Päikesepaneelide hinnapakkumised

[xxx111]

https://www.pv-magazine.com/2022/11/30/ ... therlands/

Päikesepaneelide jahutamine tuulegeneraatorite poolt on üsna nutikas kooslus

Ning nagu ikka sellistel puhkudel tavaks mitte ühtegi sõna selle kohta kui palju muutuvad nt hoone konstruktsioonid (ja mitte ainult konstruktsioonid) selle tõttu kallimaks...
Toon näiteks ühe katuse (ca 2400m2) kus PV lisamisega kulub m2 kohta ca 5kg terast rohkem...

[ping]

https://www.pv-magazine.com/2022/11/30/ ... therlands/

ei viitsinud rohkem googeldada, aga esimesel ülelugemusel jääb mulje, et tegemist on miski 300 m² katusepinnaga hoonega.
Tuuleturbiinide tootlus siis 2 kWh/W

Kui selline 800 000eur maksev seade toodab aastas 140 000kWh ja kui see töötab 20 aastat, siis arvestamata hoolduskulu maksab selle seadme poolt toodetud elekter 0,2857eur/kWh.

Et Hollandis keegi sellise kompleksi hetkel kortermajale paigaldaks peab sealne kehtiv elektrihind olema selle "seadme vääriline".

Annab aimu, et kui kõrgele võiks ka meil elektrihind tulevikus tõusta.

[Lauri234]

Kuulge - autonduses kasutatava terminoloogia üle arutamiseks on auto24 autofoorum.
öelge parem, kes kuskohalt viimati soodsa hinna/kvaliteedi suhtega paneele ostis ?
Nokitseks jõulude ajal mõned juurde - hakkaks varem tarbimist katma...

……tundub et päikeseenergia vastased trollivad teemat päris ilusti ( nii tore, et kord on majas)…,, aga jah, teab keegi normaalset kohta kes müüb paneele ( paigaldan ise)

Parim hind eestis vist hetkel: https://online.depo-diy.ee/products/23334
Aga seda odavamat kohal ainult 1tk. Keegi võiks uurida millal juurde tuleb.

[rannamees]

Mõni aeg tagasi Hollandis ringi seigeldes tundus isegi minule, põhjaranniku inimesele, suht subjektiivselt, et neil puhus tugev tuul pidevalt. Ju siis on asjal majanduslik jume olemas isegi sedapidi...

[ping]

Proovige selle kiidulaulu sissusse ka süüvida. Minul võttis igal juhul ajud krussi.

Avapauk oli see:

Ibis Power has developed a rooftop system that combines solar with wind turbines designed for medium-sized structures and high-rise buildings. It claims its PowerNEST system can produce six to 10 times more energy than standalone rooftop solar.

Samas oli tuulikute osakaal kogu potis väike:

The HaasjeOver installation includes 10 PowerNEST modules. Overall, it has 240 bifacial, 396 W solar panels and 56 335 W monofacial panels, for an annual power output of 116 MWh. It includes four 3 kW wind turbines with annual outputs of 24 MWh, bringing the total solar and wind output to 140 MWh/year.

Kuna katusel on juba paigaldatud erinevaid kommunikatsioone, mis muidu varjutaks paneele, siis selle konstruktsiooniga tekitatakse katuse kohale lisapind, mis võimaldab kogu katuse (ja üle äärte) katta paneelidega.

Mõni aeg tagasi Hollandis ringi seigeldes tundus isegi minule, põhjaranniku inimesele, suht subjektiivselt, et neil puhus tugev tuul pidevalt. Ju siis on asjal majanduslik jume olemas isegi sedapidi...

Holland on ju ookeani ääres ja seal on meist samapalju erinevad tuuleolud kui erinevad need Tallinnas ja Tartus.

[ping]

Rootsis on leitud, et päiksepaneelid tekitavad raadiohäireid ja segavad sõjamehi ning kohtus on sõjavägi saavutanud võidu.
https://www.byggahus.se/efter-langa-str ... olcellerna

Pärast pikka vaidlust Falsterbo poolsaare majaomaniku ja Rootsi relvajõudude vahel on viimasel nüüd õigus. Majaomaniku päikesepatareid tuleb demonteerida, kuna need häirivad oluliselt kaitsetegevust piirkonnas.

Koduomanik asus kaitseväe vastu võitlema nii valitsusega kui nüüd lõpuks ka riigihalduskohtus. Majaomanik pidas absurdseks, et tema päikesepatarei paigaldus mõjutab totaalset kaitset määral, mis ohustab kuningriigi julgeolekut.

Aga Riigihalduskohus annab kaitseväele õiguse, mida valitsus ka tegi. Need tähendavad, et päikesepatarei jaam tekitab oma asukoha tõttu märkimisväärset ebamugavust.
Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks Keskkonna- ja Ehitusameti ehituslubade otsus.

[trebla]

Kui selline 800 000eur maksev seade toodab aastas 140 000kWh ja kui see töötab 20 aastat, siis arvestamata hoolduskulu maksab selle seadme poolt toodetud elekter 0,2857eur/kWh.

Et Hollandis keegi sellise kompleksi hetkel kortermajale paigaldaks peab sealne kehtiv elektrihind olema selle "seadme vääriline".

Annab aimu, et kui kõrgele võiks ka meil elektrihind tulevikus tõusta.

No viimase nädala Nordpooli vaadates on neil keskmine hind pidevalt üle 30 sendi.
Maksud ja võrgutasud pealeselle...

[vtl]

Rootsis on leitud, et päiksepaneelid tekitavad raadiohäireid ja segavad sõjamehi ning kohtus on sõjavägi saavutanud võidu...

Ma ei viitsi nüüd sellesse rootsikeelsesse artiklisse väga sügavalt kaevuda, aga KUI see on seesama juhtum, millest juba aastapäevi tagasi teemafoorumites juttu oli, siis põhjus oli sittades mikroinverterites, mille kaabeldus toimis koos paneelide raamidega antennina ja kiirgas massiivselt müra eetrisse.

Üldiselt "paneelid" raadiohäireid ei tekita, sealt tuleb välja alalisvool
Häireid võib teha inverter ja seal peaksid olema filtrid, mis väldivad häirete sattumist kaabeldusse.
Mikroinverterite korral on iga paneeli taga oma pisikene inverter.

[ping]

Rootsis on leitud, et päiksepaneelid tekitavad raadiohäireid ja segavad sõjamehi ning kohtus on sõjavägi saavutanud võidu...

Ma ei viitsi nüüd sellesse rootsikeelsesse artiklisse väga sügavalt kaevuda, aga KUI see on seesama juhtum, millest juba aastapäevi tagasi teemafoorumites juttu oli, siis põhjus oli sittades mikroinverterites, mille kaabeldus toimis koos paneelide raamidega antennina ja kiirgas massiivselt müra eetrisse.

Üldiselt "paneelid" raadiohäireid ei tekita, sealt tuleb välja alalisvool
Häireid võib teha inverter ja seal peaksid olema filtrid, mis väldivad häirete sattumist kaabeldusse.
Mikroinverterite korral on iga paneeli taga oma pisikene inverter.

Paistab sama asi olema jah, aga nüüd on asi ka ülemkohtust läbi käinud.

Kergendamaks kaevumist võin ka ekraanipildi lisada:

[trebla]

Selle Hollandi maja koha pealt arvan, et mõistlikum olnuks neil kasutada fassaadidele pandavaid päikesepaneele... tegemist oli ikkagi ju uue majaga ja tänapäeval toodetakse igasuguseid musti, valgeid, triibulisi ja ruudulisi ning kiviimitatsiooniga paneele. Oleks murdosa sellest rahast kulunud ning need neli tuulegeneraatorit oleks sellegipoolest saanud seal katusel muu kola hulgas toimetada.
Huvitav oleks teada sellise suht olematu kaldega horisontaalse pargi aastatootlust meil?
Lagedas kohas paistab suvel päike igalt poolt.... nood hollandlased rehkendavad 1kWh/W..?
Hollandlastel muidugi pole talvel lumerookimisprobleemi..

[xxx111]

...mõistlikum olnuks neil kasutada fassaadidele pandavaid päikesepaneele...

Ja jälle mainin, et see eeldaks ka vastavat fassaadikonstruktsiooni mida aga pole vaja kui PV-d pole
So mida öelda tahan on see, et peaks ikka läbi arvutama kui mõistlik selline asi on...

[xxx111]

Koolituselt "Piirdetarindite projekteerimine"

•Piirdetarindite soojuskadude vähendamisega on jõutud optimaalse piirini
- seinad, laed, põrandad U~0,1..0,15
- aknad/uksed U~0,7...1,0
- õhulekkearv q50~0,5...1,0

•Piirdetarindite soojusläbivusest tähtsamad on hoone kompaktsus, klaaspinnad ja fassaadid so suunad, suurused, varjestus, otsused tehakse juba eskiisi staadiumis

•Samuti on olulised tehnosüsteemid (energia tootmine ja jaotamine, soojustagastus), alles seejärel lokaalne taastuvenergia tootmine

[trebla]

...mõistlikum olnuks neil kasutada fassaadidele pandavaid päikesepaneele...

Ja jälle mainin, et see eeldaks ka vastavat fassaadikonstruktsiooni mida aga pole vaja kui PV-d pole
So mida öelda tahan on see, et peaks ikka läbi arvutama kui mõistlik selline asi on...

Õige, muidugi on vaja arvutada.
Aga mina näiteks töötan hoones, mille kõik fassaadid on kaetud umbes 2 cm paksuse ehtsast punasest graniidist plaatidega ja 2 cm vuugiga. Plaatide taga omakorda on õhuvahe. Ma arvan, et nende asendamine graniitimitatsiooniga päikesepaneelidega ei tohiks olla mehaanilise kandevõime seisukohast probleem.

Vähemalt 10-st korrusest ülemise 3-4 ulatuses oleks see mõistlik. Allapoole võivad naaberhooned hakata juva ülearu varjutama.
Ma küll ei tea, palju graniit maksab, aga äkki on see paneelidega samas ruutmeetrihinna suurusjärgus.

[xxx111]

...mõistlikum olnuks neil kasutada fassaadidele pandavaid päikesepaneele...

Ja jälle mainin, et see eeldaks ka vastavat fassaadikonstruktsiooni mida aga pole vaja kui PV-d pole
So mida öelda tahan on see, et peaks ikka läbi arvutama kui mõistlik selline asi on...

Õige, muidugi on vaja arvutada.
Aga mina näiteks töötan hoones, mille kõik fassaadid on kaetud umbes 2 cm paksuse ehtsast punasest graniidist plaatidega ja 2 cm vuugiga. Plaatide taga omakorda on õhuvahe. Ma arvan, et nende asendamine graniitimitatsiooniga päikesepaneelidega ei tohiks olla mehaanilise kandevõime seisukohast probleem.

Aga vot ei ole nii...
Toetuspunktid on täiesti erinevad ja PV jaoks on vaja eraldi kinnitustarvikuid...
Sh tuleb tähele panna, et need kinnitustarvikud peavad olema kinnitatud vastavale põhjale ja läbima nii tuuletõket kui soojustust...
Lisaks verikaalkoormustele tuleb arvestada olulist lisa ka tuulekoormusest - just imeval poolel

[kaimagk]

...mõistlikum olnuks neil kasutada fassaadidele pandavaid päikesepaneele...

Ja jälle mainin, et see eeldaks ka vastavat fassaadikonstruktsiooni mida aga pole vaja kui PV-d pole
So mida öelda tahan on see, et peaks ikka läbi arvutama kui mõistlik selline asi on...

Õige, muidugi on vaja arvutada.
Aga mina näiteks töötan hoones, mille kõik fassaadid on kaetud umbes 2 cm paksuse ehtsast punasest graniidist plaatidega ja 2 cm vuugiga. Plaatide taga omakorda on õhuvahe. Ma arvan, et nende asendamine graniitimitatsiooniga päikesepaneelidega ei tohiks olla mehaanilise kandevõime seisukohast probleem.

Aga vot ei ole nii...
Toetuspunktid on täiesti erinevad ja PV jaoks on vaja eraldi kinnitustarvikuid...
Sh tuleb tähele panna, et need kinnitustarvikud peavad olema kinnitatud vastavale põhjale ja läbima nii tuuletõket kui soojustust...
Lisaks verikaalkoormustele tuleb arvestada olulist lisa ka tuulekoormusest - just imeval poolel

... ja graniitplaat ei vajagi ju kinnitust . See on köki-möki nati inseneril läbi arvutada ja lahendused pakkuda.

[kaimagk]

....kindlasti leiab neid kirjavahemärke ka nendest õpikutest. Minu tähelepanek selline , kuidas teab kasutaja xxx111 et need graniidiplaadi kinnitused ei sobi päikesepaneelidel? Ta ka ei tea, aga pakub küll. Sellest tulenevalt ka need suured silmad.

[xxx111]

Kasutaja xxx111 on tegelenud seinale kinnitatava PV-ga...

Lisaks tuleks tähele panna, et enamus seinale paigaldatavaid PV süsteeme ei ole integreeritud (kui on integreeritud siis on jälle kallivõitu) so 2 ühes so nii fassaadikate kui PV so LISAKS fassaadile tuleb paigaldada PV koos kompotiga
So konstruktsioonidele mõjuvad ka vastavad lisakoormused
Hiljuti tõin näite kus PV paigaldus katusele (ca 2400 m2) lisaks teraskonstruktsioonidele ca 5 kg/m2 terast...

[ifffff]

Kasutaja xxx111 on tegelenud seinale kinnitatava PV-ga...

Lisaks tuleks tähele panna, et enamus seinale paigaldatavaid PV süsteeme ei ole integreeritud (kui on integreeritud siis on jälle kallivõitu) so 2 ühes so nii fassaadikate kui PV so LISAKS fassaadile tuleb paigaldada PV koos kompotiga
So konstruktsioonidele mõjuvad ka vastavad lisakoormused
Hiljuti tõin näite kus PV paigaldus katusele (ca 2400 m2) lisaks teraskonstruktsioonidele ca 5 kg/m2 terast...

Peab ikka väheldane ökokonstrui olema, kui väheldane labidatäis lund katuse ruutmeetri kohta teemaks tulev lisakoormus on.

[xxx111]

Kasutaja xxx111 on tegelenud seinale kinnitatava PV-ga...

Lisaks tuleks tähele panna, et enamus seinale paigaldatavaid PV süsteeme ei ole integreeritud (kui on integreeritud siis on jälle kallivõitu) so 2 ühes so nii fassaadikate kui PV so LISAKS fassaadile tuleb paigaldada PV koos kompotiga
So konstruktsioonidele mõjuvad ka vastavad lisakoormused
Hiljuti tõin näite kus PV paigaldus katusele (ca 2400 m2) lisaks teraskonstruktsioonidele ca 5 kg/m2 terast...

Peab ikka väheldane ökokonstrui olema, kui väheldane labidatäis lund katuse ruutmeetri kohta teemaks tulev lisakoormus on.

Insenerikunst selles seisnebki, et kasutada ära 100% (või lähedane) materjali /ristlõike vms potensiaalist
Mõnikord teatud elementidel ka üle 100%
PV katusel (koos ballastiga) vastavalt lähteandmetele 50 kg/m2 (normkoormus)
Siia kõrvale panen norm lumekoormuse mis oli sel katusel 120 kg/m2
Mitu % koormust lisandus?

Või peaks "igaks juhuks" räigelt üle dimensioneerima?
Projekti ekspertiisi tehes viitaks ma sellisel juhul kohe materjali asjatule raiskamisele ja ebakompetentsusele...

[ifffff]

Kasutaja xxx111 on tegelenud seinale kinnitatava PV-ga...

Lisaks tuleks tähele panna, et enamus seinale paigaldatavaid PV süsteeme ei ole integreeritud (kui on integreeritud siis on jälle kallivõitu) so 2 ühes so nii fassaadikate kui PV so LISAKS fassaadile tuleb paigaldada PV koos kompotiga
So konstruktsioonidele mõjuvad ka vastavad lisakoormused
Hiljuti tõin näite kus PV paigaldus katusele (ca 2400 m2) lisaks teraskonstruktsioonidele ca 5 kg/m2 terast...

Peab ikka väheldane ökokonstrui olema, kui väheldane labidatäis lund katuse ruutmeetri kohta teemaks tulev lisakoormus on.

Insenerikunst selles seisnebki, et kasutada ära 100% (või lähedane) materjali /ristlõike vms potensiaalist
Mõnikord teatud elementidel ka üle 100%
PV katusel (koos ballastiga) vastavalt lähteandmetele 50 kg/m2 (normkoormus)
Siia kõrvale panen norm lumekoormuse mis oli sel katusel 120 kg/m2
Mitu % koormust lisandus?

Või peaks "igaks juhuks" räigelt üle dimensioneerima?
Projekti ekspertiisi tehes viitaks ma sellisel juhul kohe materjali asjatule raiskamisele ja ebakompetentsusele...

Pärast ei jõua ära imestada, kui peale suuremat lumetormi jälle miskit kokkukukkus. Ja seda kõike sellepärast, et keegi kuskilt kandekonstruktsioonide arvelt mingi peenraha eest materjali üritas kokku hoida.

Jah ma olen seda usku, et tugevusvaru peaks olema kandevkonstruktsioonidel selline, et ta kataks ära ka võimalikud äärmuslikumad juhtumid. Võrreldes ehitise kogumaksumusega selline lähenemine niikuinii mingit erilist muudatust lõpptulemuse hinnas ei anna.

Üks praktiline näide ka. Kümmekond aastat tagasi ehitasin omale kodust 10mx15m tööruumi. Fermid said erinevalt projekteerija projekteeritust tehtud sellised, et taluks lumekoormust ca 600kg/m2. Ah et miks? Selline fermide materjalide ristlõike muutmine läks maksma lisaks tihumeetri prussi, et ehk siis mingi paarsada eurot. Et ehk siis ma peaks terve elu muretsema peale suuremat lumetormi katuse puhastamise pärast sellep, et kunagi sai ehitus mis maksis mitmeid kümneid tuhandeid kakssada eurot odavamalt tehtud? Päriselt?

[rannamees]

Kuulge - autonduses kasutatava terminoloogia üle arutamiseks on auto24 autofoorum.

öelge parem, kes kuskohalt viimati soodsa hinna/kvaliteedi suhtega paneele ostis ?
Nokitseks jõulude ajal mõned juurde - hakkaks varem tarbimist katma...

Külapeal räägiti, et 380W paneel olla 150+km

[xxx111]

Kasutaja xxx111 on tegelenud seinale kinnitatava PV-ga...

Lisaks tuleks tähele panna, et enamus seinale paigaldatavaid PV süsteeme ei ole integreeritud (kui on integreeritud siis on jälle kallivõitu) so 2 ühes so nii fassaadikate kui PV so LISAKS fassaadile tuleb paigaldada PV koos kompotiga
So konstruktsioonidele mõjuvad ka vastavad lisakoormused
Hiljuti tõin näite kus PV paigaldus katusele (ca 2400 m2) lisaks teraskonstruktsioonidele ca 5 kg/m2 terast...

Peab ikka väheldane ökokonstrui olema, kui väheldane labidatäis lund katuse ruutmeetri kohta teemaks tulev lisakoormus on.

Insenerikunst selles seisnebki, et kasutada ära 100% (või lähedane) materjali /ristlõike vms potensiaalist
Mõnikord teatud elementidel ka üle 100%
PV katusel (koos ballastiga) vastavalt lähteandmetele 50 kg/m2 (normkoormus)
Siia kõrvale panen norm lumekoormuse mis oli sel katusel 120 kg/m2
Mitu % koormust lisandus?

Või peaks "igaks juhuks" räigelt üle dimensioneerima?
Projekti ekspertiisi tehes viitaks ma sellisel juhul kohe materjali asjatule raiskamisele ja ebakompetentsusele...

Pärast ei jõua ära imestada, kui peale suuremat lumetormi jälle miskit kokkukukkus. Ja seda kõike sellepärast, et keegi kuskilt kandekonstruktsioonide arvelt mingi peenraha eest materjali üritas kokku hoida.

Jah ma olen seda usku, et tugevusvaru peaks olema kandevkonstruktsioonidel selline, et ta kataks ära ka võimalikud äärmuslikumad juhtumid. Võrreldes ehitise kogumaksumusega selline lähenemine niikuinii mingit erilist muudatust lõpptulemuse hinnas ei anna.

Üks praktiline näide ka. Kümmekond aastat tagasi ehitasin omale kodust 10mx15m tööruumi. Fermid said erinevalt projekteerija projekteeritust tehtud sellised, et taluks lumekoormust ca 600kg/m2. Ah et miks? Selline fermide materjalide ristlõike muutmine läks maksma lisaks tihumeetri prussi, et ehk siis mingi paarsada eurot. Et ehk siis ma peaks terve elu muretsema peale suuremat lumetormi katuse puhastamise pärast sellep, et kunagi sai ehitus mis maksis mitmeid kümneid tuhandeid kakssada eurot odavamalt tehtud? Päriselt?

Seni kui Sa pole endale selgeks teinud koormusi, osavarutegureid, koormuskombinatsioone, kombinatsioonitegureid jms pole meil midagi arutada...
Jätka "usuga" samas vaimus...

[ifffff]

Seni kui Sa pole endale selgeks teinud koormusi, osavarutegureid, koormuskombinatsioone, kombinatsioonitegureid jms pole meil midagi arutada...
Jätka "usuga" samas vaimus...

Ega ka mul pole midagi anonüümse foorumitargutisega arutada. Lihtsalt nentisin fakti, et see mis sinul võib teoorias paberil nunnu olla on praktikas mõttetute riskide võtmine olematu kasu nimel.

Kui juba mingiks pikkuse mõõtmiseks läks, siis insenertehnilise sõnavaraga sa mind ära ei hirmuta. Vihjeks võin öelda, et projekti koostaja mingi copy-paste kõrsikutest fermide asemele normaalsed arvutasin ise välja.

[xxx111]

Praktilise näite kohta niipalju...
Ei piisa kui teha ristlõiked vastavaks koormusele 600 kg/m2
Ka kõik postid, seinad, vundamendid sh KÕIK ÜHENDUSSÕLMED peavad olema vastavad

[xxx111]

Seni kui Sa pole endale selgeks teinud koormusi, osavarutegureid, koormuskombinatsioone, kombinatsioonitegureid jms pole meil midagi arutada...
Jätka "usuga" samas vaimus...

Ega ka mul pole midagi anonüümse foorumitargutisega arutada. Lihtsalt nentisin fakti, et see mis sinul võib teoorias paberil nunnu olla on praktikas mõttetute riskide võtmine olematu kasu nimel.

Kui juba mingiks pikkuse mõõtmiseks läks, siis insenertehnilise sõnavaraga sa mind ära ei hirmuta. Vihjeks võin öelda, et projekti koostaja mingi copy-paste kõrsikutest fermide asemele normaalsed arvutasin ise välja.

Väga hea - jätka samas vaimus
Mul tuleks siiski nii projekti tellijale kui projekti ekspertiisi tegijale selgitada nt olukorda kus üks insener leiab tulemuseks X kg terast ja teine 2X kg terast
Ja mõlemad projekteerivad vastavalt standarditele
Ja X kg terast vastab täielikult standarditele

Ühtlasi lisan, et kui projekti tellijal on koormustest oma nägemus siis ta võib igal ajal esitada vastava lähteülesande
Ja siis see lähteülesandes esitatud tellija koormus fikseeritakse ka projektis ja ka projekteeritakse vastavalt
Lisaks arvan, et kui Sa oleksid sellele "kõrsikutest fermide projekteerijale" esitanud lähteülesandena koormuseks 600 kg/m2 siis oleks ta ka vastavalt projekteerinud...

Lisa:
Kui tellija esitab lähteülesandena oma koormused siis koristatakse projektist ka viited vastavatele koormuste standarditele...
So üheselt on kõigile osapooltele selge millega arvestatakse...