Korstna vent lõõrid

[Külaline]

Tere, sai korstnapühkijaga katusel käidud ja selgus, et mul korstnas 2 vaba lõõri, millest üks ulatub esimesele korrusele ja teine ulatub maja teisele korrusele. Küsimus oleks et kui muud ventilatsiooni majas pole kas tasuks need lõõrid avada? Kas sealt suitsu ei või sisse ajada, kuna köetav lõõr on veel eraldi kõrval. Kindlasti vaja nn tagasi voolu klappi tuule jaoks, mida veel?

[anto]

Vanasti toimiski ventilatsioon läbi korstnas olevate ventilatsioonilõõride. Ma küll ei mäleta, et sealt oleks suitsu sisse ajanud.
Sellele on loogiline põhjendus ka. Nimelt, köetakse ikkagi ainult siis, kui väljas külm on. Sedapidi temperatuurierinevuse puhul liigub õhk ventilatsioonilõõris ülespoole (õhk soojeneb korstnas, muutub hõredamaks ja tõuseb ülespoole).
Suvel, kui väljas on soojem kui toas, hakkab õhk lõõris allapoole vajuma ja teistpidi tsirkuleerima (külm korsten jahutab õhku, mis muutub tihedamaks ja vajub alla), aga kuna suvel ahju/katelt kütma ei pea, siis pole ka suitsu, mida selline õhuvool endaga lõõri sisse tõmbaks.

[holt, ikka sama]

Mul on 70-ndate teisest poolest pärit majas nelja lõõriga korsten, kaks äärmist suitsulõõrid, keskmised ventlõõrid. Vähemalt üks neist algab keldrist ja tuulutab keldrit, kunagi varem oli mõeldud kuivkäimla tuulutuseks, teise lõõri peal on esimese ja teise korruse tuulutus. Mitte mingeid tagasilöögivastaseid imeklappe ja mitte mingit soovimatut tagurpidi suitsu sissetungi ülevalt korstna otsast. Talvel kütan aktiivselt ja igapäevaselt mõlema suitsulõõri kaudu.

[Külaline 2]

Räägin omast kogemusest. Analoogne korsten, kaks suitsulõõri ja kas ventlõõri, üks neist vannitoa ventilatsiooniks. Lisaks WC-s sundvent läbi seina õue. Värske õhk tuleb majja läbi veneaegsete hõredate akende ja läbi kahe 100mm-se õhuaugu. Sellele vaatamata, et värsket õhku peaks nagu sisse saama, hakkas aeg-ajalt ahju küttes ventilatsioonilõõrist õhku sisse tõmbama ja seda loomulikult koos suitsulõõrist väljunud suitsuga nii, et elamine oli nagu suitsusaunas. Lisaks pidi hoolega jälgima, et ahju kütmise ajal wc ventilaatorit tööle ei pane, siis oli kohe sama jama. Probleemi aitas lahendada see kui kütmise ajaks avada väike õhuaken mis õnneks vanadel akendel on olemas.
Seega, peab olema väga hea õhu juurdevool, eriti kui majal on tihedad seinad-aknad.
Lisaks on tekkinud probleem korstnaga. Nimelt suitsulõõri ja ventilatsioonilõõri vahele on tekkinud korstna välispinnale pragu mis jookseb kohast kust suits korstnasse läheb peaaegu katuseharjani. Pragu jookseb konkreetselt läbi kivide ja vuukide, isegi läbi betoonist korstnakrae. Seda mõlema suitsulüüri puhul. Ise arvan, et see on seotud korstnalõõride erineva temperatuuriga, lisaks on vannitoa ventlõõr pidevalt seest märg, eriti talvel kui soe niiske õhk kondenseerub lõõri sisepinnale.
Sai pikk jutt, aga ehk on abiks.

[holt, ikka sama]

Pääääris huvitav. Mul ka hetkel veel vanad aknad, plaanis vahetada, peale seda ilmselt enam nii ladnalt läbi ei lase. Küsimus: kas see tagurpidi kiskuma kippuvate ventlõõridega korsten on ühe- või kahekordses majas? Mul on kaks korrust ja hirmus tõmme kõigis lõõrides, nii suitsu- kui ventlõõrides, tõmme püüab puid nii ahjust kui pliidi alt korstnasse tõmmata ja ventrest köögis lausa vilistab vahel kergelt. Ise arvan, et tänu korstna pikkusele, läbi kahe korruse, on tõmme nii tugev kõigis lõõrides. Aknad on talvel topitud-kleebitud, uksed eriti läbi ei lase, need on juba vahetatud, kusagilt ometi see õhk sisse pääseb. Tekkis siin lugedes juba lausa väike mure - mis saama hakkab kui ükskord aknad vahetatud on.

[Külaline 2]

See tagurpidi korsten on vanas rehielamu-tüüpi majas külma pööninguga. Ega puud ka väga kaugel pole, eks kõik see halvendab tõmmet.