vana puumaja laesoojustus

[Korteriomanik]

Tere,
Hakkasime vahetama 100 a vana, 4 korteriga, kahekorruselise puumaja katust. Ehitaja arvab (lausa surub) , et pööningu laevahe ( ca 20 cm õhuvahet) oleks vaja täita puistevillaga. Hetkel on pööningu põrandal soojustus olemas, 80 ndate alguses pandud kollakat värvi 4-5 cm ilmselt mingi peno plaat, selle peal 10-15 cm liiva. Kas on mõistlik see välja vahetada või jätta alles, paigaldada puistevillast lisasoojustus? Madalat pööningut me ei kasuta, ei plaani, ega saagi, sinna midagi rajada. Ps. majal on palju, vbl hoopis prioriteetsemaid töid tegemata. Näiteks pole veevärgiga liitumist, puukuure, keldris on kohati ühekordne lagi, aknad on väga korrast ära, vooder ja talad osaliselt mädanenud, kaasomand lõpetamata jne jne. Ühesõnaga küsimus on: kas sellisel lisasoojustusel mis maksab 2000 €, on hetkel mõtet, kas see annab sellises seisus majale midagi oluliselt head juurde? Tänan ette kõikide asjalike arvamuste eest!!!

[fgh]

Kui suur see maja on, et lisasoojustus 20cm maksab 2000 eurot O_o

See 5 cm soojustust on lumme kusemine ehk olematu. Ka minu nägemus oleks, et peaks lähenema asjale korraga. Olematu soojustuse pealt korralikule minnes on küttekulud ja elamise mugavus väga tuntav.

Ehk paluks maja täpsem konstruktsioon ja kus see soojustus on ja kuhu seda tahetakse panna. Palju jääb tuulutusvahesid jne

[Korteriomanik]

Pööning on ca 240 rm. Kui korstnad, trepp jms maha arvata siis soojustatavat pinda jääb umbes 200 rm. Maja on tüüpiline esimese Eesti aegne püstpalkhoone. Praegune ehitaja küsib 2000 € laevahelise õhuruumi puistevillaga täitmise eest. Olemas on juba lae peal 5 cm mingit veneaegset penoplaati pluss paks liivakiht (10- 15 cm). Minu küsimus ongi see, et kas see puistevill seal vahel, sellise hinna eest, annab midagi oluliselt juurde? Või peaks raha kuidagi targemalt ja tõhusamalt kasutama?

[keemik]

Ma küsiks pigem nii, et kas selle 2000 euro pärast jääb midagi muud olulist tegemata? Kui tundub kallis, ostke ise see vill: https://www.baumax.ee/et/soojustus/klaa ... katus.html ja rullige talgute korras maha. Enne muidugi tuulesuunajad papist vms ja tasuks vaadata, et ka tuulutus jääb toimima pööningul. Meie tegime nelja korteri peale tsaariaegses vanas majas ise talgute korras fassaadi korda, vahetasime mädanenud palgid välja, taastasime sokli. Katuse ja elektri ostsime sisse.

[Korteriomanik]

Jah, teema ongi selles, et vanal majal on palju olulisi murekohti veel, kuhu hakkab tonnide viisi raha minema. Rahapuud meil aias ei kasva Sellepärast tekkiski kahtlus antud soojustuse vajalikkuses.

[Benno]

Seda plaadid-rull-puiste olen ma ise ka nuputanud ja mulle tundub et kõige mõistlikum, eriti natukenegi suuremate pindade puhul on tellida puiste puhujad.

Võtame kasvõi selle viimase Baumaxi lingi põhjal, hea hind ja kõik, aga iga 10cm per m2 soojustusmaterjali hind tuleb 2.36 EUR kui hulgi võtta. Samas on turul puhujad kes sulle 1.86 EUR sama paksuse ise puhuvad, ilma et sa ise enam vähem lillegi peaks liigutama. Puiste suvaline guugeldatud tulemus kus hinda näha: http://puistevill.ee/klaasvillad/klaasvill

Tuulesuunajad, korstna ümbruse jne pead mõlema variandi puhul nagunii tegema, käigutee on puiste puhul lisa. Iseenesest on hind ka loogiline - puistevill on muu villa ülejääkidest tehtud ja puhumine suhteliselt vähese töömahuga.

[Korteriomanik]

Aitäh Benno ! Ma küsiksin Teie käest veel . Praegune ehitaja alustas soojustust pööningu põranda lahtivõtmisega. Ülemise korteri lae ja pööningu põranda vahel on ca 20 cm õhuruumi, seal peal penoplaadid ja 10/15 cm liiva. Valas lae vahele kotist puistevilla ja siis lauad ja muu tagasi peale. Mulle hakkas selline töö mõttetu kilplastööna tunduma, eriti 2000 € eest. Kõigele lisaks oli firmalt tellitud ainult katuse vahetus, mingit soojustust lepingus polegi. Nüüd ta aga üritab meile selgeks teha, et see on ülivajalik töö. Kas on?

[Benno]

Mulle tundub et teil on mõlemal õigus. Ühest küljest 5cm penole 20cm lisasoojustust on muidugi ülivajalik ja eks selle lae soojustamine on mõneti ka loogiline, samas selle tegemine liiva ja peno eemaldamise teel on töömahukas ja arusaadavalt kallis, lisaks on maksimum saavutatav soojustuse paksus 25cm.

Kui seesama usin ehitaja teeks teile tuulesuunajad ja käiguteed ehk ettevalmistuse puiste puhumiseks siis saate ise otsustada kas võtate 20cm puistet peale circa 744 EUR eest, või 30cm 1116 EUR eest või lausa 40cm 1488 EUR eest. Sama 2000 EUR eest mina igal juhul paneksin pigem 40cm puistet kui 20cm, aga seda meetodit kasutades on võimalik ka palju vähemaga hakkama saada nagu näha.

Kihi paksuse otsustamiseks on ka tabeleid tehtud, kus on näha energiakadu/m2/puistekihi paksus. Nt. http://www.puistevillakeskus.ee/?go=front_kodu1

[sashaobrok]

Mulle küll ei tundu väga kilplastöö. Nii praegu siit foorumist küsides võib ikka täitsa õigus olla ehitusfirmal pigem. Olukorda tuleks kohapeal kümmet pidi vaagida ja mõelda, aga mitte huupi väita, et 1,86 maksab ruutmeeter. Selle hinnanumbriga tulevad puhujaid kohale siis, kui kõik eeltöö on tipptopp tehtud.

[Külaline]

Tere. Neid tabeleid ja "miniprogramme", kus U-väärtuse alusel saadakse kohe energiasääst (olgu siis kwh või rahas) kogu hoonele ei maksa eriti tõsiselt võtta. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[keemik]

Ma lisaks veel seda, et laepealset soojustust saate tulevikus alati juurde lisada. Ma teeks selle 2000 euro eest ära mädanenud palkide vahetuse ja vajadusel sokli taastamise (vuukide täitmine ja sobivusel ka pandus). Siis tegeleks katusega. Mädanenud kandekonstruktsiooniga on rohkem tuli takus kui laepealsega. Saite enne ahju puid visates piisavalt sooja, saate veel, kuni on selline raha jääk olemas, et kannatab investeerida laepealse soojustusse.

[Korteriomanik]

Põhiline, miks mulle see praegune küllaltki soolase hinna eest lisasoojustuse panemine mõttetu tundub, ongi see, et majal on palju teisi hädavajalikke töid tegemata. Keldris on kohati ühekordne lagi, keldriuks ja mitmed välisuksed ei kannata kriitikat, aknad on tervel majal hõredad, linnaveega pole liitumist, puukuure pole (hoitakse keldris), lagunenud voodrist ja taladest rääkimata jne jne. Soojakadu katuse kaudu ilmselt ei ole üldse märkimisväärne võrreldes muude kohtadega. Näiteks ei teki meil peaaegu üldse jääpurikaid. Lugesin, et jääpurikate teke on otseselt seotud soojakaoga katuselt.

[sashaobrok]

Kui teil on tuulduv pööning, siis see purikajutt ei kehti. Laepealse pööningu soojustamine on kõige tõhusam ja kiirem meetod küttekulusid vähendada.

[fgh]

Aitäh Benno ! Ma küsiksin Teie käest veel . Praegune ehitaja alustas soojustust pööningu põranda lahtivõtmisega. Ülemise korteri lae ja pööningu põranda vahel on ca 20 cm õhuruumi, seal peal penoplaadid ja 10/15 cm liiva. Valas lae vahele kotist puistevilla ja siis lauad ja muu tagasi peale. Mulle hakkas selline töö mõttetu kilplastööna tunduma, eriti 2000 € eest. Kõigele lisaks oli firmalt tellitud ainult katuse vahetus, mingit soojustust lepingus polegi. Nüüd ta aga üritab meile selgeks teha, et see on ülivajalik töö. Kas on?

See asi mitte ei tundu kilplase tegutsemisena vaid seda ongi. Võetakse äärest laud lahti ja kihutatakse see vahe puistevilla triiki täis puistevillameeste poolt. Teine küsimus on kas seda üldse vaja on ja kas mõttekam ja konstruktsiooniliselt õigem pole seda villa lasta vahtplastist plaatide peale koos korraliku õhu/aurutõkkega või visata kogu see jama minema ja teha korralik lahendus ? Teatud juhtudel võib see pohhui villa valamine lausa ohtlik olla. Tundub tõsine töö hoidmine. Ei pretendeeri absoluutsele tõele, aga kotist puistevilla paigaldamine on hobiaednike teema...