Akupaagist õhk välja

[dumbuser]

On üks kandiline akupaak. (Ärge küsige miks) Paigalduse ajal ei tulnud pähe head mõtet seda loodi ajada ja nüüd on olukord selline, et õhutusventiil ei ole kõige kõrgemas kohas, osa õhku jääb ikkagi sinna paaki. Paaki süsteemist lahti keerata ja loodi ajada ning siis uuesti torudega ühendada on üks võimalus, ilmselt ka kõige õigem. Aga see raisk on eriliselt masohhistlik, pikk ja vaevaline ettevõtmine. Järgmine mõte on selline, et leida paagi kõige kõrgem koht ja sinna lihtsalt pisike auk puurida ning pärast õhu väljumist sinna pisikesse auku polt keerata. Malmradikate puhul olen ma sellist lahendust näinud ja see ka õigustas end. Küsimus ongi nüüd selles, et milliseid negatiivsed tagajärgi selline tegevus akupaagi puhul põhjustab ? Paak ise on tehtud Fesma Alu's ja on 3 või isegi 4 mm rauast seinaga. Kogu süsteemi surve on 1 ... 1,5 bar. Või on mõni muu lahendus olemas ? Jama on selles, et kui vesi kuumaks läheb siis õhk lahustub seal vähem ja ta koguneb ka kõik akupaaki, kus ta justkui mingi jama ei põhjusta (jätame korrosiooni hetkel arvestamata) aga jahtunult jõuab see õhk koos külma (isegi 20 kraadini jahtub vahest)veega segusõlmeni ja siis ei aeta enam vett ringi sellises mahus nagu vaja. Tulemuseks on see, et katel ajab vee kuumaks aga seda ei pumbata piisavalt välja, jahedat vett ei tule peale ja katel paneb oma õhuklapi kinni ning seepeale ka põlemisprotsess lõppeb. Katla tsirkulatsioonipumba käivitamisel ja seiskamisel saab selle õhumulli lõpuks sealt segusõlmest minema ja siis töötab asi nii nagu vaja. Aga see on poolik lahendus.

[talupoeg]

puurida sinnaniisuur auk,et saab panna autoventiili .see peaks küll rõhku pidama .augu servad värviga kokku teha ehk läheb libedamalt ja värv hoiab ära ka roostetamise . ventiilist saab hiljem alati õhutada.see on teooria .

[dumbuser]

Olgu. Aga mida see ventiil ise veest arvab ? Mul pole hetkel ühtegi lahti ka lammutada, et saaks kindel olla, millised metallosad seal vastu vett hakkavad olema.

[tiit001]

terv. küsin niisama, et kui suure akupaagi sealt tellisid ja palju maksis? mul kah sellist, erimõõdulist vaja

[Pedaal]

ja palju seda õhku seal siis sees on ja mida ta segab ?
kui sain aru siis akupaagi peal on õhuti aga mitte KÕIGE kõrgemal - no ja siis las see õhk olla seal.

[dumbuser]

Oeh see on pikem teema, miks see õhk mulle seal pinda käib, palju teda ei olegi. Arvutuste põhjal on see ruum, kus ta saab olla umbes 8 liitrit aga tekitab jama. Kuna ta on sel rõhu all ka siis kurat teab palju seda seal tegelikult veel on. Hetkel leidsin sellise mooduse, et see õhk otseselt ei sega. Seega las ta siis olla, kui kütteperiood läbi saab siis teen midagi sellega, kuna siis on aega rohkem.
Aga tellimisega oli lihtne. Täpselt sama mõõduga asja teevad nad ka ilma tellimata, lasin vaid sisendid ja väljundid teise kohta panna. Hind oli vist 10 000 ja jutu põhjal teevad nad igasugu imevigureid mida aga tahad. Kuna nad annavad ka garantii siis ilmselgelt testitakse see ka kohapeal ja see välistab väga utoopilised nõudmised. Või noh, eks hind ka määrab. Asjast on minu puhul möödas umbes 10 kuud. Praegusi hindu ei oska aimata ka mitte. Telefon ilmselt ainke hea lahendus. Umbes samast ajast on ka info, et kuskil Koplis (TLN siis) tehakse poole odavamalt. Aga ei hakanud isegi süvenema sellesse.

[warlock]

Kirjutasid, et õhk jõuab segusõlmeni ja teeb seal pahandust: pane siis segusõlme juurde automaatõhutus.

[dumbuser]

Selleni ma jõudsin ise ka eile õhtul, kui ma seal katla juures istusin ja üritasin mõelda, mis oleks kõie vähem lammuaimist nõudev tegevus. Täna käisin poes ja õnneks ei olnud seda tükki mis sinna panna. See on siis rist vähemalt kolm otsa peavd olema 1 ja 1/4 sisekeermega, neljandale saab igasugu üleminekuid laduda. kui vaja. Homme hakkan erinevaid poode sellega tüütama. Kui seda aga ei ole siis on jama. Kuna kogu see värk on seal ülimalt väikses kohas siis on ta ka nii kokku surutud kui annab ja sestap pole ka eriti palju võimalusi.

[dumbuser]

Nonii, segusõlme kõige ülemises punktis on nüüd automaagiline õhueraldus ja peale seda tuli uus jama. Nimelt suudab mu katel nüüd lõdva randmega poole katlatäie kivisöega 1500 liirit akupaagis olevat vett umbes 100 kraadini ajada. ( Viadrus U26/7) Mis tähendab, et paagist läheb korraga liiga vähe energiat minema või on katel liiga võimas. Kuna majal pole soojutusega veel eriti pistmist siis pean üle päeva seda katelt kütma. Kuumemat vett pole ka mõtet sinna põrandasse ajada. Kokkuvõttes olen rahul, kuna vastupidine oleks kordades hullem. Tegelikult on mul aga veel umbes 100 ruutmeetrit köetavat põrandapinda, mis pole järgi ühendatud.

[Pedaal]

Nonii, segusõlme kõige ülemises punktis on nüüd automaagiline õhueraldus ja peale seda tuli uus jama. Nimelt suudab mu katel nüüd lõdva randmega poole katlatäie kivisöega 1500 liirit akupaagis olevat vett umbes 100 kraadini ajada. ( Viadrus U26/7) Mis tähendab, et paagist läheb korraga liiga vähe energiat minema või on katel liiga võimas. Kuna majal pole soojutusega veel eriti pistmist siis pean üle päeva seda katelt kütma. Kuumemat vett pole ka mõtet sinna põrandasse ajada. Kokkuvõttes olen rahul, kuna vastupidine oleks kordades hullem. Tegelikult on mul aga veel umbes 100 ruutmeetrit köetavat põrandapinda, mis pole järgi ühendatud.

sul on midagi valesti
ei usus seda 1500 L vee keetmisesse poole katla küttega

[virgor]

dumbuseril vist 150l mitte 1500l.Või on suur terve küla jaoks mõeldud katel.Aga kui ma eksin ,siis kus selliseid häid katlaid soetada saab.

[läti poiss]

dumbuseril vist 150l mitte 1500l.Või on suur terve küla jaoks mõeldud katel.Aga kui ma eksin ,siis kus selliseid häid katlaid soetada saab.

see viadrus kütab ka küla kuumaks .. suitsugaasidega
korstnasse läheb ju 300-400 C

[dumbuser]

Ma ei tea palju korstnasse läheb. Kui kellegil viitsimist on siis võiks seda mõõta. Eile proovsin seda lülitit mis katlapumba tööle paneb ja see lülitas end 150 kraadi juures välja. Selle nimi on Laddomat 21. Pole aimugi kui täpne see skaala seal on. Katla sain kyte.ee'st Viadrus U26/7. Akupaak on 1500 liitrit (vbl on vähem või rohkem ma pole mõõtnud), paisupaak on 150 liitrit (seda pole ka mõõtnud). Aga kütmise protsess on selline : katlast vana jama välja (tuhk ja mõned naelad, mis on ehitusel kasutatud puudest sinna sattunud). Lõõrid ka puhtaks. Lõõride (need mis seal katlas üleval on, võimalik, et neil on ka mingi teine nimi) puhastamiseks on mul mingi krt teab kuskohast tekkinud hari, mis on selline nagu väga vanasti olid pudelipesu harjad. Aga see on tiba pikem ja pikemate harjastega. See viadruse enda oma on küll üsna õnnetu tolle kõrval. Kui katel on puhas siis läheb ta poolenisti kivisütt täis, seejärel paberit (eelmisest omanikust jäi seda umbes 2 kuupmeetrit) siis üks käsivarre jämedune puuhalg, mis on pilbastatud kirve abil ja siis kaks lauajuppi. Põlemisprotsess toimub umbes 7 tundi. Järgmine õhtu on söed kõik kustunud, siis saab otsast peale hakata. Enne kütsin sedasi, et puudest söed ja siis natuke kivisütt otsa, kui see natuke kivisütt ka põles siis läks juba rohkem kivisütt. Tahma, tossu ja põlemata kivisütt jäi siis palju rohkem. Hetkel käin aegajalt katlaruumis suitsu tegemas, aga muidu sinna eriti asja ei ole. Kuna see on mul esimene kord mingi katlamajandusega tegeleda, siis ei oska võrrelda, kas see on nüüd hea, keskpärane või halb tulemus. Kui majale soojustuse ka valmis saaks, siis ehk piisab ka üle päeva kütmisest, hetkel aga jahtub see 1500 liitrit ööpäevaga maha. Üle poole katlatäie ei julge sellise välisõhuga panna, kuna akupaagi ülemine kraad on põlemise lõppemisel 100, keskel on 95 ja all on ka 90 ... 95. Tõsi küll keemaminekut pole ma oma silmaga näinud, kuna katel keerab kõik oma õhuaugud kinni, kui vesi katlas on üle 90 kraadi. Aga see kivisüsi hõõgub seal katlas edasi. Esimene kord võis aga keema minna, kuna siis ma ajasin katla enamvähem servani sütt täis ja hommikul olid kõik akupaagi seierid 100 ja 95 vahel. Peale seda olen poole katlatäiega kütnud. Kui midagi on väga valesti andke teada.

[warlock]

kas u26-l väljuva vee temperatuuri regullida ei annagi? vähemalt vanemal viadrusel ja muudel tahkeküttekateldel võid temperatuuri madalamaks keerata, kasvõi 40C peale, kui soovi on.

[dumbuser]

Väljuv vesi on siukse kraadiga nagu ta on, seda ei keera küll kuskil mingi valemiga. Küll saab aga katla seadistada, et aktiivne põlemine lõppeb mingi temperatuuri juures. No sellega saab kokkuvõttes põlemisprotsessi pikemaks venitada. Aga väljuv vesi on algul kuskil 60 juures, kui paak hakkab lõpuni soojaks saama siis läheb ka katlasse soojem vesi ja välja tuleb kuumem jne. Ma pole proovinud, mida katel teeb, kui ta madalama kraadi peale keerata. Võimalik, et hakkab vähema õhu puhul natuke rohkem suitsema. Peaks proovima.

[dumbuser]

Nonii, siiani oli katla temperattur 90 peal, täna siis proovisin 80 peal. Tulemus on kusi ja pask. Algus oli nii nagu ikka. 80 peal keerati aga õhuavad kinni. Ega see süsi seepeale ei kustu. Hõõgus edasi. Kuna väljuv gaas jahtus ka maha siis katlapump jäi ka seisma. Hakkas ise tsirkuleerima. Tulemus : umbes pool söest oli osaliselt tuhastunud ja teine osa ootas õhku. Katlast väljuv vesi oli umbes 100 kraadi, akupaagi ülemine seier oli 102 kraadi. Ehk siis 80 peal pole söega küttes küll mingit mõtet seda katelt keerata, või siis peaks seda sütt seal olema alla poole võimalikust. Keerasin uuesti 90 peale, katlapump hakkas tööle ja suutis akupaagis natukenegi "korda majja lüüa". Pumba pidin siiski manuaalselt käima panema, et ta paagist jahedamat vett (alumine seier näitas 75) katlasse ajaks. See jahutas katlavett, millest siis õhuklapp omakorda natukene avati ja põlemine hakkas intensiivsemaks muutma. Väljuva gaasi temperatuur tõusis ja minu jaoks normaalne olukord taastus. Ehk on kellegile abiks see jutt.

[Kalvis]

Viadrus on tavaline pealtpõletamise katel, sellel saad põletamise võimsust reguleerida vaid kütte hulgaga.Õhu kinnikeeramine tekitab mittetäieliku põlemise ja soe lahkub korstna kaudu. avariiotstarbel on see muidugi mõistlik keemaminemise vältimiseks. Altpõlemisega katlal saab seeest edukalt just õhuga reguleerida katla võimsust.
Küttesüsteemi kirjeldus oli justkui hiina keel, aru ei saanud mõmmigi. Muidu tsirkulatsioonipump peab ringi huugama kogu kütmise aja, muidu läheb vesi katlas keema. Sul tundub, et toimib kuidagi loomulik tsirkulatsioon ja allaes viimasel hetkel lülitatakse avariitõrjeks see pump sisse. Muidu peaks pump töötama alates 60 kraadist alates.
Kui oli põrandaküte siis sellel peab kindlasti ees olema segamissõlm, 100 kraadine vesi on põrandale liiast.

[dumbuser]

Küttesüsteemi kirjeldus oli justkui hiina keel, aru ei saanud mõmmigi. Muidu tsirkulatsioonipump peab ringi huugama kogu kütmise aja, muidu läheb vesi katlas keema. Sul tundub, et toimib kuidagi loomulik tsirkulatsioon ja allaes viimasel hetkel lülitatakse avariitõrjeks see pump sisse. Muidu peaks pump töötama alates 60 kraadist alates.
Kui oli põrandaküte siis sellel peab kindlasti ees olema segamissõlm, 100 kraadine vesi on põrandale liiast.

Katla tsirkulatsioonipump käivitub suitsutorul oleva anduri "käsul". Olukord millest ma siin enne rääkisin tekkis siis, kui katlal oleva temperatuuriregulaatoriga sai määratud 80 kraadi väljuva vee temperatuuriks. Kui see temperatuur saavutati siis sulges katel oma õhuavad. Põlemine lakkas, ehk siis katlast läks välja palju vähemal hulgal gaase. Need ei soojendanud enam piisavalt suitsutoru ja seepeale arvas see andur seal toru küljes, et ju siis on selleks korraks kõik ja pani katla tsirkulatsiooni seisma. Tegelikult aga hõõgus see kivisüsi edasi, ajas vee kuumaks ja kuna loomulik tsirkulatsioon on kordades vähema jõudlusega siis läkski vesi liiga kuumaks. Akupaagi ülemine kraadimõõtja oli 102 ja alumine 70. Hetkel on mul umbes pool plaanitavast köetavast pinnast ka reaalselt käigus. ilmselt seepärast ongi selline olukord, kus katel on liiga võimas. Ehk siis tuleb poole katlatäie kaupa kütta. Suurem akupaak ei teeks ka paha aga kuna polnud piisavalt pappi et otsast lõpuni uus maja teha siis pidin "peetud " asjaga leppima ja seal ei ole lihtsate vahenditega võimalik suuremat akupaaki kuskile paigutada. Põrandaküte on läbi segusõlme. Ma ei saa aru miks selline küsimus üldse tekkida saab. Kas siis on ka selliseid tegelasi kes lõdva liigutusega panevad põrandakütte kollektori otse akupaagi järgi ?
Aga eilsega seoses tekkis mulle selline mõte, et edaspidise jama vältimiseks peab tsirkulatsioonipumbale paralleelse käivitusautomaatika panema. See võrdleb akupaagi ülemise ja alumise temperatuuri erinevust ja kui see on no ütleme 25 või rohkem kraadi siis on suure tõenäosusega seesama olukord millest ma enne rääkisin ja tsirkulatsioonipump tuleb tööle panna. Sellega aetakse katlasse jahedam vesi ja õnnestub ehk natukenegi temperatuuriühtlustust tekitada. Edasi mõeldes tekib jälle siis jama kui katel ei põleta midagi ja temperatuurid on reaalselt ka sellised, et üleval on umbes 65 ja all 40, ehk siis päris niisama ei ole ka mõtet seda käivitust sinna vahele "laksida". Mis tähendab, et peab olema ka katlas asuva vee temperatuur selle "käivitiga" seotud
Aga noh, teoorias olen ma ikka ilgelt kõva mees, vbl et üks põhja-poolkera kõvemaid. Praktika, krt ... see ajab vahest kõik mu geniaalsed leiutised sinna Jaan Tatika omadega samale tasmele

[Kalvis]

Ma ei soovitaks sedasi kasutada. Nii saadki juurde lisaprobleeme, kuigi seade töötab ka nii.
Mina paneks ikka tagasijooksu vee peale (kui üldse panen, ka nii on paar kavalust positiivses valguses). Sinu juhtumil paneks ehk 60 kraadi, kuigi soovitaks siis juba 40 kraadi.Asja iva on selles, et niikaua kui on sooja veel veest tuppa tulemas niikaua võiks pump töötada (toob ikkagi akupaagist sooja radikatesse, muidu jääb akupaak kuumaks ja radikad külmaks)

Kas siis on ka selliseid tegelasi kes lõdva liigutusega panevad põrandakütte kollektori otse akupaagi järgi ?


On selliseid, vaatavad liiga palju gaasikatla skeeme ja asendavad gaasikatla tavalise tahkekütuse omaga.

[dumbuser]

Ehh. Ma rääkisin üldse katla tsirkulatsioonist. See mis paagist tarbijatele läheb see on hoopis teine asi. Eraldi pump, eraldi automaatika,jne. Sinna peaks ka tegelikult lisaahela panema, olemasolevaga jadamisi, et kui suvel ei küta siis on paak jahtunud ja pump pannakse kinni, mingi 20 kraadi võiks see temperatuur olla. Hetkel jääb pump ainult siis seisma, kui elektrit pole või kui mitte ühegi põrandakontuuri andur ei anna käsku.

[Kalvis]

Nagu ennist ütlesin, on kohvipaksu pealt väga raske ennustada kuidas on ehitatud konkreetne küttelahendus ja mis oleks õigem. Ilma skeemi teadmata ei saagi head infot anda. Seega pead leppima varasemate väljaöeldud soovitustega ning leidma kas need sobivad ka sinu skeemile.