Päikesepaneelide hinnapakkumised

[ping]

kõrgepingeakud mis on inimesele ohtliku pingega

Millise pingega need elektriautode kõrgepingeakud on?

Sõltuvalt auto tootjast ja mudelist ning uuemad on kuni 800V.

800 V ei ole kõrgepinge. Kummaline on valitud pinge - ju siis on mingite PP paneelide summa kokku sama pinge, miski muu seda jadamisi panekut ei õigusta.

ELEKTRIAUTO jaoks on see kõrgepinge ja autodel ei kasutata KESKpingeakusid.
On parda MADALpinge akud ja mootori veoakud, mis on kõrgepinge akud.

Kui e-autodel ongi päiksepaneelid, siis need on pardaaku laadimiseks ja parkiva auto salongi ventileerimiseks.

Autoakude pinge on kõrgele tõstetud ikkagi laadimise kiiruse ja muundamise kadude pärast.
Mida kõrgem pinge, seda väiksem vool laadimisel ja juhtmed saavad olla peenemad.

Kas ei ole kuulnud kiirlaadijate vedelikjahutusega kaablitest, kust surutakse läbi sadu kilovatte?

[trebla]

Kui te selle teema juba autofoorumiks ajate, siis siin on ka uuemaid arenguid...
https://www.pv-magazine.com/2023/10/18/ ... locations/

[Küülaline]

parda MADALpinge akud ja mootori veoakud, mis on kõrgepinge akud

Kas need on ikka õiged terminid eesti keeles? Kõrgepingeaku kõlab ikka elektriala inimesele väga kummaliselt. Kas saad mõne viite anda standardile vms?

[kunn24]

Unusta ära, autotööstus ja sellised standardid. Vahe tehti sisse, kuhu tavalist tavotiööbikut lasta ligi, kuhu mitte. Piir vist tõmmati 24 V peale. 48 V loetakse ka juba tavotiööbkule ohtlikuks, kuna annab lühise korral püsiva elektrikaare. "Keskpinge" mõistet seal süsteemis ei tundu kasutatavat.
1 automargi remondijuhendist:

Qualification:

All repair work on high-voltage components may only be performed by specially trained personnel (qualification: Work on high-voltage inherently save vehicles) must be performed by qualified technicians.

Nende puhul on vaja autotööstuse enda pädevuskoolitust, tavalise elektrisüsteemi pädevusega ligi ei lasta.

[xil]

parda MADALpinge akud ja mootori veoakud, mis on kõrgepinge akud

Kas need on ikka õiged terminid eesti keeles? Kõrgepingeaku kõlab ikka elektriala inimesele väga kummaliselt. Kas saad mõne viite anda standardile vms?

Pinge jaotamine madal-, kesk- ja kõrgepingeks on seotud elektri ülekandeliinide ja nendega seotud seadmetega. Ma ei tea, et mujal, näiteks elektroonikas, sellist määratlust kasutataks. Veomootoreid toitvat akut nimetatakse kõrgepingeakuks (HV Battery) kasvõi elektriautode kasutusjuhendites.

[xil]

Unusta ära, autotööstus ja sellised standardid. Vahe tehti sisse, kuhu tavalist tavotiööbikut lasta ligi, kuhu mitte. Piir vist tõmmati 24 V peale. 48 V loetakse ka juba tavotiööbkule ohtlikuks, kuna annab lühise korral püsiva elektrikaare. "Keskpinge" mõistet seal süsteemis ei tundu kasutatavat.
1 automargi remondijuhendist:

Qualification:

All repair work on high-voltage components may only be performed by specially trained personnel (qualification: Work on high-voltage inherently save vehicles) must be performed by qualified technicians.

Nende puhul on vaja autotööstuse enda pädevuskoolitust, tavalise elektrisüsteemi pädevusega ligi ei lasta.

48V loetakse üldiselt veel "ohutuks" pingeks (võib-olla mõnes riigis on teisiti?). Muidu ei tohikski tavakoolitusega autoelektrik kerghübriide ning Cybertrucki torkida.

[ping]

Unusta ära, autotööstus ja sellised standardid. Vahe tehti sisse, kuhu tavalist tavotiööbikut lasta ligi, kuhu mitte. Piir vist tõmmati 24 V peale. 48 V loetakse ka juba tavotiööbkule ohtlikuks, kuna annab lühise korral püsiva elektrikaare. "Keskpinge" mõistet seal süsteemis ei tundu kasutatavat.
1 automargi remondijuhendist:

Qualification:

All repair work on high-voltage components may only be performed by specially trained personnel (qualification: Work on high-voltage inherently save vehicles) must be performed by qualified technicians.

Nende puhul on vaja autotööstuse enda pädevuskoolitust, tavalise elektrisüsteemi pädevusega ligi ei lasta.

48V loetakse üldiselt veel "ohutuks" pingeks (võib-olla mõnes riigis on teisiti?). Muidu ei tohikski tavakoolitusega autoelektrik kerghübriide ning Cybertrucki torkida.

Ongi nii, et pädev isik eemaldab kõrgepinge katkestamise pistikud, korraldab ohutusprotseduurid ja lubab tavalise autotehniku või plekksepa tööle.

[Ac457765]

Piir vist tõmmati 24 V peale. 48 V loetakse ka juba tavotiööbkule ohtlikuks, kuna annab lühise korral püsiva elektrikaare.

Elektoodkeevitused töötavad 24 V-ga.

[kunn24]

https://www.tooriistad24.ee/inverter-ke ... imgt-330s/

[Kalvis]

Üksikjuhtumina võib ju mõni ketser mitte kohaldada elektritermineid oma tootele aga rahvusvaheliselt on siiski kõrgepinge >1000V AC ja >1500 DC.
Seejuuures on akupankasi ka tõelise kõrgepingega juba ajast aega kasutusel olnud.

[Ac457765]

https://www.tooriistad24.ee/inverter-ke ... imgt-330s/

Täpselt nii:
Tööpinge: 20,8–32
Reaalselt ongi keevitades 24 V kandis.

[trebla]

Üks teemakohane postitus kah:
https://www.pv-magazine.com/2023/10/20/ ... june-2024/

[Prill]

Autode puhul süütesüsteemis, süütepool, küünlajuhtmed, küünlad pidavat ka üsna kõrge pinge läbi käima - järelikult kõrgepinge sõidukid siis
https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BC%C ... C%C3%BCnal väidab küünalde puhul võib pinge tõusta isegi 45 kV-ni ehk 45000 V säristab kapoti all.

[Kalvis]

Loomulikult on süüteküünaldes kõrgepinge. Polegi väitnud, et mingi madalpinge on. Küll aga ei ole akupatarei kõrgepingeaku kui pinge on alla 1500 V.

[new1]

No kuidas sa seda nimetaks siis seal, ohtliku pingega aku või? Mõtetu lolliks minna ja üle mõelda, kui on ilmselge, et klassikaliselt võrgus määratletud pingetevahemikuni sealsed pinged nagunii kunagi ei küündi, st netist leiad nendele keskpingetele jms vaste. : Madalpinge (kuni 1000 V vahelduvpingel ning alalispinge puhul kuni 1500 V), keskpinge (6 – 35 kV) ja kõrgepinge (110 – 330 kV) . Selle järgi peaks justkui kõikides autoakudes madalpinge olema, keskpingeni alates 6000V ei küündi sealsed pinged ka raskeveokite akudel mitte kunagi, kõrgepingest alates 110kV rääkimata. Antud suletud süsteemis on see pinge seal kokkuvõtvalt kenasti kõrgepinge väärilise nimega.

[ping]

Üksikjuhtumina võib ju mõni ketser mitte kohaldada elektritermineid oma tootele aga rahvusvaheliselt on siiski kõrgepinge >1000V AC ja >1500 DC.
Seejuuures on akupankasi ka tõelise kõrgepingega juba ajast aega kasutusel olnud.

Eelmise sajandi alul moodustasid elektriautod kõigist autodest USA's ca 1/3.
Kuigi nendel kasutatavate akude elueaks lubati 50 aastat, siis on tänapäevani säilinud komplektseid autosid koos töötavate akudega.
Kui kõrge oli nende e-autode akupakkide pinge?
Elektriautod olid kasutausel ennem, kui võeti laiemalt kasutusele vahelduvvool ja kõrgepingeliinid elektrienergia ülekandmiseks suurte vahemaade taha.
Milline (aku)pinge määratlus on vanem?

https://www.tooriistad24.ee/inverter-ke ... imgt-330s/

Täpselt nii:
Tööpinge: 20,8–32
Reaalselt ongi keevitades 24 V kandis.

Kas nii kaugele oleme siis oma hariduse kvaliteediga jõudnud, et teadasaamaks, et millist pinget on vaja kaarleegi tekkimiseks ja kaarleegi hoidmiseks, peab uurima seadmete tehnilisi andmeid aga mitte füüsikaraamatuid?
(Vaatan kaasaegseid keevitusõpikuid ja tõesti ei ole seal kirjeldatud kaarleegi tekkimise protsessi.)

Keevitusaparaatide tehnilistes andmetes on antud tavaliselt "kaarleegi hoidmise pinge", mitte "kaarleegi tekitamiseks vajalik pinge", mis osadel parematel profiseadmetel võib küündida paarisaja voldini, sest kõrgem süütepinge tagab masstöös suurema tootluse.

Elektrikaarkeevituse tööpinge vahemik:


Ühe põhjusena näen siinkohal ka "ennustusel põhinevat" kaasaegset netiotsingu süsteemi, mis kuvab tehisaju poolt kuvatud soovitusi ja reklaame aga mitte seda tarkust, mida inimene tegelikult leida võiks.

[Ac457765]

Kas nii kaugele oleme siis oma hariduse kvaliteediga jõudnud, et teadasaamaks, et millist pinget on vaja kaarleegi tekkimiseks ja kaarleegi hoidmiseks, peab uurima seadmete tehnilisi andmeid aga mitte füüsikaraamatuid?
(Vaatan kaasaegseid keevitusõpikuid ja tõesti ei ole seal kirjeldatud kaarleegi tekkimise protsessi.)

Keevitusaparaatide tehnilistes andmetes on antud tavaliselt "kaarleegi hoidmise pinge", mitte "kaarleegi tekitamiseks vajalik pinge", mis osadel parematel profiseadmetel võib küündida paarisaja voldini, sest kõrgem süütepinge tagab masstöös suurema tootluse.

Elektrikaarkeevituse tööpinge vahemik:


Ühe põhjusena näen siinkohal ka "ennustusel põhinevat" kaasaegset netiotsingu süsteemi, mis kuvab tehisaju poolt kuvatud soovitusi ja reklaame aga mitte seda tarkust, mida inimene tegelikult leida võiks.

Ära aja jahu. Kahe autoakuga järjerstikku ühendades ehk 24 V-ga saab nö. hädaolukorras elektroodiga keevitada, ei ole seal "kaarleegi tekkimiseks" kusagilt kõrgemat pinget tulemas. Samuti keevitatakse 24 V välja andvate võimsamate toiteplokkidega. Nii et ei ole lugu nii, nagu eelpool kirjutati, et "48 V loetakse ka juba tavotiööbkule ohtlikuks, kuna annab lühise korral püsiva elektrikaare", püsiva elektrikaare saab ka 24 V-ga.

[ping]

...
Ühe põhjusena näen siinkohal ka "ennustusel põhinevat" kaasaegset netiotsingu süsteemi, mis kuvab tehisaju poolt kuvatud soovitusi ja reklaame aga mitte seda tarkust, mida inimene tegelikult leida võiks....

Ära aja jahu. Kahe autoakuga järjerstikku ühendades ehk 24 V-ga saab nö. hädaolukorras elektroodiga keevitada, ei ole seal "kaarleegi tekkimiseks" kusagilt kõrgemat pinget tulemas. Samuti keevitatakse 24 V välja andvate võimsamate toiteplokkidega. ....

Lisa siia veel ka "tasuta energia generaator" ja saame kena näite "netitarkustest".

Kas ise oled proovinud käsitsi kaarleegiga keevitada kahe akuga?

[kunn24]

Kuna paneelidega saab ka kaare kätte, on see siin suht kohane vaidlus, .
Keevituse pinge-voolu tunnusjoontest http://welding-information.tokentools.com.au/Ch10.htm
Üldiselt 24 V-ga võib midagi üritada (ka 12 V-ga saab midagi säristada ja juhtmeid põletada), kuid 48 V on tunduvalt parem ja kindlam lahendus. CV-ga (constant voltage) algab kaare pinge ca 25-st V-st ja lõppeb ca 40 V-ga. Ahelasse tuleb kindlasti lisada takisti ja drossel (viimane võib täita ka takisti funktsiooni).
Üldiselt on vale eespool toodud "raudpolt" 24 V kaarepinge väide. Elekter teadupärast ei "voola", kui pingeallika pinge on allpool tarbija I_U graafikut.

[Imelik]

Transpordivahenditel on kuni 60V madalpinge ja üle selle kõrgepinge. Elektrivõrgu ja seadmete standard neile ei laiene.

[Ac457765]

Lisa siia veel ka "tasuta energia generaator" ja saame kena näite "netitarkustest".

Kas ise oled proovinud käsitsi kaarleegiga keevitada kahe akuga?

Selle pead ikka ise järgi proovima, muidu oleks see lihtsalt "netitarkus" kui loed, et keegi teine sai. Ära jämedat elektroodi võta, vaid 1,6 mm.

[trebla]

Veel pisut teemaga haakuvat siia autofoorumisse...
https://pv-magazine-usa.com/2023/10/19/ ... v-charger/

[nexus4]

No kuidas sa seda nimetaks siis seal, ohtliku pingega aku või? Mõtetu lolliks minna ja üle mõelda, kui on ilmselge, et klassikaliselt võrgus määratletud pingetevahemikuni sealsed pinged nagunii kunagi ei küündi, st netist leiad nendele keskpingetele jms vaste. : Madalpinge (kuni 1000 V vahelduvpingel ning alalispinge puhul kuni 1500 V), keskpinge (6 – 35 kV) ja kõrgepinge (110 – 330 kV) . Selle järgi peaks justkui kõikides autoakudes madalpinge olema, keskpingeni alates 6000V ei küündi sealsed pinged ka raskeveokite akudel mitte kunagi, kõrgepingest alates 110kV rääkimata. Antud suletud süsteemis on see pinge seal kokkuvõtvalt kenasti kõrgepinge väärilise nimega.

Kas leidsid paneelid endale? Mul 2 uut aga katkise klaasiga 270w paneeli vedelevad jalus...

[Scott]

No kuidas sa seda nimetaks siis seal, ohtliku pingega aku või? Mõtetu lolliks minna ja üle mõelda, kui on ilmselge, et klassikaliselt võrgus määratletud pingetevahemikuni sealsed pinged nagunii kunagi ei küündi...

Umbes nii ongi. Ühes ülalpool oleva tsitaadi inglisekeelses väljenduses kõneldakse auto puhul high-voltage akust. Ingliskeelne termin kõrgepinge kohta on high voltage. Panete tähele erinevust? Kui eesti keeles moodustame liitsõnu, siis mitmes võõrkeeles jäävad väljendi moodustavad sõnad justnimelt lahku, nagu antud juhul klassikalise pingemääratluse puhul madalpinge, keskpinge ja kõrgepinge ulatuse määratlemisel.
Sidekriipsuga sõnaühendit (koos punase noolemärgiga) peaksime mõistma kui 'ülejäänud süsteemis esinevatest pingetest kõrgema (ja ohtlikuma) pingega piirkond või seadeldis, mille käitamisele kehtivad rangemad (eri)nõuded'. Või siis lihtsamalt 'ohtliku pingega aku', nagu ksf ka välja tõi.

[ping]

Kas ise oled proovinud käsitsi kaarleegiga keevitada kahe akuga?

Selle pead ikka ise järgi proovima, muidu oleks see lihtsalt "netitarkus" ....

Nagu näha, on mõnel raskusi funktsionaalse lugemisoskusega, sest see ei ole vastus küsimusele.