Tere
Mure selline, et ca 15 aastat vanal plekk-katusel on valtsid lahti. Kunagi on katus tehtud ühekordse valtsiga ja ka kinnitusklambreid oleks võinud tihedamini olla. Nüüd vihmaga jookseb katus läbi ja ei oskagi midagi teha. Kuna katus on suur (üle 500 m2), siis kas on olemas mingit tehnoloogiat valtside nn kinnipressimiseks. Üks asjamees arvas, et põhjus miks valtsid lahti on loksutanud ongi klambrite vähesus ja vajalik oleks katusekruvidega täiendav pleki kinnitamine. Lisaks olen ise mõelnud peale valtside ülekäimist ka mingit mastiksit kasutada.
Mis siinkirjutajad asjast arvavad ja soovitavad?
Sass
plekil valtsid lahti
-
restauraator
- Ehitusspets
- Postitusi: 681
- Liitunud: 12 Mai 2005, 08:15
- On tänanud: 2 korda
- On tänatud: 1 kord
- Kontakt:
Mastik aitab siin siis, kui ta jääb valtside vahele. Muidu teeb kasu asemel hoopis kahju. Valtse saab muidugi tihendada, kui "profid" pole ülekeeratud äärt välja venitanud. Siis lainetab see tavaliselt nagu pudelikorgi äär ja teda tihedalt vastu saada on pea võimatu.
Klambrite tiheduse kohta ei oska arvata, teinekord on klambrid piisava tihedusega aga kinnitused on eriti õhukese roovi seest välja tulnud. Keskele on neid võimalik juurde panna, kuid siis tuleb valtsid ja klambrid avada. Natuke avatud valtside korral on võimalik ka tihendusmassi sinna vahele lasta, kuid see on ikka jube vaev ja tuleks ikka juba paigaldamisel teha.
On endalgi üks ülituttav kirikukatus kus klambreid hõredalt ja pidevalt kergitab valtsiääri. Kui altpoolt ligi saab, siis on ka roostevabade neetigega klambreid juurde lisatud, aga seda tuleb nii toimetada, et üks on katusel ja teine seespool. Kruvidega kinnilaskmine on ajutine leevendus, aga muidu on oht,et lendab kohe minema.Igatpidi häda!
Eks neid imelikke, poisikeste poolt tehtud, katuseid ole palju nähtud, isegi ühel kirikutornil ei ulata klambrid pealmist plekki kinni hoidma! Seal on samuti hiljem kõvasti vaeva nähtud, et plekid kinni saada.
Et katus tuuleta vihmaga läbi jookseb on enamasti muu põhjus, kui lahtised valtsid.... Teatud tuulenurgaga kipub aga küll lahtiste valtside vahelt sisse pressima. Vee teekonnal on niipalju vigureid, et algaja katusemees või tavaline katuseomanik ei tule paljude asjade peale. Eks see nii iga erialaga...
Klambrite tiheduse kohta ei oska arvata, teinekord on klambrid piisava tihedusega aga kinnitused on eriti õhukese roovi seest välja tulnud. Keskele on neid võimalik juurde panna, kuid siis tuleb valtsid ja klambrid avada. Natuke avatud valtside korral on võimalik ka tihendusmassi sinna vahele lasta, kuid see on ikka jube vaev ja tuleks ikka juba paigaldamisel teha.
On endalgi üks ülituttav kirikukatus kus klambreid hõredalt ja pidevalt kergitab valtsiääri. Kui altpoolt ligi saab, siis on ka roostevabade neetigega klambreid juurde lisatud, aga seda tuleb nii toimetada, et üks on katusel ja teine seespool. Kruvidega kinnilaskmine on ajutine leevendus, aga muidu on oht,et lendab kohe minema.Igatpidi häda!
Eks neid imelikke, poisikeste poolt tehtud, katuseid ole palju nähtud, isegi ühel kirikutornil ei ulata klambrid pealmist plekki kinni hoidma! Seal on samuti hiljem kõvasti vaeva nähtud, et plekid kinni saada.
Et katus tuuleta vihmaga läbi jookseb on enamasti muu põhjus, kui lahtised valtsid.... Teatud tuulenurgaga kipub aga küll lahtiste valtside vahelt sisse pressima. Vee teekonnal on niipalju vigureid, et algaja katusemees või tavaline katuseomanik ei tule paljude asjade peale. Eks see nii iga erialaga...
Iga ehitus on norm iseendale.
