Kõik klapib...
Kuid palun mitte kerjata toetusi / subsiidiume jms...
Võtke ise laenud, arendage oma raha eest ja võtke kasum (või kahjum)
Lugemata postitus Postitas xxx111 »
Kõik klapib...
Lugemata postitus Postitas ping »
Sinu plaani on kuulda võetud ja plaanis on kaablid saartelt otse naabrite juurde vedada, kus siis ka "meie" osta saame, kui pakutakse.trebla kirjutas: ↑20 Dets 2022, 11:17 Olen juba korduvalt välja pakkunud - kaks gigavatist kaablit Rootsi.
Muidu pole meil neid mereparke (mille teeks erakapital) kuhugi ühendada.
Samas võimaldavad need vajadusel elektrit sisse osta.
Üks Saaremaalt, teine Hiiumaalt. Kumbki erinevatesse Rootsi võrgupiirkondadesse.
Lugemata postitus Postitas xxx111 »
Lugemata postitus Postitas val »
Täpsemalt mille üle võiks mõelda? Arvesta ka sellega, et ligipääs PM lugudele on maksumüüri taga.
Lugemata postitus Postitas ping »
ETV2 Prantsuse filmiõhtute sarja lõpetab 21. detsembril Louis GarrelI 2021. aasta komöödia "See uus maailm" ("La Croisade").
Lugemata postitus Postitas xxx111 »
Mille üle mõelda ja kas üldse peab ise otsustama...JUHTKIRI:
Kas Euroopa Liit suudab keeta paremat rohesuppi katla servas?
- ELi rohekava tähendab hinnatõusu
- ELi lootus olla rohepöördega maailmale eeskujuks võib olla petlik
- Rohekava nõuab suuremat arutelu
Kas 2027. aasta on kaugel või lähedal? Ühteviisi on see talumatult kaugel – kui heita pilk Eesti Panga majandusprognoosile, peaks selleks ajaks raske aeg läbi saama. Loodetavalt on siis läbi ka sõda.
Paistab, et selline ootus sobib Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajate kokkuleppele laiendada 2027. aastast ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi (ETS). Siis laieneb see autokütusele ja toasoojale, tuues kaasa kindla hinnatõusu.
Eesmärk on muidugi õilis, et rohepööre veel kiiremini liikuma saada ja hoida globaalne soojenemine Pariisi kliimaleppe alusel 1,5 kraadi piires. Oma suure eesmärgina esitleb Brüssel siinjuures seda, et heitkogustega kauplemise süsteemi alla kuuluvates majandusharudes peab heide 2030. aastaks vähenema 62 protsenti võrreldes 2005. aastaga.
Ühelt poolt läheb kokkulepe kaugemale Euroopa Komisjoni senistest kavadest, aga teiselt poolt ütlevad rohevõitlejad, näiteks ka Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert, et uus kava pole Pariisi kliimaleppe täitmiseks piisav.
Tasub mõelda, milline üldse on Vana Maailma võime oma eeskujuga muu maailma käiku suunata. Euroopa ambitsioonikate kliimaeesmärkide puhul on ikka rõhutatud moraalset kohust olla hea eeskuju, et ülejäänud maailma kaasa tõmmata ja järele aidata.
Milliseks kujuneb tegelikkuses ELi võime keeta globaalse katla ühes servas paremat suppi kui see, mis valmib teistes servades – näiteks Hiina söekaevandustes?
Viimasel ÜRO kliimatippkohtumisel kuu aega tagasi Egiptuses läks asi päris nugade peale, kui EL ei nõustunud lahja lõppdokumendiga ja ähvardas saalist lahkuda. Lõpuks põhjendati «väheambitsioonika» dokumendi toetamist sellega, et seal sisaldus kahjufondi loomine, mis peab aitama kõige haavatavamatel riikidel kliimamuutusega toime tulla.
Seda arvestades ei saa ELi enda ambitsioonide üleskruttimine nüüd Brüsselis olla üllatus. Vana Maailma vastasseisu muu maailmaga näitab aga ELi sisekokkuleppe see osa, mis näeb ette nn süsinikutollide kasutamise. See hakkab kehtima tsemenditööstusele, terase, alumiiniumi ja väetiste ning elektrienergia tootmisele. Imporditud kaubalt tuleb hakata maksma sama CO2-tasu, mis kehtib ELis tegutsevate ettevõtete puhul.
Selge see, et idee heaolu lõpmatust kasvust, mis põhineb ammenduvate ja saastavate ressursside kasutamisel, ei saa olla jätkusuutlik. Sellega tulebki arvestada. Kuid milliseks kujuneb tegelikkuses ELi võime keeta globaalse katla ühes servas paremat suppi kui see, mis valmib teistes servades – näiteks Hiina söekaevandustes? Vastus sellele küsimusele on üpris segane.
Aga küsimusi on veel. Kui kaugele saab energiasektoris minna administratiivse vahelesegamisega turumajanduse reeglitesse, mida ju Euroopa ise on maailmale õpetanud? Kui kalliks see eurooplastele läheb? Ja kas see toob kiirelt kaasa oodatud ülemineku säästvale tehnoloogiale?
Mõne aja eest nägime, et saastekvoodisüsteem pole kaitstud spekuleerimise eest ning võib vallandada ootamatu hinnatõusu. Nüüd lubatakse senisest paremat CO2-kaubandussüsteemi, kuid see pole kuigi veenev.
ELi võimutriaadi (komisjon, parlament ja nõukogu) kava tekitab ka küsimuse, kuivõrd on selle sisu meil ja Euroopa kodanike tasandil laiemalt läbi arutatud.
Lugemata postitus Postitas kunn24 »
Lugemata postitus Postitas xxx111 »
Analoogne lugu oli mõni päev tagasi veel kuskil - praegu ei tule meeldekunn24 kirjutas: ↑21 Dets 2022, 13:14 Varsti hakkavad planeeti Maa päästma ka autokütuse ostjad (tasuline lugu, vastavad väited loo lõpus). Ka laevad üle 5000 brutotonni ja maagaas ning kütteõli saavad laksu selga.
https://www.ohtuleht.ee/1076674/rohepoo ... -co-saaste
Lugemata postitus Postitas kunn24 »
Lugemata postitus Postitas kunn24 »
Lugemata postitus Postitas r x »
Lugemata postitus Postitas val »
Tundub, et targemad on otsustanud ja Eesti sealhulgas, et CO2 vähendamiseks on mõistlik kasutada turumajandust. Sa xxx111 "turumajanduse täieliku pooldajana" (sinu tsitaat) kindlasti tead, et puhtal õhul on hind, mida ükski tootja täna vabatahtlikult sisendhinda ei arvesta. Avalik võim on võtnud avaliku hüve (puhas õhk) oma asjaks nii nagu see peabki olema ja paneb puhtale õhule hinna. Turumajanduse reeglite kohaselt hakkab see hind mõjutama tarbimist, mis liigub üle väiksema CO2 heitega tootmisele. Lihte ja loogiline turumajandus.
Lugemata postitus Postitas kunn24 »
Lugemata postitus Postitas xxx111 »
Selle "targemad" sean ma kahtluse alla......targemad on otsustanud...
Lugemata postitus Postitas val »
Kas räägime ikka inimtegevuse mõjust?
Lugemata postitus Postitas val »
Kelle sidrunid need võiks olla kunn24, kes saab fossiilskütustest kõige suuremat kasu?
Lugemata postitus Postitas xxx111 »
Kuidas nüüd seda mõista?
Lugemata postitus Postitas val »
Täpselt minu küsimus, kuidas sa seda mõistad?
Lugemata postitus Postitas kunn24 »
Lugemata postitus Postitas xxx111 »
Kindlalt midagi väita ei saa kuna tõendid puuduvad
Lugemata postitus Postitas val »
Tundub tõesti, et kõige suuremat kasu saab rohepöörde vastu võitlemisest meie sõbralik naaberriik. Selge ka miks: nt aprillis andsid nafta- ja gaasitulud 63% Venemaa kogutuludest.
Lugemata postitus Postitas kunn24 »
Lugemata postitus Postitas Urmas »
Kahtlustan, et see number on saadud mingite oletuslike arvutuste tulemusena, sest enne tööstusrevolutsiooni atmosfääri koostise kohta vist täpsed andmed puuduvad. Dimitri Ivanovitš Mendelejev (8. veebruar 1834 Tobolsk – 2. veebruar 1907 Peterburi), kes pani paika keemiliste elementide tabeli, sündis nagu peale tööstusrevolutsiooni.
Eesmärk on muidugi õilis, et rohepööre veel kiiremini liikuma saada ja hoida globaalne soojenemine Pariisi kliimaleppe alusel 1,5 kraadi piires.
Lugemata postitus Postitas val »
Arendas phpBB® Forum Software © phpBB Limited
Estonian translation by phpBB Eesti [Exabot] © 2008*-2021