks midagi oma elueal ümber tegema. Vette uputatud palgid tõepoolest säilivad , kuid niipea kui nad õhku saavad, siis mädanevad kiiresti maha. Palkidest käimlakast on küll viimane asi mida ma teeksin, kuigi ma möönan, et vastu võib see asi pidada isegi üllatavalt kaua, kuid kindlasti palju vähem isegi tavaarmatuuriga betoonist valatuga võrreldes. Rohelisuse mõõte tõin sisse selles võtmes, et roostevaba armatuuriga valatud betoon on kordades suurema elueaga võrreldes tavaarmeeringuga ning selles mõttes on roostevaba armatuuri kasutamine õigustatud. Ma pakun puusalt, et armatuuri hinnaerinevus tuleb ca 600 euro kanti , mis võib esialgu tunduda suur, kui kui selle arvelt jääb ära hilisem 30 aasta pärast lammutamine ja uuesti ehitamine, siis minu jaoks see hinnavahe ei saa takistavaks teguriks.
Urmas, sa muidu tundud täitsa mõistlik mees olevat, kuid nüüd nagu liialt hüsteeriliselt üritad mu peldikuehituse plaanidele pidurit tõmmata, ma ei saagi täpselt aru miks. Või äkki on väike kadeduseokas hinges, et ma omale sellise igavlikulise peldiku ehitan:)

[Urmas]

Palkidest käimlakast on küll viimane asi mida ma teeksin, kuigi ma möönan, et vastu võib see asi pidada isegi üllatavalt kaua, kuid kindlasti palju vähem isegi tavaarmatuuriga betoonist valatuga võrreldes.

Kes rääkis palkidest käimlakastist? Ma tõin vastunäite sinu roomabetoonile. Ühes eelmistes postitustes kirjeldasin ühte minu poolt korduvalt kasutatud kuivkäimlat. Ei tea, kas oli selleks noorte puude vahele aetud spetsiaalselt suurem mullahunnik või mitte, aga see asus vähe kõrgema(ca 1m) künka otsas. Kahest küljest sujuvalt mulda aetud, eest läks paekividest trepp tagant oli lahti ja sisemust ma kirjeldasin ühes eelnevas postituses. Aga ühte ma tean, sest paar korda asjal käies kuulsin(sorina heli järgi)/nägin(kaant avades), et kogumispütt oli tühjaks tehtud. Muide, tühjaks tegijaks oli pensionärist naisterahvas. Ise ja veel paar meesterahvast olime seal talus ehitusteenuste osutajad.
Miks sa teed oma elu raskeks? Oled sa nõus iga paari aasta tagant oma sitta sealt villkopaga välja tõstma? Ma tean, kuidas see tegevus käib. Jah, meil visatakse suvaliselt minipõllumaale ja traktoriga keerame sisse, aga, kas sul on sahaga traktor või kavatsed käsitsi aiamaa huumusekihti tõsta. Kahe suve omatoodanguga sa ei tõsta huumusekihti isegi 4x5m suurusel platsil isegi mitte 0,1cm võrra. Miks sa ei võiks oma aiamaa huumusekihti otse rikastada, vaid selleks peab mingi roostevabast armatuuriga betoonkast vahendajaks olema? Tänapäeval tehakse isegi biolageneva pühkimispaberi siserull biolagunevast materjalist. Nagu aru sain, seda kavatsed suvekodu jaoks. Oeh, ma ei kadesta su lapselapsi!

Peaks mainima, et varsti juba teist lehekülge haarav ja üldhariv on see teema küll. Ma ei teadnudki, et vähemalt pool kilo liha söövad ja igavikust kuivpeldiku kogumiskasti ihkavaid inimesi on olemas ja kes veel oskavad ka arvutit kasutada.

Kasutaja Vtl, kui juhtusid seda teemat lugema, siis nüüd ma saan aru, mida sa ühes teises teemas tundsid. Vist lootusetust?

[T25]

Kes rääkis palkidest käimlakastist? Ma tõin vastunäite sinu roomabetoonile.

Sellest sinu lausest jäi mulle tõepoolest mulje justkui soovitaksid sa palkidest alumist otsa:

Miks sa enda kuivpeldikut ei võiks ehitada palkidele?

Olgu see siis näide, kuid käesoleva teemaga see ikkagi eriti ei haaku, kuna nagu ma ennist juba mainisin, siis uputati need palkparved vette ja see tagas nende pikaajalise säilimise. Mina midagi sellist teha ei kavatse. Ainukesed puidu vette uputamised on minul sillapostid ning kuigi veealune osa säilib, siis ca 10-15 aasta pärast on ülemine ots ikkagi mädanenud ja tuleb uus sild teha, sealjuures üsna suur töö ongi vanade postide väljasikutamine. Maapinna, kivi ja otsese vihmaga kokkupuute eest kaitstult võib palkehitis tõepoolest vastu pidada tuhat ja rohkem aastat, mida tõestavad vanad säilinud puukirikud:

https://norwegianhistory.no/norway-wood ... years-old/

Miks sa teed oma elu raskeks? Oled sa nõus iga paari aasta tagant oma sitta sealt villkopaga välja tõstma? Ma tean, kuidas see tegevus käib. Jah, meil visatakse suvaliselt minipõllumaale ja traktoriga keerame sisse, aga, kas sul on sahaga traktor või kavatsed käsitsi aiamaa huumusekihti tõsta. Kahe suve omatoodanguga sa ei tõsta huumusekihti isegi 4x5m suurusel platsil isegi mitte 0,1cm võrra. Miks sa ei võiks oma aiamaa huumusekihti otse rikastada, vaid selleks peab mingi roostevabast armatuuriga betoonkast vahendajaks olema? Tänapäeval tehakse isegi biolageneva pühkimispaberi siserull biolagunevast materjalist. Nagu aru sain, seda kavatsed suvekodu jaoks. Oeh, ma ei kadesta su lapselapsi!

Ma ühes eelnevas postituses panin lingi, kus oli näha, mis jooniste järgi asi ehitatakse. Taga on olemas suletavad tühjendusavad, mille kaudu saad kogumiskasti tühjendada. Sealtkaudu lihtsalt labidaga tõstan huumuse välja. Nind kui see on seal juba aasta otsa või rohkemgi laagerdunud, siis peaks see olema suhteliselt lõhnatu kuiv kõdu. Viskan selle traktori -T25 tagakühvlisse ja vean õunapuude vms väetiseks. Ma ei hakka siin pikemalt kirjutama, mis komposteerimise käigus toimub, sest ma isegi ei ole seda teemat oma jaoks veel päris selgeks teinud, kuna see mind tegelikult väga ei huvita ka, kuid põhiline asi on selles, et värske väljaheide on igasugu kahjulike bakteritega ning parasiitidega ( nt paelussi, ümarussi jne munad) saastunud ning seda otse põllule panna ikkagi ei tohiks. Komposteerimine aga pidi oluliselt kõike seda kahjulikumat osa hävitama. Ja missugust alternatiivset lahendust sa siis ise välja pakud, sinu pakutud 100-150 l kogumiskast koos turbaga, mida tuleks iga natukese aja tagant kuhugi tühjendamas käima, ei tundu minu jaoks eriti ahvatlev. Avalike ürituste juures kasutusel olevad plastikust kuivkäimlad on minu arust ikka ka päris rõvedad asjad, kui täis saavad. Ma ise sinna ikka päris viimases hädas lähen. Lihtsalt maapinna sisse augu kaevamine on ainus tõsiseltvõetav alternatiiv , kui selle kohta ma juba ütlesin, et siiani olengi niimoodi toimetanud, kui lõpuks saab aukude kaevamisest ja peldikule tugede toppimisest villand ning tahaks midagi mugavamat ning kauakestvamat lahendust. Pealegi ma kahtlustan, selline lihtsalt maapinna sisse rajatud auk pole isegi tänapäeva seadustega kooskõlas.

Kasutaja Vtl, kui juhtusid seda teemat lugema, siis nüüd ma saan aru, mida sa ühes teises teemas tundsid. Vist lootusetust?

Kas saaksid selle teema linki panna. Ma vaataks oma pilguga ka selle teema üle.

[Ints]

...kui selle arvelt jääb ära hilisem 30 aasta pärast lammutamine ja uuesti ehitamine...

Ma arvan,et sinu lapsed ja lapselapsed ei taha tulevikus kuivpeldikust ja sita liigutamisest mitte midagi kuulda.Seetõttu ma eriti ei muretseks selle üle,kas ja kes tulevikus seda lampkasti lammutama ja ümber ehitama hakkab.Seda tõenäoliselt ei juhtu.

[T25]

...kui selle arvelt jääb ära hilisem 30 aasta pärast lammutamine ja uuesti ehitamine...

Ma arvan,et sinu lapsed ja lapselapsed ei taha tulevikus kuivpeldikust ja sita liigutamisest mitte midagi kuulda.Seetõttu ma eriti ei muretseks selle üle,kas ja kes tulevikus seda lampkasti lammutama ja ümber ehitama hakkab.Seda tõenäoliselt ei juhtu.

See tsivilisatsioon kukub lähiajal kokku või vähemasti toimub suur kokkutõmme. Odav energia, õli, mis selle alustalaks oli, on otsakorral. Üks suur reka, mis kaupa laiali veab, sõidab kuus keskmiselt läbi 3 tonni kütust ning sellestsamast rekkast sõltub kogu ühiskonna toimimine. 3 tonni kütust ei ole väike kogus. Metsaveo rekka võtab ca 5 tonni kuus. Kui nüüd mõelda, mis kogused kuluvad riikliku infra ülalpidamiseks, teede, sildade jms ehituseks, siis läheb asi täitsa käest ära. Ilmselt kollaps algabki sellest, et riik hakkab infrat vaikselt kokku tõmbaba, mida tegelikult juba praegu tasapisi tehakse, sest ressursse selle hooldamiseks ei ole. Tavaarmeeringuga sild peab vastu 30 aastat, siis on vaja ülemise otsa remonti, kuna sool sööb armatuuri ära. Kokkuvõtte oleks kasulikum roostevabat kasutada kriitilistes kohtades, nagu tehakse mujal maailmas. Rail Baltic ilmselt laguneb ka mingi 50 aastaga, kuna nagunii kasutatakse kõige odavamaid materjale , mis võimalik. Täpselt nagu meie teedeehitus, kus iga paari aasta tagant songitakse teepind jälle üles.
Kõige selle valguses ma ei näe odavamat lahendust maal, kui teha kuivpeldik, mis hiljem ei vaja mingeid suuremaid kulutusi minu eluaja jooksul.

[Urmas]

See tsivilisatsioon kukub lähiajal kokku või vähemasti toimub suur kokkutõmme.

Mis on lähiaeg? Ülehomme või järgmine nädal? Siis milleks on sul vaja 50 aastase vastupidavusega suvekodu sitamajale roostevabast terasest armeeringuga betoonist kasti? Mingis eelmises postituses mainisid, et põllud on huumusevabad 40 aasta pärast. Täielik kollaps! Sinu roostevabast terasest armeeringuga betoonist lampkastist seda sitta maailma päästmiseks nüüd ka ei jagu.

Kõige selle valguses ma ei näe odavamat lahendust maal, kui teha kuivpeldik, mis hiljem ei vaja mingeid suuremaid kulutusi minu eluaja jooksul.

Mis teha, rikastel omad lõbud.

[T25]

Mis on lähiaeg? Ülehomme või järgmine nädal? Siis milleks on sul vaja 50 aastase vastupidavusega suvekodu sitamajale roostevabast terasest armeeringuga betoonist kasti? Mingis eelmises postituses mainisid, et põllud on huumusevabad 40 aasta pärast. Täielik kollaps! Sinu roostevabast terasest armeeringuga betoonist lampkastist seda sitta maailma päästmiseks nüüd ka ei jagu.

Seda on tegelikult raske öelda, kildanafta tootmine kattis selle vahe ära, mille võrra gigantsed vanad naftaväljad iga aastaselt vähenenud on ning tegelikkuses isegi on naftatootmine aasta aastast tõusnud viimasel ajal, kuid ärgem laskem sellest "edust" ennast petta. Miks muidu elektriautosid viimasel ajal niipalju peale surutakse ja paljud tootjad lõpetavad juba diiselmootorite tootmise ? Vaevalt, et põhjus on siin suure globaalse soojenemisega võitlemine, pigem juba eos nähakse, et fossiilse põlevainega on asjad kehvakesed lähitulevikus. Muldadest veel:
https://maaleht.delfi.ee/news/maamajand ... d=79631054

Muldade olemasolu ja selle hea seisund on koos vee, õhu ja päikesepaistega ökosüsteemi toimimiseks ja meie eluks hädavajalikud. Kuid mulla varud on piiratud. Sarnaselt naftale, põlevkivile või paljudele teistele maavaradele on muld taastumatu loodusvara.

Mullaerosioon põhjustab maailmas igal aastal 25 kuni 40 miljardi tonni mulla kao. Kui erosiooni takistamiseks midagi ette ei võeta, siis aastaks 2050 kaob maailmas kasutusest 1,5 miljonit ruutkilomeetrit maad, mis on Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania suurune maa-ala kokku.

Selle koha pealt ma vaidleks vastu, et ta taastumatu on , nagu ma juba varem kirjutasin, siis 1000 aasta jooksul oma 2.5 cm mulda võib juurde tekkida küll, kui selle peal midagi ei kasvatataks. Kui aga iga aastaselt viid sealt minema tonnide viisi kartuleid, vilja vms, siis pole ime, et mullastik kiiresti kahaneb. Praeguse kasutuse korral on tegemist tõepoolest taastumatu loodusvaraga.
Naftaga aga on kehvemad lood, lugesin mõni aeg tagasi ühest Reddit-i foorumist, et sääraseid tingimusi maal enam tekkida põhimõtteliselt ei saagi, mis lubaks fossiilsetel kütustel taastuda. Nimelt igasugu baktereid ja seeni on niipalju evolutsiooni käigus juurde tekkinud, et igasugune söödav asi pannakse lihtsalt nahka enne , kui see kuhugi suurtes kogustes akumuleeruda saaks.

Mis teha, rikastel omad lõbud.

Oleks ma rikas, siis telliks firma, laseks septiku paigaldada, tooks vee majja sisse, soojustaks maja ära ja paigaldaks maakütte. Kahjuks raha on vaid see peldik vaevalt valmis ehitada. Kuna tegemist on põhimõtteliselt suvilaga, siis ma tegelikult ei nutagi kõiki neid mugavusi taga. Kunagi, kui elasin maal, siis ma ei kujutanud ette elu linnas, kuid nüüd on vastupidi. Suvel ma loomulikult tahan olla maal, kuid sügis ja talv on linnas ikka tunduvalt mõnusam. Saab minna jalutama, igal pool on valgustus ja lahti lükatud teed, kaubanduskeskus on 50 m kaugusel, elekter läheb ka võibolla 5 aasta jooksul ainult korra ära ja mis peamine, arvutis on korralik netiühendus. Mobiilne internet oli maal, no see oli ikka täielik jama. Mis puudutab roostevaba armatuuri, siis selle kohta ma olen oma arust juba piisavalt näiteid toonud, et see tasub ennast ära pikemas perspektiivis. Ma ei ole nii rikas, et osta odavaid asju, samamoodi võib öelda, et ma ei ole nii rikas, et ehitada vähekestvaid asju. Kusjuures roostevaba armatuuri puhul on hea veel see, et andestab kehvemat ehituskvaliteeti. Tavaarmeeringu puhul on kriitiline vesitsementtegur, mida aga julmalt seguauto mehed rikuvad, kuna nemad tahavad betooni mööda renni ilusti liikuma saada. Siis veel loomulikult betooni kaitsekiht ja praod, mis tahes tahtmata tekivad ning sealtkaudu hakkab armatuuri roostetamine kiiresti, eriti , kui on kehvad tingimused. Kõige hullemini mõjub betoonile kloriid , ehk siis maakeeli sool, mida meie teedele ka talvel ohtrasti laotatakse. Selle vastu ei aita ka betooni tugev aluseline keskkond, mis muidu tavaarmatuuri kaitseb. Ühest kohast sain sellise hinna veel, et roostevaba , läbimööduga 11mm, on ainult ca 3x kallim tavalisest 12mm armatuurist. Seega hinnavahe tuleb ca 400 euri ainult. Kõige selle valguses, kui ma peaks täna omale maja ehitama kuskil linnas, kus kõrvalt läheb mööda ohtralt soolatatud tänavaid ja teid, siis ma maaaluse osa ja keldrivahelaed teeks küll roostevaba armatuuriga. Teise korruse vahelagedele aga vast käib tavaarmatuur kah.

[aero]

...Miks muidu elektriautosid viimasel ajal niipalju peale surutakse ja paljud tootjad lõpetavad juba diiselmootorite tootmise ?

Saksa Autoliit ADAC mõõtis Real Driving Emissions testiga, et mitmed uuemad diiselmootorid sisuliselt ei erita NOx ühendeid. https://www.accelerista.com/eluviis/uur ... on-puhtad/

hinnavahe tuleb ca 400 euri ainult

Majanduslikult mõtlev inimene jätaks selle 400€ kulutuse tegemata ja kuseks metsa alla. Seguauto meestel ei ole põhjust vesitsement-tegurit rikkuda. Tehas lisab betoonile plastifikaatorit, mis muudab paksu/kuiva betooni piisavalt voolavaks.

Teadlane arvab, et Eesti paneelikad seisavad vajadusel veel 500a püsti.
https://novaator.err.ee/618564/ehituste ... 500-aastat
Aga sa ära lase ennast segada! Loe veebist neid "õigeid" populaarteaduslikke artikleid ja vala oma betoon veel 2x paksemalt kui ameeriklased eelmisel sajandil soovitasid. Topelt ei kärise. Eesti massiivseima vundamendiga kemmerg toob rahuliku une.

[Ints]

Kõige kindlam oleks lampkast üleni teha paksust roostevabast terasest.Ei idane,ei mädane,lammutada vaja ei ole,vajadusel saab teise kohta ümber tõsta.Lapselapsed saavad tulevikus selle vanametalli kokkuostu maha müüa.See on nagu pensionikindlustus.

[T25]

Renoveerimisel aga väliselemendid ankurdatakse ning neile pannakse ümber soojustus. Pärast renoveerimist on hoone kandvad konstruktsioonid soojas ja kuivas ning sellega peatub täielikult ka lagunemisprotsess.

Mitte miski ei peata lagunemisprotsessi, kuid võib seda küll pikendada. Armatuur roostetab edasi ning keemiast on teada, et reaktsioonikiirust saab soojendamisega tõsta. Sama asja pärast ei tasu autot ka sooja garaazi talvel panna. Ilmselt see teadlane üritab rahustada paneelikate elanikke ning üldist turgu, kuna kui ta ütleks, et need majad on kokkukukkumise veerel, siis tekiks korralik kaos kinnisvaraturul. Ise ka tegelikult just ostsin sellisesse paneelikasse korteri, kuna ma arvan, et peab vähemalt minu eluea veel vastu ja võibolla mõne järeltuleva põlvegi veel. Igaljuhul usaldan ma neid maju rohkem, kui uusarendusi, kus odav tööjõud 5 euri eest tunnis vahelagesid armeerib. Pealgi, kes ehitaks nende majade asemele uue, vastan ise, mitte keegi, sest sellist raha pole kuskilt võtta.

Tehas lisab betoonile plastifikaatorit, mis muudab paksu/kuiva betooni piisavalt voolavaks.

Kõik need lisaained justnimelt ongi sellepärast , et tavaarmatuuri kaitsta. Nimelt peab betoon saama võimalikult tihe ja ilma poorideta, kuid kodustes tingimustes valamisel on seda raske saavutada. Samas jällegi selline väga tihe ja ilma poorideta betoon on kerge pragunema. Nokk kinni, saba lahti olukord. Kõike seda aga annab vältida roostevaba armatuuriga , mis ei ole üldsegi mitte nii tundlik kehva betooni suhtes. Ja seda tõestab justnimelt seesama Mehhiko lahte eelmise sajandi keskpaiku esehitatud sild, kus oligi kasutusel mitte just kõige parema kvaliteediga betoon, kui mitte öelda, et üpris kehvakene.

Aga sa ära lase ennast segada! Loe veebist neid "õigeid" populaarteaduslikke artikleid ja vala oma betoon veel 2x paksemalt kui ameeriklased eelmisel sajandil soovitasid.

Massiivbetoonist valamine ongi kõige lollikindlam, nagu ma ka sellesama silla puhul välja tõin. Seal kasutatigi ümarkaart ja massiivbetooni ilma armatuurita. Tiit Masso väikemajade raamatus on ka keldrite ehitamise puhul öeldud, et kõige lihtsam on lintvundament ehitada nii, et kaevata õige laiusega kraav ja see täis betoonida, kusjuures keldriga maja puhul on vajalik seinapaksus 40-50 cm, et maapinna poolt vundamendile avaldatavat rõhku vastu pidada.

Kõige kindlam oleks lampkast üleni teha paksust roostevabast terasest.Ei idane,ei mädane,lammutada vaja ei ole,vajadusel saab teise kohta ümber tõsta.Lapselapsed saavad tulevikus selle vanametalli kokkuostu maha müüa.See on nagu pensionikindlustus.

On aru saada, et sa juba kergelt trollid selle kommentaariga, kuid ma võtan seda niimoodi, et igasugune idee on hea idee. Samuti nagu ütles Andres Sõber, et ka möödaläinud vise on hea vise. Üleni roostevabast asjadel on oma koht, kuid nad ei mõjuvad oma väliselt olekult absoluutse vastandina looduslähedusele. Seega ma isegi parima tahtmise juures ei kasutaks seda varianti, isegi kui keegi mulle paberil ära tõestaks, et see on kõige kõige kõige odavama ja kauakestvam lahendus. Lihtsalt ei meeldi mulle. Betooni välisilme on seevastu suhteliselt looduslähedane ja sulandub loodusesse väga hästi ning ei jää mingilgi moel häirima, pigem vastupidi.

[Urmas]

Kõik need lisaained justnimelt ongi sellepärast , et tavaarmatuuri kaitsta. Nimelt peab betoon saama võimalikult tihe ja ilma poorideta, kuid kodustes tingimustes valamisel on seda raske saavutada.

Ehk seletad ära, kuidas on suurtel objektidel võimalik betooni tihendada, aga kodusel objektil ei saa tihendatud? Laisk oled kui ei viitsi segu läbi vibreerida.

Üleni roostevabast asjadel on oma koht, kuid nad ei mõjuvad oma väliselt olekult absoluutse vastandina looduslähedusele.

Roostevaba metalli enam-vähem kõik kompenendid on pärit loodusest ja sa väidad ei sulandu. Seda nimetatakse fantaasia puudumiseks! Peaksid oma peldiku loodusesse sulandamise asjus mõne disaineri poole pöörduma. Räägi mõne EKA bakalaureuse taset lõpetama hakkava tudengiga, ehk saate kaubale- tema saab bakalõputöö tehtud ja sina roostevabast metallist lampkastiga loodusesse sulanduva peldiku.

Betooni välisilme on seevastu suhteliselt looduslähedane ja sulandub loodusesse väga hästi ning ei jää mingilgi moel häirima, pigem vastupidi.

Ma ei saa enam aru? Kas sa kavatsed kogumiskasti maapinnale ehitada ja omakorda kogumiskasti otsa istumise ehitada, et betoonist lampkast peab sulanduma loodusega? Enam ei valagi kullakambrit maa sisse?
Sa vist ise ei saa enam aru millestki kui kui ühes lauses kirjutada, et roostevaba mõjub vastandina looduslähedusele ja siis paar lauset edasi, et betoon ei jää mingilgi moel häirima, pigem vastupidi. Sõnade "ei jää" vastand tähendus on "jääb" ehk jääb häirima. Saa nüüd sinust aru?

[Ints]

...On aru saada, et sa juba kergelt trollid selle kommentaariga...

Tõsi,ma võtan seda teemat juba väikese huumoriga.No katsu seda asja naljana mitte võtta,kui juba pikemat aega käib kuivpeldiku lampkasti ehituse ümber selline arutelu,nagu oleks tegemist tuumapommi varjendiga kõrgetele riigitegelastele.

[T25]

Ehk seletad ära, kuidas on suurtel objektidel võimalik betooni tihendada, aga kodusel objektil ei saa tihendatud? Laisk oled kui ei viitsi segu läbi vibreerida.

Ütle, kellel tänapäeval on kodus betooni vibraator või kes viitsiks seda rendist võtta. Kõik valavad nii kuidas jumal juhatab, sorgitakse natuke tokiga ja kogu lugu.

Ma ei saa enam aru? Kas sa kavatsed kogumiskasti maapinnale ehitada ja omakorda kogumiskasti otsa istumise ehitada, et betoonist lampkast peab sulanduma loodusega? Enam ei valagi kullakambrit maa sisse?

Ma valisin sellise koha, kus on juba olemas loomulik astang ning seetõttu lampkasti esimene ots jääb maapinnaga praktiliselt tasa , kuid tagumisele otsale on juurdepääs tühjendusluukidele, ehk siis katvat muldkeha sealpool ei ole. Kuna ümberringi on võsa, siis see vaatepilt ei häiri. Teine variant on jah selline, kus ehitatakse maapeale ja siis kõrge trepp viib kemmergusse, kuid selline variant mulle üldse ei oleks istunud. Praeguse idee järgi sulandub see hästi loodusesse.

Sa vist ise ei saa enam aru millestki kui kui ühes lauses kirjutada, et roostevaba mõjub vastandina looduslähedusele ja siis paar lauset edasi, et betoon ei jää mingilgi moel häirima, pigem vastupidi. Sõnade "ei jää" vastand tähendus on "jääb" ehk jääb häirima. Saa nüüd sinust aru?

Täpne lause oli selline :
Betooni välisilme on seevastu suhteliselt looduslähedane ja sulandub loodusesse väga hästi ning ei jää mingilgi moel häirima, pigem vastupidi.

kus ma tahtsin rõhutada, et vastupidiselt roostevabale metallile , on võimalik betooni kasutada ka sedamoodi, et sellega anda üldisele pildile juurde. Näiteks betoonist valatud sissepääs maakeldrisse, mis ilusasti loodusesse sulandub ja ei häiri kedagi. Loomulikult valatud betoon ei saa kuidagimoodi vastu maakividest ehitatud seinte välisilmele, kuid see on juba teine teema. Või siis näiteks betoonist kõnniteekivid jne jne. Ühesõnaga betooniga on võimalik õuepealset kaunistada, erinevalt roostevabast metallist , mis sobib rohkem siseruumi näiteks köögi valamuks.

Tõsi,ma võtan seda teemat juba väikese huumoriga.No katsu seda asja naljana mitte võtta,kui juba pikemat aega käib kuivpeldiku lampkasti ehituse ümber selline arutelu,nagu oleks tegemist tuumapommi varjendiga kõrgetele riigitegelastele.

See teema ei oleks üldsegi nii pikk, kui oleks olnud mees, kes roostevabat on kasutanud ja paari sõnaga kirja pannud, kuidas, mida ja miks kasutada. Nüüd pidin aga ise väheke uurimustööd tegema, mis tegelikult ei ole üldsegi paha, sest sedaviisi õpib palju. Nüüd olen juba palju targem , kuid on veel mitmeid küsimusi, millele sooviks vastust, kuid siit foorumist ma neid enam vist küsima ei hakka, sest teemakohaseid kommentaare tuleb siit väga harva. Enamus vastuseid on rubriigist " ära sa jumala pärast nii küll tee, kuna see on hirmus kallis. Vaata parem sealt vanarauahunnikust mõned vanad jalgrattaraamid jms käepärast, ning armeeriga sellega. Sekka loobi ka veel mõned maakivid igaks juhuks, siis saab hää". Ma saan aru, et see mentaliteet on pärit veneajast, kui midagi saada ei olnud, ning tahes tahtmata on see pitser kuskil alateadvuses olemas kõigil, kes vene ajal toimetasid ning tegelesid, kuid tänapäeval see pole enam probleem. Ma ise samamoodi loopisin kõrvalhoonele vundamenti ehitades munakive täiteks sisse, kuid kivide korjamine, pesemine ja paigutamine võttis niipalju aega, et lõpuks ma vaatasin, et lihtsam on julmalt betooniga see asendada. Ja nii tegingi ning töö läks 2 korda kiiremini.

[Urmas]

Ütle, kellel tänapäeval on kodus betooni vibraator või kes viitsiks seda rendist võtta. Kõik valavad nii kuidas jumal juhatab, sorgitakse natuke tokiga ja kogu lugu.

Ei vala kõik nii nagu jumal juhatab. Need kellel on kodus betoonivibraator või need, kes viitsivad rendist võtta, valavad ja vibreerivad betooni läbi nii nagu peab. Seda ma räägingi, et sa oled laiskvorst.

[Ints]

See teema ei oleks üldsegi nii pikk, kui oleks olnud mees, kes roostevabat on kasutanud ja paari sõnaga kirja pannud, kuidas, mida ja miks kasutada.

Seda vastust ei ole siin sellepärast,et tõenäoliselt ei ole mitte keegi roostevaba terast betooni valanud.Maailma mastaabis on seda kuskil kindlasti tehtud,aga need tegelased seda foorumit ei külasta ja eesti keelt ka vist ei valda.

[ping]

Roostevabat armaturina pole kasutanud, aga klaasfiiber sarrust küll.

Ma teeks peldiku kogumiskasti pigem roostvabast ja vaskplaatidest, et kui elekter otsalõppeb, siis saaks sealt energiat vähemalt lambiaku laadimiseks.

[T25]

Roostevabat armaturina pole kasutanud, aga klaasfiiber sarrust küll.

See klaasfiiber hakkab huvi äratama küll. Ma olen üldiselt väga konservatiivne inimene, seetõttu võtab aega, enne kui midagi sellist üldse kaaluma hakkasin. Kuid nüüd hakkan juba seda usku pöörduma.Teoreetiliselt peaks ju väga hea vastupidavusega olema, parem kui roostevaba metall, kuna ei roosteta. Tõmbetugevus ka suurem, kui metallil. Kuid ma vaatasin, et elastsusmoodul on üsna erinev metallist, seega mingi näitaja ei ole päris sama. Igal juhul ma hakkan seda teemat edasi uurima, sest justnimelt sellist materjali mul vaja ongi. Aga enne tuleb asja natuke uurida, kas kõik ikka on nii ilus kena, kui paberil kirjas.
Ping, ehk jagad kogemust, kuidas klaasfiibri kasutamine oli. Ma saan aru, et see on rullis . Kas sirgeks tõmmatuna tahab tagasi kiskuda? Kas peab mingi raskuse peale vajutuseks panema esialgu? Mul oleks alumine plaat vaja valada kahe kihi armatuuriga, esimese paneks siis taburettide peale, kuidas aga teine kiht esimesest kõrgemale tõsta. Metalli puhul painutaks vastavad rauad, kuid klaasfiibrit ju painutada ei saa. Samuti kas painutatud nurkasid oli ka saada? Mida kasutasid armatuuri kinnitamiseks fikseerimiseks, kas plastikust lipukaid, millega juhtmeid kokku tõmmatakse. Esialgu tundub mulle, et rullis materjali kasutamine on tükk maad ebamugavam, kuid sirgete varraste kasutamine, kuid see tunne võib olla petlik. Uurisin ka hinda ja see on samas klassid või isegi odavam tavametallarmaturiga. Seega on hind ka veel suur boonus. Ilmselt ma lähengi selle armastek klaasfiibri peale välja, mida donleon pakub. Uurisin natuke asja ja tundub, et klaasfiibri üheks miinuseks on kehvem tulepüsivus võrreldes metalliga ja teiseks miinuseks on äkkpurunemine, mis tuleksid kõne alla vahelae valamisel, kuid minu projekti puhul pole see oluline.

[T25]

https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/u ... 6881&com=1

Ühes eelnevas postituses ma mainisin, et puhas vesi pole Eestis probleem, kuid nagu näha, siis asjad lähevad tegelikult üsna kiiresti allamäge.
Kes tahab aga rohkem infot põhjavee ammendumise kohta, siis palun väga:
https://www.nationalgeographic.com/maga ... r-drought/

Ameerika suurimaid põhjavee reservuaare kuivab kokku , peamiselt tänu farmeritele, kes vett kastmiseks kasutavad. Kui vett enam ei ole, siis on ka viljalõikusega lõpp ja nälg majas ning mitte ainult ameerikas vaid ka mujal maailmas. Nii lihtne see tegelikult ongi.

[Urmas]

Ühes eelnevas postituses ma mainisin, et puhas vesi pole Eestis probleem, kuid nagu näha, siis asjad lähevad tegelikult üsna kiiresti allamäge.

Klassika kui jutt läheb aiast aiaaugule! T25, sa paned kõi ühte patta. Selles ML artiklis räägitakse veepuudusest mõnes tiheasustusega piirkondadest, mille veega varustajal ei jätku võimsusi veega varustamiseks, mitte selles, et vett oleks vähe. Poolteist kuud tagasi nägin oma silmaga, kuidas isegi Egiptuses(Siinai poolsaarel), kus kõik giidid räägivad suurest veepuudusest, kastetakse keset peatänavat kasvavaid(spetsiaalselt istutatud, muidu seal palmid ei kasva) suure paakautoga. Neid palmid ei kõlba isegi mitte söögiks ega ehitusmaterjaliks. Ja sina räägid veepuudusest, mida tekitavad ameerika farmerid, kes toidavad inimesi. Tee ikka asjadel vahet, mida ja milleks kasutatakse.

Aga noh, jätkame OT-ga. Nüüd pead planeedi Maa päästmiseks lisaks oma betoonist huumuse probleemi lahendajale veel vähemalt 200 aastase tagavaraga veeresevuaari ehitama. Ja roostevabast armatuuriga! Kui ei lähegi täide ennustus, et peame varsti Marsile kolima, siis kahjuks on kogu sinu vaev olnud asjatu. Kuigi, ma ei saa aru, mida seal Marsil on teha? Ega siis selleks ajaks kui planeet Maa pekki keeratakse ja meie järeltulijaid Marsile evakueeritakse, ei valitse seal troopilise kliimaga Eedeni aed ehk söödud ja seeditud õunast tekkinud orgaanilise väetise poetad koos seedimata õunaseemnetega kuhugi põõsa alla ja nädala pärast võid juba uusi õunu minna puu otsast sööma. Sa loed vist liiga palju vandenõuteooriaid? Jah, need teooriad on huvitavad, kuid loetut tuleks seedida mõistusega. Ma saan aru, et sa ei taha välja surra, aga kui evolutsiooniga on ette nähtud, et sa pead välja surema, siis selle vastu on üldiselt raske võidelda. Parem mine võitle osades Aafrika ja Aasia riikides iibega. Ega sul seal vist eriti kaua iibevastast propagandat teha ei lasta. Hiina sai oma iibeprobleemiga mingil määral hakkama.

[T25]

Urmas, su jutust järeldub, et sul on endiselt jaanalinnu kombel pea liiva all ja sa ei mõista, kui hullud probleemid lähitulevikus ees ootavad. Puhas vesi on juba probleem paljudes linnades ning tõepoolest sinna veetakse paakautodega vett rikkuritele, kes oma elustandardit ei taha langetada, käies mitu korda päevas dushi all. Köik see on aga suhteliselt köki-möki, mis juhtub, kui farmerid lõpuks suured maaalused põhjavee reservuaarid lõpuks kuivaks tõmbavad. Need on taastumatud varud, miljonite aastate jooksul sinna kogunenud. Analoogia on siin huumusega, mis praeguse kasutuse korral kiirelt kaob. Kas sa tõesti usud, et midagi ei muutu maailmas, kui vett kastmiseks enam ei jätku? Ma ei räägi ainult Ameerikast, vaid laiemalt, terve euroopa põhjavesi kiirelt kaob. Meil oli vist jah mingi riiklik viljasalv, kuid minuteada viimati kui seda kontrolliti, siis olid rotid enamus vilja minema viinud. Mis puudutab punast planeeti, siis sealt vaatab vastu meie planeedi tulevik, kui asjad samamoodi edasi lähevad. Keegi kunagi vaatab võibolla maad ja ütleb, et näe, mingid jõesängid on seal jne , et ehk oli siin kunagi isegi elu. Ja miks süüdistad sa mind vandenõuteooriate lugemises, ma räägin ju täiesti loogiliselt põhjendades viidates mitmetele internetiallikatele, miks praeguse kursi jätkudes on asjad tulevikus väga kehvakesed. Aastal 1992 tegi 1600 erinevat teadlast avalduse, kus teatasid, et sama kursi jätkudes on aastaks 2020 käes moment, kus enam tagasiteed ei ole, ehk lumepalli veeremine on muutunud kontrollimatuks.
Ja need viidatud asjad siin ei ole OT, vaid väike mõtlemisaine neile, kes siin teemas üleolevat suhtumist kuivpeldiku suhtes üles näitasid, öeldes justkui järeltulevad põlved peaksid olema eriti vihased seda lollust lammutades.

[Urmas]

Urmas, su jutust järeldub, et sul on endiselt jaanalinnu kombel pea liiva all ja sa ei mõista, kui hullud probleemid lähitulevikus ees ootavad.

Lähitulevik on sinu arvates lähim 40 aastata jooksul huumusekihi kadumine nagu sa ühes oma eelmises postituses mainisid? Kui ma homsest, täna enam ei viitsi, oma eluviise muudan ja tervislikult sita peal kasvatatud toitu hakkan sööma, siis vedamise korral on isegi minul võimalik see näljahäda ära näha. Kui looduses ja loomariigis(inimene kuulub ka loomariigi hulka) mingi liigi hulgas tekib toidupuudus, siis automaatselt reguleerub ka ellujäävate isendite arv ja kõik peaks olema tasakaalus. Hetkel on maailmas "tänu" humanistlikule lisatoitmisele tekkinud lihtsalt meie liigi(homo sapiens) sigivuse kontrolli alt väljumine, mis on täielik vastand looduse eneseregulatsioonile.
Sa oled oma jutus ikka väga vastuoluline! Tahad ehitada betoonist ja roostevaba armatuuriga kõige tavalisemat kuivkäimla kogumiskasti kui on olemas tunduvalt odavamad ja säästlikumad(taastuvatest materjalidest) variandid selle ehitamiseks ja samas räägid inimeste poolt tehtavatest enesehävituslikest tegudest. Kas oma lõhetusmisest perearstile pole proovinud rääkida? Äkki tema oskab sind suunata mõne eriarsti poole?

[rokikas]

RjsThobgq7Q
FSF79uS3t04
Vee puudus on juba täna paljudes piirkondades karm teema ja iga aastalt läheb kahjuks järjest hullemaks. Lähikümnenditel on oodata suuremaid rahvaste rändeid sest kui ikka vett ei ole siis hiljemalt järgmisel päeval lähed kohta kust seda on lootust saada. Kui nii on sunnitud tegema miljonid inimesed ...

Seda kõike teades plaanida roostevaba armeeringuga betoonist lampkasti ühe pere kasutusse .... väike "jalajälg" mai äss.