Oma maja kohta olemasolevaid tarbimisandmeid üle vaadates tekkis huvi arvutada välja maja energiatõhususe arv KEK praeguse klassifikatsiooni järgi. Et kas ma saan sellega hakkama ja milline võiks olla minu arvates tavalise eramaja energiatõhususklass.
https://www.riigiteataja.ee/akt/107102016004#para10
On olemas piisavalt andmeid ühe täisaasta (2018) kohta.
Maja 190 m2 (võtame selle võrdseks Akyt -ga); ehitatud 1965 a., renoveeritud ja tehtud juurdeehitus 2003 a. Vana majaosa sein kaks kihti telliseid, vahel räbu ja väljas 120 mm vahtpolüstürooli. Uue majaosa sein 250 silbeti plokk ja 150 mm vahtpolüstürooli. Viilkatus kõikjal 250 mm villa. Põranda all 100 mm vahtpolüstürooli. Hoitav temperatuur ca 22 kraadi. Kogu sooja teeb maasoojuspump, mis toodab aasta läbi 50 – 60 kraadist vett.
2018 aastal kogu tarbitud elekter 10,2 MWh; sellest kütteks 7,16 MWh. Teisi energiaallikaid ei kasutata, kuigi on olemas reservina tahkeküttekatel.
https://www.riigiteataja.ee/akt/107072020011#para5 para 5 lg 1 lisa 2 järgi ei tohi rekonstrueeritud ja 120 – 220 m2 maja energiakulu olla üle 160 kWh/(m2*a). Varasemaid seadusandlikke akte ei vaata. Ei leidnud ka midagi, mis võis kehtida 2003 aastal.
Kasutatud elektri kaalumistegur = 2
Tasakaalutemperatuur kraadides = 17
Hoone asukoha piirkond on II
Andmeid kraadipäevade arvu kohta MKM -i lehelt leida ei õnnestunud aga internet andis välja ühest tabelist 3852 kraadipäeva tasakaalutemperatuuri 17 C korral.
Normaalaasta kraadipäevadeks andis üks TTÜ töö 4295
Arvutus.
Kuna üks maasoojuspump teeb sooja vett nii kütteks kui ka tarbeks, siis:
Normaalaasta kraadpäevade arvu alusel taandatud soojuse kulu (MWh/a)
QN=Qteg*SN/Steg=7,16*4295/3852=7,98
(6) Normaalaasta kraadpäevade arvu alusel taandatud ja energiakandja kaalumisteguriga läbi korrutatud soojuse kulu (edaspidi normaalaasta kaalutud soojuse kulu, MWh/a)
QCkyt=Ck*QN=2*7,98=15,96
(12) Energiakandja kaalumisteguriga läbi korrutatud keskmine elektri kulu ühe täisaasta kohta (MWh/a)
QC,el=Ck,el*Qel=2*3,04=6,08
(14) Hoone keskmine kaalutud normaalaasta energiakasutus (MWh/a)
QC=QC,kyt+QC,el=15,96+6,08=22,04
(15) Hoone aastane kaalutud energiaerikasutus [kWh/(m²·a)]
QC=1000*QC/Akyt=1000*22,04/190=116
§ 15. Kaalutud energiaerikasutuse klass.
Lisa 3 alusel, kui KEK ≤ 120 kWh/(m²·a), siis on kaalutud energiaerikasutuse klass B
Nüüd, kusagilt jäi silma, et vähemalt B klassi hoone puhul võib kasutada taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat erienergiakasutuse klassi arvutamisel. Kuna aastate lõikes on elektrienergia kasutus olnud enam-vähem stabiilne, siis arvestan 2018 KEK arvutuse juures kasutatud andmetega ja toon juurde 2022 aasta PV andmed.
Päikeseenergia osa arvesse võtmise arvutuskäik on toodud
ETA kohta . Kasutan siiski reaalseid PV inverterite poolt väljastatavaid andmeid. Ei arvesta võimalikku detsembri toodangut.
§ 29_1. Hoone toimimiseks ette nähtud päikesepaneeliga toodetud elektrienergia
Toodetud energia: 15,27 MWh
Sellest ise tarbitud: 2,82 MWh (18,5 % toodangust)
PV eksportimine: 12,45 MWh
(6_4) Kaalutud energiakasutuse tulemuste esitamisel arvestatakse, et energiakandja lõikes kohaldatakse valemit [kWh/(m²·a)]:
Ekaal=1000*(10,2-12,45)*2/190=-24
§ 15. Kaalutud energiaerikasutuse klass.
Lisa 3 alusel, kui ETA või KEK ≤ 50 kWh/(m²·a), siis on kaalutud energiaerikasutuse klass A
Küsimuse või probleemkohad arvutuse juures:
1. Mõõdan ka sooja vee kulu ja see palju väiksem kui ETA arvutuse juures kasutatav number. ETA veearvestus on ruutmeetri ja mitte inimese põhine. Samuti pole teada ETA arvestuse juures sooja vee temperatuur. Suurem sooja tarbevee kasutus võib mõjutada oluliselt erienergiakasutuse klassi.
2. Sundventilatsioon majas puudub ja õhuvahetus toimub läbi akende tuulutusasendite või avamise. Sundventilatsioon tõenäoliselt tõstab energiakulu kuna külmal ajal püütakse pigem vähem aknaid avada.
3. ETA arvutustes kasutatav päikeseenergia omakasutus on pigem suur (40%). See võiks minu hinnangul olla saavutatav ainult mingi salvestuslahendusega. Energiatootmise osa võimsuse vähendamine ei tohiks tööl käivate inimeste puhul tõsta omatarbe osakaalu oluliselt.
4. Ekaal arvutuses ei paista arvestatavat omatarbe osaga, seega on see juba maha arvatud kogutarbimisest?
5. Arvutused ei arvesta tegeliku soojusenergia kuluga. Maasoojuspumba toodang 2018 aastal oli 18,7 MWh, mis teeb 98 kWh/(m²·a). Liites siia juurde vee soojendamisest üle jääva elektrienergia kulu m2 kohta (3040/190=16 kWh/(m²·a)) saame kokku 98+16=114 kWh/(m²·a).
Kui midagi etemaks teha:
1. Kui kunagi olemasolev maasoojuspump katki läheb, siis uus kindlasti seesmise soojaveeboileriga.