Kusjuures väiksema elamu puhul 50 mm võrra paksem seina soojustuskiht suurendab ehituse kogumaksumust paremal juhul vaid 1000 euro võrra. Kas see 1000 eurot on kasulikum paigutada oma kodumaja seina või võõrasse rahakotti hoiule, et sealt sent haaval intress hakkaks tagasi tiksuma (kui ikka hakkab) - maitse asi.
Mõni inimene paigutab selle tuhandekese ilma igasuguse arvutuseta näiteks õllepudelisse või suitsupakisse jne.
Igal ühel oma pill, millel mängib tiri-lill...
Narva ploki soojustus.
-
Prill
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1114
- Liitunud: 27 Veebr 2017, 10:36
- On tänanud: 5 korda
- On tänatud: 63 korda
Re: Narva ploki soojustus.
Pika tasusvusajaga arvutused on nagunii küsitavad, sest 15-25 aasta jooksul võib mõndagi muutuda. Kui x aastal arvutus näitab 5cm peno on optimaalne ja 10 aasta pärast energiahindade tõusu tõttu on hoopis 15cm otpimaalne ja see 25 aastane tasuvusaja arvutus ei päde.
Isegi raha kohta, millega me enamus asjade väärtust mõõdame on märgitud, kuidas vähemalt iga 25 aasta järel tabab majandust&rahandust kollaps, mis kogu senist süsteemi lammutab. Näiteks Eestis oli mullu kohati inflatsioon üle 20% ehk kui olid vaevaga mustadeks päevadeks nt arvele 100 000€ sääste kogunud, jäi sellest paari kuuga alles piltlikult 80 000€.
Me ei suuda ka parima tahtmise korral ennustada, et tänane optimaalne kehtib ka 15 või 20 aasta pärast.
Elamise soojas hoidmisega on veel see konks, et tegemist on meie kliimas hädavajadusega, sul võib super olla kuskil pangas investeering aga sooja tuba on ikkagi vaja. Nagu sõja- või näljaajal, kui süüa pole saada, annad hinge tagant kõik ära, et eluspüsimiseks vajalik suutäis saada.
Lisaks enamik inimesi tegevat enamus otsuseid nö kõhutunde pealt, nimetaks neid poliitilisteks otsusteks. Alates kaasa valikust (kus on tasuvusarvutus, kas tõestatult fertiilne, kas kestab ka 20 aasta pärast jne-jne)
kuni omariikluse usuni välja - kus teaduslikud analüüsid arvutused, et just Eesti riik tagab põhiseaduse preambulis märgitu - pole midagi läbi analüüsitud, pannakse tuimalt selgeltnägemist.
Kui vaadata mis eri foorumites kus nö "professionaalne fanatism", kus audiofiilid ei saa aru, miks inimesed toovad poest telekaid&raadioid jm kräppi, kus helikvaliteet ei kannata mingit kriitikat.
Elektriala fanaatikud ei saa aru, kuidas saadakse rahulikult kodus magada, kui tea mis kaabel ja õige rikkevoolukaitse kilbis on.
Tervisliku toidu jälgijate arvates on enamik inimesi lihtsalt rumalad, tassivad poest koju kallist toitu, millega oma tervist rikuvad ja elupäevi lühendavad.
Vaatad autofoorumis ringi - kas päriselt järgid auto hoolduses tehase õlivahetusvälpasid ja lased esinduses keskpärast kraami mootorisse valada - loll liisinguori oled, selliseid tulebki koorida ja sundida iga 4-5 aasta järel uut sõidukit ostma.
Aga kas sina teed alati teadliku otsuse, ostab hambapasta - kas käsi haarab selle mida reklaamides näidatud või teed eeltöö, tutvud erinevate hambapsatade koostisega, uurid teadusartikleid ja pöördud professionaali hambaarsti poole ning lõpuks muidugi tasuvusarvutus.. vbl iga 5 aasta jäel soodsam lasta hambauke lappida kui raista raha ja aega harjamisele&suuhügeeni toodetele.
2010 kriisi aegu USA-s lausa uuriti inimeste majanduslikku käitumist ja seis olla nutune, isegi doktorikraadiga tegelased suutvat kulutada näiteks uue golfivarustuse valikule rohkem aega, kui oma säästude seisule ja pensioniplaanile.
Mida kauem ilmas elada, seda enam tundub, et ühest elueast jääb väheks, iga jumala otsus teha kaalutletud ja "õige". Tundub, et mida vähem peab otsustama, seda vähem riski&vastutust ja õnnelikum elu
Isegi raha kohta, millega me enamus asjade väärtust mõõdame on märgitud, kuidas vähemalt iga 25 aasta järel tabab majandust&rahandust kollaps, mis kogu senist süsteemi lammutab. Näiteks Eestis oli mullu kohati inflatsioon üle 20% ehk kui olid vaevaga mustadeks päevadeks nt arvele 100 000€ sääste kogunud, jäi sellest paari kuuga alles piltlikult 80 000€.
Me ei suuda ka parima tahtmise korral ennustada, et tänane optimaalne kehtib ka 15 või 20 aasta pärast.
Elamise soojas hoidmisega on veel see konks, et tegemist on meie kliimas hädavajadusega, sul võib super olla kuskil pangas investeering aga sooja tuba on ikkagi vaja. Nagu sõja- või näljaajal, kui süüa pole saada, annad hinge tagant kõik ära, et eluspüsimiseks vajalik suutäis saada.
Lisaks enamik inimesi tegevat enamus otsuseid nö kõhutunde pealt, nimetaks neid poliitilisteks otsusteks. Alates kaasa valikust (kus on tasuvusarvutus, kas tõestatult fertiilne, kas kestab ka 20 aasta pärast jne-jne)
kuni omariikluse usuni välja - kus teaduslikud analüüsid arvutused, et just Eesti riik tagab põhiseaduse preambulis märgitu - pole midagi läbi analüüsitud, pannakse tuimalt selgeltnägemist.Kui vaadata mis eri foorumites kus nö "professionaalne fanatism", kus audiofiilid ei saa aru, miks inimesed toovad poest telekaid&raadioid jm kräppi, kus helikvaliteet ei kannata mingit kriitikat.
Elektriala fanaatikud ei saa aru, kuidas saadakse rahulikult kodus magada, kui tea mis kaabel ja õige rikkevoolukaitse kilbis on.
Tervisliku toidu jälgijate arvates on enamik inimesi lihtsalt rumalad, tassivad poest koju kallist toitu, millega oma tervist rikuvad ja elupäevi lühendavad.
Vaatad autofoorumis ringi - kas päriselt järgid auto hoolduses tehase õlivahetusvälpasid ja lased esinduses keskpärast kraami mootorisse valada - loll liisinguori oled, selliseid tulebki koorida ja sundida iga 4-5 aasta järel uut sõidukit ostma.
Aga kas sina teed alati teadliku otsuse, ostab hambapasta - kas käsi haarab selle mida reklaamides näidatud või teed eeltöö, tutvud erinevate hambapsatade koostisega, uurid teadusartikleid ja pöördud professionaali hambaarsti poole ning lõpuks muidugi tasuvusarvutus.. vbl iga 5 aasta jäel soodsam lasta hambauke lappida kui raista raha ja aega harjamisele&suuhügeeni toodetele.
2010 kriisi aegu USA-s lausa uuriti inimeste majanduslikku käitumist ja seis olla nutune, isegi doktorikraadiga tegelased suutvat kulutada näiteks uue golfivarustuse valikule rohkem aega, kui oma säästude seisule ja pensioniplaanile.
Mida kauem ilmas elada, seda enam tundub, et ühest elueast jääb väheks, iga jumala otsus teha kaalutletud ja "õige". Tundub, et mida vähem peab otsustama, seda vähem riski&vastutust ja õnnelikum elu
-
xxx111
- Ehituspenskar
- Postitusi: 5331
- Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
- On tänanud: 4 korda
- On tänatud: 134 korda
Re: Narva ploki soojustus.
@ vuuk
Aga miks 50mm suurem soojustuse paksus?
Miks mitte nt "parem soojustus"?
50mm suurem soojustuse paksus ei tähenda lisakulu vaid 50mm soojustust
Lisakulud tekivad nt ka avatäidete juures
Ning jälle mainin - kõik teevad nii nagu tahavad...
Aga miks 50mm suurem soojustuse paksus?
Miks mitte nt "parem soojustus"?
50mm suurem soojustuse paksus ei tähenda lisakulu vaid 50mm soojustust
Lisakulud tekivad nt ka avatäidete juures
Ning jälle mainin - kõik teevad nii nagu tahavad...
-
Kalvis
- Ehituspenskar
- Postitusi: 10643
- Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
- On tänanud: 2 korda
- On tänatud: 288 korda
Re: Narva ploki soojustus.
Palju tühja pläägutamist on juurde tekkinud. Valem on antud. Igaüks saab omale arvutada nii nagu ise tahab.
Miks võtsin vaid elektrihinna aluseks on lihtne - variandid peavad olema võrreldavad. Liiga palju variante erinevate- arvutusmetoodikatega - nad ei ole võrreldavad. Eesmärk oli leida ehitava soojustuskihi optimaalne paksus. Kõigile teadmiseks - kui olete selle valmis ehitanud ja avastate, et tahate paksemat siis on hilja nutta. Õige otsus tuleb teha enne ehitamist. Täielik lollus on äsjaehitatud maja soojustus maha lõhkuda ja paksemaks ehitada. Selline kooliraha on väga valus.
Miks võtsin vaid elektrihinna aluseks on lihtne - variandid peavad olema võrreldavad. Liiga palju variante erinevate- arvutusmetoodikatega - nad ei ole võrreldavad. Eesmärk oli leida ehitava soojustuskihi optimaalne paksus. Kõigile teadmiseks - kui olete selle valmis ehitanud ja avastate, et tahate paksemat siis on hilja nutta. Õige otsus tuleb teha enne ehitamist. Täielik lollus on äsjaehitatud maja soojustus maha lõhkuda ja paksemaks ehitada. Selline kooliraha on väga valus.
-
vuuk
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1823
- Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
- On tänanud: 50 korda
- On tänatud: 93 korda
Re: Narva ploki soojustus.
@xxx111
50 mm paksema, kusjuures võrrelduna sama soojuserijuhtivuse λ väärtuse korral, ehk "aeda võrrelda aiaga, mitte aia auguga".
Pidasin silmas uusehituse varianti. Uusehituse puhul ei saa nagu aru, miks peaks 50 mm võrra paksem soojustus oluliselt suurendama kulu avatäidete osas, vähemalt kui protsess on piisavalt läbimõeldud.
Renoveerimise, rekonstrueerimise korral lisasoojustamisel lisandub jah avatäidete soojustuse tasapinda liigutamine, aga siis üldjuhul niikuinii kaasneb ka avatäidete vahetus uute ja tõhusamate vastu ja vanad on vajalik niikuinii eemaldada. Lisandub vähemalt avakülgede siseviimistlus, mõnikord koos sellega siis juba ka sisemine sanitaarremont.
50 mm paksema, kusjuures võrrelduna sama soojuserijuhtivuse λ väärtuse korral, ehk "aeda võrrelda aiaga, mitte aia auguga".
Pidasin silmas uusehituse varianti. Uusehituse puhul ei saa nagu aru, miks peaks 50 mm võrra paksem soojustus oluliselt suurendama kulu avatäidete osas, vähemalt kui protsess on piisavalt läbimõeldud.
Renoveerimise, rekonstrueerimise korral lisasoojustamisel lisandub jah avatäidete soojustuse tasapinda liigutamine, aga siis üldjuhul niikuinii kaasneb ka avatäidete vahetus uute ja tõhusamate vastu ja vanad on vajalik niikuinii eemaldada. Lisandub vähemalt avakülgede siseviimistlus, mõnikord koos sellega siis juba ka sisemine sanitaarremont.
Viimati muutis vuuk, 17 Nov 2023, 10:55, muudetud 1 kord kokku.
-
xxx111
- Ehituspenskar
- Postitusi: 5331
- Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
- On tänanud: 4 korda
- On tänatud: 134 korda
Re: Narva ploki soojustus.
@ vuuk
Aga minu küsimus oligi selles, et miks just 50mm paksem soojustus mitte "parem" soojustus
Avatäidete ümber tekivad lisakulud nii uusehitise puhul kui renoveerimise puhul / ühel juhul väiksemad ja teisel juhul suuremad
Aga minu küsimus oligi selles, et miks just 50mm paksem soojustus mitte "parem" soojustus
Avatäidete ümber tekivad lisakulud nii uusehitise puhul kui renoveerimise puhul / ühel juhul väiksemad ja teisel juhul suuremad
-
vuuk
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1823
- Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
- On tänanud: 50 korda
- On tänatud: 93 korda
Re: Narva ploki soojustus.
Uusehituse korral ikka suhteliselt vähe. Suurusjärk jääb suhteliselt samaks.
Siin üks minu üllitatud veebipõhine kalkulaatortabel:
https://vuuk.ee/index_08-23.php
Siin üks minu üllitatud veebipõhine kalkulaatortabel:
https://vuuk.ee/index_08-23.php
-
xxx111
- Ehituspenskar
- Postitusi: 5331
- Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
- On tänanud: 4 korda
- On tänatud: 134 korda
Re: Narva ploki soojustus.
Viskasin pilgu peale ka kalkulaatortabelile...
Kena "vidin"
Kuid - ei arvesta absoluutselt kandekonstruktsiooniga / avade paigutusega / suurusega kandekonstruktsioonis
Bauroc Hard 5 MPa MÜÜRITISE arvutuslik survetugevus on 1,57 MPa
Kena "vidin"
Kuid - ei arvesta absoluutselt kandekonstruktsiooniga / avade paigutusega / suurusega kandekonstruktsioonis
Bauroc Hard 5 MPa MÜÜRITISE arvutuslik survetugevus on 1,57 MPa
-
vuuk
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1823
- Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
- On tänanud: 50 korda
- On tänatud: 93 korda
Re: Narva ploki soojustus.
.., mis ei olegi selle vidina mõte.
Bauroc Hard 5 mPa plokk võrreldes teemakohase Narva plokiga, on vähemalt kolmandiku võrra tugevam.
Näiteks, kui keerata trelliga 5 mPa plokisse kruvi, siis väänab kätt peaaegu samamoodi kui okaspuu puidusse keerates.
Pakun ilma arvutamata kõhutunde järgi, et see materjal kõlbab üldjuhul vähemalt kahekordsete majade kandvate seinte ehitamisel. Muidugi, suuremate sillete puhul (suuremate koormuste ja paindemomentide olemasolul) peaks arvestama kas paksemate seinte või tugevama materjaliga. Aga need küsimused olgu juba konstruktori lahendada.