Päikesepaneelide hinnapakkumised

[Oravaonu]

Elektriboileri tenn on puhas aktiivtakistus ja võid ka otse päikesepaneelide väljundi sinna juhtida. Tavaliselt on aga PV paneelide pinge ikka kõvasti alla 230 V mistõttu see tenn kütab olematu võimsusega. Seega kui tahaksid otse PV väljundit sinna juhtida siis tuleks tenn vahetada PV paneelide pingele. Viimase hankimine on aga probleemne, lingil miski olid.

Nõus, et PV paneelid ei suuda anda piisavalt võimsust nendele 230V tennidele. Aga kusagilt peaks ju olema võimalik saada ka madalapingelisi tenne ja lisaks kas peaks siis termostaadi ka välja vahetama.
Sellel lingil tõesti midagi on, aga ma ei suutnud kusagilt leida selle kupatuse keerme kohta infot ja kas neid võiks siis otse ühendada PV paneelidega ?

[JyriPaike]

PV paneeli kasutegur on 12-16% uuemad ka kuni 21%
http://www.akromex.com/eshop/et/paikese ... e-60w.html
seega oleks tark see saadav energia maksimaalselt ära kasutada ja ilmselt
on üks lahendusi "tark" inverter
http://www.akromex.com/eshop/et/inverte ... -ups-.html
mis sisaldab endas PV paneeli kontrolleri, inverteri, akulaadija ja võrgu kiire ümberlüliti (UPS-i funktsioon). Sellise seadmega saaks PV paneelidelt energia suunata
kas boileri kütmiseks, maja elektriseadmetele või akude laadimseks. Juhul kui PV paneelide energiast napib siis saab lisa akudest või elektrivõrgust. Analoogset süsteemi
arendab ka firma TESLA
https://www.teslamotors.com/powerwall
ja kindlasti õigustavad analoogsed teised süsteemid end eriti siis kui on tormid
ja sellega kaasnevad elektrikatkestused. JP

[Külaline]

Pikk jutt paneelide pööramisest sai vale teema alla.
Panen selle siia ka, võibolla lihtsam leida kui keegi kunagi tahab mõtiskleda trackeri teemal.

Probleemid jälgimissüsteemidega tulevad pilvise ilmaga, sügisel ja talvel. Eesti ilm on muutlik (selle pärast ei suuda ka väiksed tuulegeneraatorid meie tuulega normaalselt töötada sest nende kontrollerid ei suuda nii kiiresti toimida kui tuul muutub). Puhanguline tuul rapsib nõrgukesed ajamid ruttu puruks.
Kord sajab vihma siis puhub tuul ja siis tuleb lumi. Lumega peaks paneelid püsti keerama ja pikki tuule suunda. Tuul tekitab paneelidele tuisuvaalu ja need lähevad tasakaalust välja mis koormab mehaanikat. Samal ajal hakkab mingi pilve tagant päike paistma jälle. Ühesõnaga pööramise/jälgimise seadmed peavad ööpäev läbi töös olema, ka siis kui päike ei paista.
Vaja on andureid nii päiksekiirguse suuna-, paneelide nurkade-, tuule kiiruse-, tuule suuna-, vihma-, lumesaju-, temperatuuri- ja päiksekiirguse hulga andur. Ja siis veel arvuti mis peab arvestama, et kas paneelide tootlus arvutatud optimaalses punktis ületab uuele sihile keeramisele kulutatud energia. Eesti omapära on väiksed rünkpilved mida võib 15min jooksul 3 tükki üle lennata. Kui pilv on päikse ees siis pilve kõrval olev teine pilv pilv võib olla heledam kui see pilv mille taga päike on. Tagajärjeks võib olla, et mehaanika ei jõua nii kiiresti järele kui arvuti ees töötleb ja kuigi silmaga nähtavat liikumist pole siis mootorid töötavad kogu aeg.
Kui saadud energia läheb akudesse siis saab teha ligikaudse (kogemustele tugineva) arvutuse siin avaldatud andmete alusel.
6 paneeli x 250W = 1600W. Kui ilm on vilets ja pime (pilve kiht on paks) siis heal juhul saab antud paneelide komplektilt 160Wh ööpäevas. (Möödunud talvel oli sellist ilma peaaegu 3 nädalat jutti).
Kuna jälgimisautomaatika peab 24h töötama siis 160/24=6,666.
Ehk kui automaatika tarbib üle 6,666Wh tunnis siis tuleb kuskilt puudujääv energia juurde hankida muidu on akud ruttu tühjad.
Nii väikse energiatarbega jälgimise automaatikat teha oleks kindlasti kallim kui kohe panna teine samasuur paneelikomplekt juurde (erineva suunaga nurga alla) ja kinnitada statsionaarsetele alustele.
Kaldenurga muutmise saab teha käsitsi: suveks laugemasse asendisse ja talveks tõstad 50-60 kraadise nurga alla.
Selline lahendus on töökindlam ja ei tarbi energiat.
Paneelid on nii odavaks läinud, et juba 4 aastat ei tasu meie oludes jälgimisautomaatikaga süsteeme teha.
(Näiteks 10kW paneele maksab umbes samapalju kui nende pööramiseks vajalik jalg. Aga lisandub veel vundament + asjaajamise kulu (tegu üle 60 m2 ehitisega) + hoolduskulud (automaatika + tarkvara).)
ping

[Külaline]

......(Näiteks 10kW paneele maksab umbes samapalju kui nende pööramiseks vajalik jalg. Aga lisandub veel vundament + asjaajamise kulu (tegu üle 60 m2 ehitisega) + hoolduskulud (automaatika + tarkvara).)
ping

Tekkis seda lugedes hoopis küsimus, et 15 kWp saab täna kätte näiteks 60 paneeliga à 250 Wp mille igaühe mõõdud on 1x17 m ?
Ehk kahes reas paigaldades tekib 30 meetri pikkune rajatis mille põhja laius on 2,4 m ehk rajatisealune pind 72 ruutu.

Kas juba selle asjaajamise lihtsustamise pärast peaks siis tegema paigaldise kahes tükis ?

[Külaline]

igaüks 1x1,7 m loomulikult

[Külaline]

......(Näiteks 10kW paneele maksab umbes samapalju kui nende pööramiseks vajalik jalg. Aga lisandub veel vundament + asjaajamise kulu (tegu üle 60 m2 ehitisega) + hoolduskulud (automaatika + tarkvara).)
ping

Tekkis seda lugedes hoopis küsimus, et 15 kWp saab täna kätte näiteks 60 paneeliga à 250 Wp mille igaühe mõõdud on 1x17 m ?
Ehk kahes reas paigaldades tekib 30 meetri pikkune rajatis mille põhja laius on 2,4 m ehk rajatisealune pind 72 ruutu.

Kas juba selle asjaajamise lihtsustamise pärast peaks siis tegema paigaldise kahes tükis ?

Kui üks suur lõuna poole paigaldis teha siis lõuna ajal on tootmine tipus aga hommikul ja õhtul lahja.
Mõistlik ongi teha 2 või rohkem punti ja erinevatesse suundadesse (üks ennelõunat ja teine pärastlõunat) kui juba niipalju paneele panna.
Osa majakatusele, osa kuurikatusele, osa garaažikatusele ja ülejäänud grillnurgale. Kõige kaugem on saanud üle 100m majast.
Kui erinevatesse suundadesse panna siis saab ka rohkem paneele kasutada ja saab pikema osa päevast oma enda toodetud elektrit tarbida.
10kW inverterile olen pannud ka 64 paneeli. Päeva tootlusega ca 120kWh. Suve õhtul kell 21 oli tootlus veel 3kW.
Kui erinevatesse suundadesse panna siis pole vaja ka max suurusega inverterit ja võib olla on mõtekas ka mitut inverterit kasutada. Ja saab teha ka etappide kaupa.
Miks ja kui palju mingile majapidamisele paigutada see sõltub vajatavast energiatarbest ja tuleks iga majapidamise kohta täpsemalt rehkendada.
ping

[Külaline]

Nüüd jooksis juhe küll kokku! Võtame väha lihtsustatult, et paneel annab energiat Päikese 180 kraadi liikumise ulatuses. Seega oleks kõige efektiivsem paigutada statsionaarne paneel näoga otse lõnasse. Nimetame selle paneeli tootlus tinglikult 100 ühikut. Aga meil on veel raha 2 paneeli jaoks. Nüüd seisab ees 2 valikut: 1) ülejäänud 2 paneeli samuti otse lõunasse 2) 1 kagusse ja teine edelasse. Esimese variandi puhul oleks koguvõimsus 3 x 100. Seega tahate öelda, et nüüd kagusse ja edelasse suunatud paneelide puhul on tootlus suurem ehk 100 + X x 100 + Y x 100? Paluks selgitada kus tuleb see müstliline X ja Y? Nüüd kui kagusse suunatud paneel toodab koefitsendiga X rohkem kui lõunasse suunatud siis mis takistab meil kõiki kolme kagusse suunamast? Mitte ei saa aru! Teadmata midagi inverterite hinnast, võimsusest ja seadustest on enamus seadmete loogiks selline et 1 võimas on alati efektiivsem kui 3 väiksemat sama asja tegema. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[officer]

...ilmselt lugupidamisega alar piirfeld on seisukohal, et päike seisab selle ühe suure suhtes paigal,või on tõesti tegemist asjaga ,mis teeb asja???

[Külaline]

Sorry, aga mitte mõhkugi ei saanud sellest kritseldusest aru. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Nüüd jooksis juhe küll kokku! Võtame väha lihtsustatult, et paneel annab energiat Päikese 180 kraadi liikumise ulatuses. Seega oleks kõige efektiivsem paigutada statsionaarne paneel näoga otse lõnasse. Nimetame selle paneeli tootlus tinglikult 100 ühikut. Aga meil on veel raha 2 paneeli jaoks. Nüüd seisab ees 2 valikut: 1) ülejäänud 2 paneeli samuti otse lõunasse 2) 1 kagusse ja teine edelasse. Esimese variandi puhul oleks koguvõimsus 3 x 100. Seega tahate öelda, et nüüd kagusse ja edelasse suunatud paneelide puhul on tootlus suurem ehk 100 + X x 100 + Y x 100? Paluks selgitada kus tuleb see müstliline X ja Y? Nüüd kui kagusse suunatud paneel toodab koefitsendiga X rohkem kui lõunasse suunatud siis mis takistab meil kõiki kolme kagusse suunamast? Mitte ei saa aru! Teadmata midagi inverterite hinnast, võimsusest ja seadustest on enamus seadmete loogiks selline et 1 võimas on alati efektiivsem kui 3 väiksemat sama asja tegema. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Jah see võib juhtme kokku ajada küll, kuigi see on sama "lihtne" nagu arusaada niiskuse difusioonist läbi piirete.
"Kõik lõunasse" on sama lihtne ja lollikindel lahendus nagu kile välisseinas ja enamus juhtudel töötab hästi kuigi reaalselt võib elu olla keerulisem.
Sellist ülesannet kus on palju muutujaid on peast ja üheselt lahendada suht keeruline, kõik sõltub objektist.
Et küsimusele vastata palun täpsustust: kas sõna "paneel" küsimuses tähendab X kogust paneele mis on monteeritud ühte suunda?
(Muidugi lihtsam oleks mul seda telefoni teel seletada aga kui on veel huvilisi siis ma püüan sel teemal ühe traktaadi toksida.)
ping

[Külaline]

"Kõik lõunasse" annab suurima tootluse kasutatud paneelide iga vati kohta.

Inverteri vati tootluse maksimeerimiseks tuleb panna paneele igas suunas ja hea oleks ka lõpmatult palju, et ka kuuvalguse saaks ära kasutada...



pigem öelge, see kes teab, mis saab mikrotootja tänastest tingimustest pärast 01.01.2018

[Külaline]

Tere. Niiskuse teemat ei ole vist PV puhul mõtet sisse tuua. Aga ma ju palusin kommenteerida lihtülesannet: 3 võrdset paneeli 1) kõik lõnasse 2) kõik hajali. Sisse võiks siis tuua a) inverter, mis töötab läbi kõik 3 maksimumkoormusel b) 3 inverterit iga paneeli jaoks. Kokku siis 4 ülesannet, mida omavahel võrrelda. Ma loodan, et ma pole ainuke totu, kellel juhe kokku jooksis, mistõttu oleks kena need lahendused kirja panna. Eelmisest märkusest kerkis küsimus, kumb peab olema valiku juures primaarsem, kas maksimeerida paneelide tootlust või maksimeerida inverteri(te) tootlust? Lähtume mitte hobitegevusest (ehk iseenda jaoks) vaid investeerimistegevusest (ehk maksimaalne müügiefektiivsus) Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[ping]

Tere. Niiskuse teemat ei ole vist PV puhul mõtet sisse tuua. Aga ma ju palusin kommenteerida lihtülesannet: 3 võrdset paneeli 1) kõik lõnasse 2) kõik hajali. Sisse võiks siis tuua a) inverter, mis töötab läbi kõik 3 maksimumkoormusel b) 3 inverterit iga paneeli jaoks. Kokku siis 4 ülesannet, mida omavahel võrrelda. Ma loodan, et ma pole ainuke totu, kellel juhe kokku jooksis, mistõttu oleks kena need lahendused kirja panna. Eelmisest märkusest kerkis küsimus, kumb peab olema valiku juures primaarsem, kas maksimeerida paneelide tootlust või maksimeerida inverteri(te) tootlust? Lähtume mitte hobitegevusest (ehk iseenda jaoks) vaid investeerimistegevusest (ehk maksimaalne müügiefektiivsus) Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kõigepealt peaks täpsustama kui suure paigalduse vastu huvi on? Kas hobi- 6 paneeli (1500W, suvila),
elamu - 18 - 70 paneeli (4500-17500W, pensionifond, kah investeering tulevikku, et ei peaks elektriarveid väiksest pensionist maksma) ,
äripinna/tootmisettevõtte 40 - 400 paneeli (10 000- 100 000W, omatarbe vähendamine),
või tõsine ainult müügile suunatud investeering kuni 4000 paneeli võimsusega kuni 1MW?
Kuigi on olemas ka kuni 1MW inverterid siis suurtel objektidel kasutataksegi palju invertereid sest kaod kaablites ja kallis kaabeldus tõstaks hinda (pikkade liinide kadude vähendamiseks tuleb kasutada kõrgemat pinget ja suuremat ristlõiget) ja vähendaks töökindlust.
Tavaliselt ainult müügile suunatud tootmise puhul ja kui võrguühendused lubavad suunatakse paneelid maksimaalse aastatootluse järgi.
Aga näiteks piirkondades kus on juba väga palju paneele suunatud lõunasse on lõuna ajal elektri hind madal ja majanduslikult on kasulikum paigaldada paneelid kagu ja edela suunda sest enne ja pärast lõunat on elektri hind kallim.
Elektriliinide läbilaske võime mängib ka rolli. Et kas kulutada suuri summasid alajaamade ja liinide rekonstrueerimisele, et keskpäevast, paari tunni pikkust max tootlust ära müüa või toota poole väiksema võimsusega aga kella 8- 17ni. Elektrivõrgu rek võib maksta samas suurusjärgus kui päiksetootmisjaam ise.
Ka meil on pärastlõunane elektri hind kallim kui lõuna ajal.
Sõltub ka asukohast - näiteks Tallinnas on hommikud udusemad kui Tartus.

[Külaline]

Tere. Megaprojektidega tegelejad palkavad endale meeskonna, kes siis kogu temaatika läbi hekseldab. Infovähesus kummitab mikroinvestoreid. Ja kui investor ei suuda aru saada tegevuse mõttekusest, siis sellistesse projektidesse satub ainult loll raha. Juhtme kokku jooksutanud väitele ikkagi vastust ei saanud. Teada sai seda, et parem oleks mitte lõuna vaid edelasuund. Aga küsimuse püstitust see ju ei muuda. Küsimuse sisu oli "miks paigutada paneelid eri suundadesse". Kui insener ei suuda insenerile mõistetavate seostega seda selgitada, siis insener lihtsalt ei jää väidet uskuma.

Sai ka teada, et parem maksimeerida paneelide tootlust , mitte inverteri tootlust. Seega peavad meie 3 paneeli olema suunatud kõige kasulikumasse suunda!
Muide samasuguse infoküllusega aetakse inimeste päid segi ka muudes ehitusvaldkondades, mitte ainult PV valdkonnas.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Õppige, kuidas kirjutada pikk vastus, milles on null vastust.

Mõistlik ongi teha 2 või rohkem punti ja erinevatesse suundadesse (üks ennelõunat ja teine pärastlõunat) kui juba niipalju paneele panna.
Osa majakatusele, osa kuurikatusele, osa garaažikatusele ja ülejäänud grillnurgale.

Palun põhjendada lahti kirjutatud numbritega, millistel tingimustel on selline paigaldusviis ühe Eesti vabalt valitud pere tarbimise puhul mõistlikum. (tasuvam).

Hetkel tundub ainuke võit paneelimüüjal, lollile kliendile rohkem paneele müüa.

[Küülaline]

Huvilisi on kindlasti. Arendan isand Piirfeldi mõtet sedaviisi:
Kui on 3 paneeli - kagusse, lõunasse ja edelasse, siis väga lihtsustatult on hommikupoole nende toodang vastavalt 1 + 0,5 + 0 = 1,5. Lõuna ajal 0,5 + 1 + 0,5 = 2. Õhtupoolikul vastupidi hommikule samuti 1,5.
Kokku 5 ühikut.
Kui kõik 3 paneeli on lõunasse, siis hommikul ja õhtul 0,5 + 0,5 + 0,5 = 1,5 x 2 = 3. Keskpäeval 1 + 1 + 1 = 3.
Kokku 6 ühikut.

[ping]

Tere. Megaprojektidega tegelejad palkavad endale meeskonna, kes siis kogu temaatika läbi hekseldab. Infovähesus kummitab mikroinvestoreid. Ja kui investor ei suuda aru saada tegevuse mõttekusest, siis sellistesse projektidesse satub ainult loll raha. Juhtme kokku jooksutanud väitele ikkagi vastust ei saanud. Teada sai seda, et parem oleks mitte lõuna vaid edelasuund. Aga küsimuse püstitust see ju ei muuda. Küsimuse sisu oli "miks paigutada paneelid eri suundadesse". Kui insener ei suuda insenerile mõistetavate seostega seda selgitada, siis insener lihtsalt ei jää väidet uskuma.

Sai ka teada, et parem maksimeerida paneelide tootlust , mitte inverteri tootlust. Seega peavad meie 3 paneeli olema suunatud kõige kasulikumasse suunda!
Muide samasuguse infoküllusega aetakse inimeste päid segi ka muudes ehitusvaldkondades, mitte ainult PV valdkonnas.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kui see on küsimus siis sllest kirjutasin 01.sept 18.30. : "Kui erinevatesse suundadesse panna siis saab ka rohkem paneele kasutada väiksema inverteri taga ja saab pikema osa päevast oma enda toodetud elektrit tarbida."
Aga kirjutan siis pikemalt lahti.
Teatavasti on omatarbeks, oma enda toodetud elektri ärakasutamine, kõige kiirema tasuvusega sest ei pea ostma elektrit ajal kui see on kõige kallim.
Enamus inimesi ei tea kui palju ja kuna ja milline seade neil üldse elektrit kulutab.
Kuigi näiteid saaks mitmeid tuua siiski tooks ühe lihtsama:
Oletame, et talul on vaja elektrit püsivalt marjapõllule vee pumpamiseks (2kW), jahutusseadmete (2kW) tööks ja muidu majapidamise jaoks.
Peakaitse on 20A.
a) Kui nüüd panna ainult lõuna poole 60 paneeli ja 15kW inverter siis peaks suurendama peakaitset (amprite juurde ostmine ja vajadusel nii liini kui ka alajaama rekonstrueerimine mis suurendab päiksetootmisseadme soetusmaksumust ja mille peab tavaliselt tarbija ise kulupõhiselt kinni maksma). Oma toodetud elektri tipphetk (15kW) on lõuna ajal (ületab omatarbimist 5 korda ja tootluse graafik on terava tipuga) ja seega hommikune ja õhtune vajaminev elekter tuleb võrgust tagasi osta makstes selle eest võrgutasu.
b) Kui samale majapidamisele panna 30 paneeli kagu- ja 30 paneeli edelapoole siis saab kasutada 2 sisendiga 11kW inverterit (odavam) ja ka ampreid juurde ostma ei pea. Eeldatav elektri tootmine oleks hommikul 8.30`st 5kW kuni õhtul 17.30`ni 5kW, lõunase küüruga 10kW (graafik on piklik vaalaskala kujuline).
Nagu aru saada siis sama paneelide koguse juures on teise näite soetusmaksumus odavam ja päevast elektrit tuleb tunduvalt vähem tagasi osta. Kasutamatta elektri hulk läheb niikuinii võrku.
Isegi kui teise näite aasta tootlus jääb esimese omale alla, siis päevas oma toodetud elektri võrku müümine ja samal päeval selle sealt tagasi ostmise hinnavahe muudab olukorda väga palju.
Kusjuures pilves ilmaga, kui valdav osa on hajusvalgusel, toodavad mõlemad seadmed sama palju.
Kui päikse paneele kasutada ainult suviseks võrku müümiseks (ise suvel päeval ei tarvita) ja talvel elektrikütteks (soojuspump) siis tasub paneelid suunata lõuna poole et tagada maksimaalne aastatootlus.
Kuna igal majapidamisel on erinev olukord siis tulebki igat juhtumit erinevalt arvutada, et saada optimaalseim tulemus.
Saksas on kohati majanduslikult kasulikum panna paneelid hoopis ida/lääne suunal (oleneb katuse kaldest) ja ka Eestis on selliseid paigaldusi.
(Omal mul näiteks on 2 tükki 2 sisendiga 1F 3,6kW inverterit. 30 paneeli (8kW) lõuna poole ja on reservis võimalus lisada 15 paneeli ida ja 15 lääne poole. Pilves ilmaga toidavad mõlemad inverterid sama faasi kus on õhk/vesi soojapump et max ise ära kasutada. Lülitus on automaatne ja sõltub voolutarbest. Paneelid on paigaldatud nii, et isegi talvisel pööripäeval (kui päikse kõrgus horisondist on 8 kraadi) paistab päike paneelidele. Arvestuslikult peaks ka kevadise/sügisese keskmiselt pilves ilmaga paneelide tootlus ületama soojuspumba energiatarbe. Tegemist pensionisambaga otseses mõttes.)
ping

[ping]

Õppige, kuidas kirjutada pikk vastus, milles on null vastust.

Mõistlik ongi teha 2 või rohkem punti ja erinevatesse suundadesse (üks ennelõunat ja teine pärastlõunat) kui juba niipalju paneele panna.
Osa majakatusele, osa kuurikatusele, osa garaažikatusele ja ülejäänud grillnurgale.

Palun põhjendada lahti kirjutatud numbritega, millistel tingimustel on selline paigaldusviis ühe Eesti vabalt valitud pere tarbimise puhul mõistlikum. (tasuvam).

Hetkel tundub ainuke võit paneelimüüjal, lollile kliendile rohkem paneele müüa.

Ei tegele ma müügiga vaid tehnilise poolega ja pole mul suurt vahet kas 5kW või 12kW inverter ühendada.
Kuna ma suurt kirjamees pole siis võtab kirjutamine kauem aega.
Mu ainuke võit on selles, et kui tõuseb rahva teadvus siis võibolla ma ei pea enam igale vastutulijale hakkama põhitõdesid seletama ja inimesed oskaks ka paneelimüüjate käest küsida, et mida ja kuidas nad pakuvad.
Tarkus on ainuke asi mis jagades paljuneb ja asjalikele küsimustele vastan jõudumööda.
(Maalähedasi sõnu kasutan selle pärast, et ei salli emakeele risustamist võõrkeelsete väljenditega. Enamus noori ei tunne emakeelseid tehnilisi sõnu ja kasutavad võõrkeelseid.)

[ping]

Huvilisi on kindlasti. Arendan isand Piirfeldi mõtet sedaviisi:
Kui on 3 paneeli - kagusse, lõunasse ja edelasse, siis väga lihtsustatult on hommikupoole nende toodang vastavalt 1 + 0,5 + 0 = 1,5. Lõuna ajal 0,5 + 1 + 0,5 = 2. Õhtupoolikul vastupidi hommikule samuti 1,5.
Kokku 5 ühikut.
Kui kõik 3 paneeli on lõunasse, siis hommikul ja õhtul 0,5 + 0,5 + 0,5 = 1,5 x 2 = 3. Keskpäeval 1 + 1 + 1 = 3.
Kokku 6 ühikut.

Täiendan natuke:
Paneelide lõunapoole paigalduse puhul hakkab hommik siis kui päike ületab paneelide tasapinna ja 0,5 tootlust alles siis kui päike on paneelide suhtes umbes 40 kraadi nurga all. ehk paneelidel on võimalus toota üle 0,5e päikse liikumisel umbes 80 kraadilise nurga võrra ehk ainult umbes 5 tunni jooksul. Reaalselt saavutavad lõunapoolse paigaldusega paneelid 0,5 tootlust alles umbes kell 10 hommikul aga erineva nurga all olevate paneelide 0,5 võib olla juba 7.30. Ja õhtu saabub esimestele pärast kella 3è aga teistel võib õhtu olla alles kell 7. (Olen ka kell 9.30 õhtul näinud 10kW inverteril 3kW tootlust.)
Paneele erineva nurga alla pannes on võimalik aega, mille jooksul enda toodetud energiat kasutada, tunduvalt pikendada.
Kui päike paneelidele üldse ei paista (hommiku päike õhtupoolsetele paneelidele) siis pole nende tootlus mitte 0 vaid 0,1-0,2. (atmosfääris hajuv valgus ja pilvedelt peegelduv valgus).

[2korda2]

ping,
kirjutasid oma lahendusest mida võtad pensionisambana. Sellisel juhul on kindlasti olemas ka täielik TCO arvutus. Palun jaga seda.

[ping]

ping,
kirjutasid oma lahendusest mida võtad pensionisambana. Sellisel juhul on kindlasti olemas ka täielik TCO arvutus. Palun jaga seda.

Proovin kuidagi vastata.
Täpsete arvutuste jaoks oleks vaja täpseid andmeid ja asju mida saaks omavahel võrrelda. Seega vaja ühine nimetaja leida.

Vaatame kõigepealt pensionit ja kõige mustemat stsenaariumit.
Lähteandmed:
vanus - 55
palgasissetulek - 0 (invaliidsuspension - 230)
palgakasv - 0
kogutud vara - 10 000eur
Nii, nüüd saad andmed sisestada pensionikalkulaatorisse (kui leiad mõne reaalselt töötava netist).

Abiks üks jutuke nende kalkulaatorite kasutamisest: http://memokraat.ee/2014/03/pensionikalkulaator/
Siin üks artikkel pensionifondidest ja II pensionisambast, valitsevate kommentaaridega: http://roosaare.com/2015/11/kohustuslik ... ifond-2-0/
Ja muid artikleid: http://rahafoorum.ee/silt/pension/

Ehk pensioni fondidest mul midagi head loota pole, heal juhul vast suitsuraha.

Sellise summa eest saaks päiksetootmisjaama mille energia tootlus võrdub umbes talvel, iga päev kahe tuppa toodud puusületäie energiaga. Ehk peaks tagama mulle sooja elamise ilma minu sekkumiseta mitukümmend aastat.
Selleks pean maksimaalselt kulutama kütteks oma toodetud energiat ja võrku müüma kõige kallimal ajal (suvel päeval) ja tagasi ostma kõige odavamal ajal (talvel öösel).
Selliselt toimetades peaksin 8 talvega kulud tasa saama arvestades praeguseid energia hindu. Aga elukogemus näitab, et hinnad lähevad kogu aeg eest ära. (Võrreldes kasvõi 500eur ostujõudu 10 aastat tagasi ja täna. 10a tagasi oli see poole sõidukõlbuliku auto raha aga praegu pool keskmist kuupalka või korralik ahju uks.)

Tsitaat: "Päikesepaneelid toodavad elektrit ka siis, kui kuskil on kriis ning raha väärtus langeb, päike langeb sellest hoolimata paneelile. Päikesepaneel võib ka lisatulu anda, kui elektrit võrku müüa, ning ei ole ‘haldajaid’ kes võtaksid tasu päikese langemise kogusest paneelile."

Hind on lihtsalt näiteks toodud ja hästi soojustatud elamine ei pruugi sugugi nii suurt investeeringut vajada. (Võib piisata ka alustuseks ainult 2sisendiga 1F 3,6kW inverter + 10 paneeli ja sellele saab vajadusel hiljem kuni 18 paneeli juurde lisada kui paigaldada pooled paneelid erineva nurga alla.)

Need olid minu mõtted ja igaüks võib neid oma andmetega võrrelda.

Muidugi mõistlik mees ei hoia kõiki mune ühes korvis ja nii ka "sambaid" peab mitu olema.

[Külaline]

Tänud, sain juhtmed lühisest lahti. Nüüd sain aru, et meie investeeringu lähtepunkt on erinev. Minu lähtepunkt ja eelistus on maksimeerida investeeringu tootlust võrku müümiseks, teie väite lähtepunkt on maksimeerida omatarbeks kulutatava energia osa. (Muide selle tingimuse ka sisestasin, aga vist jäi see tähele panemata). Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Kalvis]

Täna peaks eestis nii olema:
Kui müüd võrku siis saad taastuvenergiatasu. Eks maksuamet eraisikutelt koorib veel tulumaksu maha.
Kui tarbid siis maksad võrgutasu, elektrihinna vastavalt paketile ja riigimaksud (aktsiis, taastuvenergitasu, käibemaks). Tänane hind on reeglina nii, et tarbimise elektrihind on kallim kui saadav taastuvenergia tasu, mistõttu tasub vägagi kõik kohapeal ära tarbida!

[Külaline]

Täna peaks eestis nii olema:
Kui müüd võrku siis saad taastuvenergiatasu. Eks maksuamet eraisikutelt koorib veel tulumaksu maha.
Kui tarbid siis maksad võrgutasu, elektrihinna vastavalt paketile ja riigimaksud (aktsiis, taastuvenergitasu, käibemaks). Tänane hind on reeglina nii, et tarbimise elektrihind on kallim kui saadav taastuvenergia tasu, mistõttu tasub vägagi kõik kohapeal ära tarbida!

Ei pruugi alati olla.
Võib juhtuda, et päevane börsi elektrihind ja taastuvenergia toetus kokku on kallim kui öise odavaima tunni hind pluss võrgutasu jm lisad.
Seega odavamaks võib ikka osutuda öösel pesu pesemine ning boileri kuumutamine öise elektriga ja päevase elektri müüd ikka võrku.
Tulumaksu kohalt esines keegi siin väitega, et ei pea maksma.
?
Persoon ilmselt lihtsalt ei deklareeri.?
Samas käivat miski tasaarveldus Eleringi ??? veebilehel?

Kuidas selle pensioni maksustamisega üldse on? Kas pinss ise on maksustatav tulu?

[Külaline]

Tänud, sain juhtmed lühisest lahti. Nüüd sain aru, et meie investeeringu lähtepunkt on erinev. Minu lähtepunkt ja eelistus on maksimeerida investeeringu tootlust võrku müümiseks, teie väite lähtepunkt on maksimeerida omatarbeks kulutatava energia osa. (Muide selle tingimuse ka sisestasin, aga vist jäi see tähele panemata). Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Omatarve on nii hüplik asi ja arvesti töötab reaalajas, igas faasis igas suunas, seega ilma akudeta isetarbimine ei anna suurt kasutustegurit.
Ka siin foorumis on sellel teemal juba halatud.

Lihtsam on kasutada pangakontot. Ehk siis maksimeerida tootlust võrku müümiseks.