Vundamendi soojustus ja hüdroisolatsioon

[ponkskar]

Tuleb põrandaküte, kas siis on normaalne kui panna 200 mm EPS100 penot või on 150 mm piisav?

Rootsis ehitab üks grupi firmast omale Läänemere äärde maja st siis Lõuna-Rootsi ja suhtleme ehitusest ja ta paneb 3x100mm

[taastaja]

Kui selline nali seal kuskil kirjas on, siis peaksid seda neilt küsima? Kas tagasitäidet liiga palju ühele vundamendipoolele lisades libiseb laiali? Aga seda linti pole siis vajagi, kui fundamendi külgi ei hüdroisoleeri. Fibot tasub aga igal juhul isoleerida...
Põrandahüdroisolatsioon tuleb teha alati kindlale ja kõvale alusele, põrandaplaadi alla. Soojustus tuleks siis järelikult valida võimalikult niiskuskindel kuna ta peab ise selle niiskusega hakkama saama. Siis saab küll kapitaalse põranda, kui põrandaplaat on alt nii ära isoleeritud, aga moeasi see küll meil pole

[eml]

Kui selline nali seal kuskil kirjas on, siis peaksid seda neilt küsima? Kas tagasitäidet liiga palju ühele vundamendipoolele lisades libiseb laiali? Aga seda linti pole siis vajagi, kui fundamendi külgi ei hüdroisoleeri. Fibot tasub aga igal juhul isoleerida...
Põrandahüdroisolatsioon tuleb teha alati kindlale ja kõvale alusele, põrandaplaadi alla. Soojustus tuleks siis järelikult valida võimalikult niiskuskindel kuna ta peab ise selle niiskusega hakkama saama. Siis saab küll kapitaalse põranda, kui põrandaplaat on alt nii ära isoleeritud, aga moeasi see küll meil pole

Vundamendi küljed soovin ikka ära isoleerida ja kaitseks siis mummukile.
Kuna põranda soojustususe alla ei saa kõva alust tekitada, sest all ju liiv, kas siis oleks lahendus panna alla 50 mm kiht näiteks eps foam soojustust ja sinna peale siis 150 mm tavalist eps 100 soojustust ning sinna peale siis kile, armatuur ja põrandaküte?

[taastaja]

Oi, kui kavalad me olla tahame! Niiskust sellega küll üle ei mängi! Üksasi on see, et kas terve põrandapinna ulatuses on vajalik ühe paksusega sinine soojustus, seda enam, kui korraliku liivapadja ka teed. Osad teevad külgedele paksema kihi, kui keskele, aga eks soojus neeldub põrandaplaadilt võrdselt ju pinnasesse nii äärtelt, kui keskelt. Äärtest kardetakse vast rohkem külma sissetulekut!
Kõva alust pole vaja soojustuse alla vaid just selle peale. Kui head asja tahad küsi insenerilt täpselt järele, mis paksusega peaksid kõik need kihid olema.

[eml]

Fibo lehelt loen, et hüdro oleks vaja teha ainult väljastpoolt vundamenti aga üldiselt olen aru saanud, et peaks tegema ka seestpoolt kuna niiskus on ka sees.
Kas on olemas ka mingeid hüdroisolatsiooni vahendeid mida võib kanda otse fibole ilma seda ennem krohvimata?
Kas tavalist eps soojustust saab üldse kasutada põranda soojustamiseks, mis asub pinnasel ning kui saab, siis mis materjali kasutatakse eps soojustuse ja liiva vahel? Kas mingi bituumenrullmaterjali näiteks?
Sa "taastaja" kirjutad, et odavam on sokli sisse ehitada, siis saab kasutada tavalist eps soojustust , kui ma ehitan põranda välisseinte vahele, miks siis ei saa seda teha? Püüan asjast lihtsalt aru saada, siis saab varsti soojustuse ära tellida.
tänan

[ponkskar]

Fibo lehelt loen, et hüdro oleks vaja teha ainult väljastpoolt vundamenti aga üldiselt olen aru saanud, et peaks tegema ka seestpoolt kuna niiskus on ka sees.

Kui on aega ja viitsid tuhlata Ehitusabi foorumit, siis seal mingis foorumis Piirfeld avaldas oma arvamust fibo lehel olevate soojustuslahenduste vms kohta.

[eml]

Väga hea lugemisinfo hüdro kohta on aadressil http://www.tarmatrade.ee/File/hoonetehydro.pdf
Õige lahendus peaks siis mulle olema nii, et taldmiku peale hüdrokiht, mis ulatub mõlemalt poolt kuni seinani.
Selleks kasutaks siis bituumenkatet. bituumenikiht tuleks ka vundameni ja seinaplokkide vahele.
Kaitseks kasutaks mummukilet mummudega hüdro poole. Mõlemalt poolt siis täita liiva ja killustikuga. Kuna põrand tuleb aeroc seinte vahele, siis soojustuse paneks ainult soklile ja kuskil 70 cm pinnasesse ning kasutaks siis xps või eps foam.

[taastaja]

Sa "taastaja" kirjutad, et odavam on sokli sisse ehitada, siis saab kasutada tavalist eps soojustust , kui ma ehitan põranda välisseinte vahele, miks siis ei saa seda teha? Püüan asjast lihtsalt aru saada, siis saab varsti soojustuse ära tellida.
tänan

Ma ei tea millisest tekstist on see väide välja rebitud? Aga miks peab siis põranda seinte vahele ehitama, kui on korralikult plaanis vundamentki ära hüdroisoleerida? Väliseinte vahele on siis mõtekas põrand tõsta, kui mingil põhjusel on jäänud vajalikud hüdrod tegemata ja soklit pole võimalik soojustada, et põrandale vajalik külgmine isolatsioon saada. Aga kõrgemal asuv põrand, vett mittesiduva täidise peal ole alati parem ja kuivem. Iseasi on majanduslik tasuvus nii palju kante liiva kokku tassida.

[eml]

See väide jäi silma sellest samast teemast postitatud( L Dets 01, 2007 20:14 )
Mul projekti järgi põranda kõrgus 40 cm maapinnast. Sokkel siis 30 cm ja siis aeroc seinad. Põrand tuleb siis 10 cm seina vahele, peno jääb sokli sisse.
Kuidas sa "Taastaja" soovitad teha põranda hüdro. Kas oskad öelda mis materjale kasutada.
Olen rääkinud siin inimestega, kes on hiljuti ehitanud maju omale ja nad ütlevad, et nemad panid liivale kile, sinna siis peno ja valasid põranda.
Piirfeld kirjutab siin ühes teemas, et läänes tehakse põrandaid nii (altpoolt) betoon+hüdro+peno+betoon nii keerulist konstruktsiooni ei hakkaks ette võtma, äkki saab kuidagi kergemalt ?

[virgor]

taastajale.KIrjutasid,et kõva alust pole vaja soojustuse alla vaid selle peale.Kuidas??

[taastaja]

Kui soojustusele valad kihi peale, siis ongi selle piisava paksuse juures nn kõva alus.

eml
ehk juhatad selle teema juurde kus Piirfeld põrandate ehitamisest räägib? Kuidagi ei usu, et terve lääs ainult ühtmoodi ehitab? Kas jutt oli siis mingist märjast keldri-või pinnasepealsest põrandast?

[eml]

Seda kirjeldab ta mitmes teemas ehitusabi foorumis
http://ehitusabi.ee/index.php?op=forum&thread_id=5771
http://ehitusabi.ee/index.php?op=forum& ... 693&page=2

Uurisin täna siis palju maksab hüdroisolatsioon fibo vundamendile.
Algasid hinnad alates 40 eek/m2 ja selle eest saab siis õhukese kihi hüdroisolatsiooni vundamendi küljele.
Korrali paksem hüdro (3mm) maksab kuskil 150-160 eek/m2. Sellele pole alla krohvi vaja ning võib kanda otse plokile .

Muidugi rääkides hüdroisolatsiooni pakkuvate firmadega ütlesid kõik, et sisse pole mingit hüdrot vaja ja piisab täiesti kui panna vundamendi peale kiht.
Põranda alla siis kile ja on väga hea.

Kas keegi on kokku puutunud eesti toodanguga ESMOL, kas sellega saab ka vundamendile hüdroisolatsiooni tehtud?
http://www.vkg.ee/index.php?id=3697

Tänan

[taastaja]

Seal siis ikka surveveeline olukord millele Penopeeter lahenduse välja pressis.

Kas on tahtmine ikka fibost vundamenti teha või tuluke hakkab juba vähehaaval põlema, et haljast betoonist oleks vast ehk mõtekam?

[ponkskar]

Betoon on parem, aga ma olen üks väheseid seda meelt olevaid

[virgor]

Kurat mina aru ei saa mis see taastaja räägib.Liivapadi soojustuse all peab olema ikka trambitud hästi kõvaks.Selgita oma eelviimast juttu palun.(soojustuse alla ei saa kõvaalust tekitada,sest all ju liiv)eml kirjutas nii???Kui nii siis mina küll sinna põrandat ei valaks.

[eml]

Seal siis ikka surveveeline olukord millele Penopeeter lahenduse välja pressis.

Kas on tahtmine ikka fibost vundamenti teha või tuluke hakkab juba vähehaaval põlema, et haljast betoonist oleks vast ehk mõtekam?

Mul Fibo plokid olemas ning pean leppima nendega.

[ponkskar]

Mul Fibo plokid olemas ning pean leppima nendega.

Tee arvutused, et kui Fibo maha müüd ja sellest saad mingi X summa kahjumit ja kui siis teed betoonvundamendi ja selle saad Y summa võrra soodsamalt kui Fibo vundamendi ning kui Y on suurem kui X, siis tasuks ju mõelda Raha ei ole muidugi vist ainus kriteerium.

[eml]

Mul Fibo plokid olemas ning pean leppima nendega.

Tee arvutused, et kui Fibo maha müüd ja sellest saad mingi X summa kahjumit ja kui siis teed betoonvundamendi ja selle saad Y summa võrra soodsamalt kui Fibo vundamendi ning kui Y on suurem kui X, siis tasuks ju mõelda Raha ei ole muidugi vist ainus kriteerium.

Asi selles, et ega betoonvundament ei tule odavam vaid olen arvutanud ja tuleb kallim . Mul vundamendi laius 300 ja betooni läheb palju.
Taldmikule läheb 12m3 .
Betoonile peab ju ka mingi hüdro tegema ning see pole palju odavam ma arvan kuigi pole arvutanud

[High-Q]

kas ikka betoon oluliselt odavam tuleb?

näiteks 5 rida fibo3 300 plokki, tüki hind kirvelt 40 kr, 1 jaomeetri tegemiseks vaja 10 plokki, st 400 kr jm.

maja näiteks tavaline ristkülik 7x10, vahepeal 2 sektsiooni linti juurde (veel 2x 7m), et kõvem oleks. kokku miski ~50 jaomeetrit linti. 50x400 on 20K, juurde mörti 2kg per plokk, 500 ploki peale ehk miski tonn, seega saaks suure koti osta 1600 kr, transa 1000 ja veidi armatuuri (6-8mm vardaid, max 6kr jm, vaja vähemalt kahele plokireale vähemalt 2 varrast, pluss ülekatted (korrutasin 1,25-ga) sain 1500 kr.

suht kõik: seega 20000+1600+1000+1500=24100 (ümardame 25K-ks) on otseselt materjalikulu (ei arvesta praegu mingit sidumistraati ja mõnda tööriista).

Kui teha sama 1m kõrge betoonmüür 25cm, see teeb 250 liitrit betooni jaomeetrile, kokku 12,5 m3. Armatuuri läheb hulga rohkem, min 4000 kr eest. raketiste rent vajab spetstransporti, ise ehitamine on aga päris karm nii kõrge müüri jaoks, kuna koormused 1m kõrgusele on ikka suured. 12,5 kanti betooni on 2 autot, kui ametlikult võtta, siis u 1000+km m3 e 12500 pluss transa ja kohapealne töö min. 2500 kr per auto. (suvel tellisin endale Ruduse PUMI 4,5m3 ja arve oli miski 8000 ringi). Ehk segu hind kokku nii 18000-20000 kr. lisa armatuuri ja selle ja raketiste (või puitmaterjali) rendi ja/või transpordihind, siis tuleb sama 25K, kui mitte rohkemgi.

Nii, et kokkuvõttes sama klassi hind tuleb. Kui teha rendiraketistega, siis tuleb kallim, aga kiirem. kui ise hakata puidust aretama, siis neid peab vist kuu aega tegema, seega tööjõukulud.
fiboga on nii, et keskmiselt pädev müürimees laob 50 kivi päevas ikka ära, seega max 10 tööpäeva ühele kutile.

[ponkskar]

[quote="eml] Betoonile peab ju ka mingi hüdro tegema ning see pole palju odavam ma arvan kuigi pole arvutanud[/quote]
Horisontaalne hüdro jah.

Selle maksumuse osas,et ma tiba täpsustaks, et betooni puhul ma mõtlen seda varianti, et kui ei pea tegema raketisi vaid saad hakkama maa sisse kaevatud vundamendikraaviga. Raketised ainult maapealsesse ossa (a'la Masso "Väikemajad"). Ja kui on võimalik teha ainult vundamendikraaviga, siis peaks tagasitäite pealt ka võitma juhul kui oma majalune pind on selline, mis ei kannata tagasi panemist. Samuti ei pea kogu seda vundamendi sisemuses olevat materjali tihedaks tampima (kuna see ongi looduliskult tihe) vaid ainult selle osa, mis sa vundamendi vahelt välja tõstsid ja liivaga asendasid (oletame seal mingi 0,4-0,5m)
Fibo puhul tehakse vundament igalt poolt ühe sügavune,aga kui pinnasesse kannatab ainult kraav kaevata,siis betooniga saab majasisesed kraavid kaevata madalamad (neid ei ole ju vaja nii sügavale kui välisseina vundamenti) ja ka kitsama (oletame kui välisvoodri jaoks on fassadikivi tõttu vaja laiemat vundamenti).
Et siis nagu ikka, et ühest vastust pole, et mis on soodsam, see oleneb 100-st muust tegurist veel. IMHO.
PS: Ja kui on viitsimist ja aega ise segu masinaga valmis segada, siis peaks veel eriti odavalt läbi saama.

[eml]

Kui sokkel ja vundament on mõlemalt poolt kaetud hüdroisolatsiooniga, ning on kavas ka sokkel soojustada, kas on vahet, et kas peno on seespool või väljas.?

[taastaja]

Millisel moel seest siis soojustatakse? Siis pead ikka vähemalt XPS korralikult sokliseina kleepima ja vahed, teab millega, aurutihedaks teipima, muidu ju võtab kondensi soojustuse ja külma hüdro vahele. Kas see põrandaga samuti, mingitel tingimustel sama ei tee, kui hüdro soojustusest välimisele poolele paigaldada?

[eml]

Mul vundamendile tehtud selline lõige http://www.roometi.com/projekt/vundament.pdf

Põhimõtteliselt võin ju ka soojustuse väljapoole panna hoopis ja sisse mitte

[taastaja]

Põhimõtteliselt võiksid ikka ennem mõne targa ja koolitatud onu juurest läbi käia ja asi selgeks saada, aga eks sa ise tea...

[vmb]

Milline on see tark ja koolitatud onu, kõik need kasutusjuhendid-joonised on koolitatud meeste-naiste tehtud, paraku mõned nii valesti, et ... Võta sa kinni kelle juttu uskuda. Sama siin fooruminõustamistega.