Sokli soojustus

[T25]

Kuidas tundub selline lahendus: betoonvundament( maast kõrgemal ca 30 cm) hambaga, kuhu toetub kandev plaat. Täies ulatuses üle vundamendi ja kandva plaadi hüdroisolatsioon, tõrvapapp vms. Seinaks/sokliks bauroc hard või solid 25 cm paksusega. Kandva plaadi peale 20cm peno põrandasoojustuseks ja siis 10 cm betoonpõrand. Seinale soojustuseks väljapoole 20 cm peno.

Läbi seina on siis külmasild bauroci kaudu betoonvundamenti( 20 cm baurocit). Samas bauroc on tunduvalt soojapidavam, kui betoon. Kas tuleb väga julm soojakadu sellest külmasillast?

Põhjus , miks sedasi soov teha oleks, on see, et ei soovi maa all ehitustegevusega tegeleda. Tundub väga töömahukas , ebamugav ja üldse ebamäärane. Näiteks kuhu maani seda peno maa sees panna, mis tagasitäited, mis kinnitid, mis vahud jne jne. Peno katmine vundamendi peal on teine teema. Olen näinud, kuidas immutatud prusse maa sisse pannakse ja sinna pärast lastakse külge sokliplaadid vms. Tundub jama maa sisse panna puitmaterjali. Üldse igasugu vundamendi sisse tüüblite jaoks aukude puurimine ja kinnitamine maa all niisketesse tingimustesse jäävate kinnitusvahenditega tundub olevat kahtlane värk.
Ootaks mõtteid, ideid, arvamusi, ettepanekuid , kogemusi jne.

[aero]

...Üldse igasugu vundamendi sisse tüüblite jaoks aukude puurimine ja kinnitamine maa all niisketesse tingimustesse jäävate kinnitusvahenditega tundub olevat kahtlane värk.

Jäta maa-alused tüüblid ära. Peno liimvahuga vastu vundamenti, tagasitäide hoiab maaalust osa paigas ja ülemisse otsa igaks juhuks tüübel lisaks.

[T25]

Tõstaks teemat. Kas sellisel kujul bauroci plokk vastu külma vundamenti hakkab kiirendatud korras lagunema? Kas tekib ploki ja külma vundamendi kokkupuutekohas kondents, mis külmub ja hakkab plokki lõhkuma?

Kui kasutada fibot, kas siis oleks olukord parem?

[kaimagk]

...sellliste lahenduste jaoks pöördu ikka mõne inseneri poole, neil kohe olemas vastavad selgitused mis ja kuhu. Aga iseenesest fibo imab niiskust endasse vähem kui aeroc, samas soojusjuhtivus aerocil peaks kehvem olema. Jäätumist küll ei tohiks karta, kui juba plokid jäässe lähevad siis ikka midagi väga valesti......

[T25]

http://www.tarmatrade.ee/wp-content/upl ... tamine.pdf

Siin on piirfeldi tekst soklite soojutamise kohta. Tema leiab, et soklit ei tohiks soojustada, kui täis hüdro tegemata. 99% täis hüdrot ei tehta ehitustel, aga siiski soojustatakse.

Ma heameelega jätaks samuti selle sokli soojustuse ära, aga ma muretsen natuke kerploki pärast, mis jääb külmasillaga kokkupuutepunkti. Ma kahtlustan, et seal tekib kondents, mis külmub läbi, tekib härmatis jne. Kas seal ei teki külmumistsükli taolised asjad? Fibo vast peaks paremini vastu kui aeroc.

[T25]

Kuidas siis ilma soklit ja vundamenti soojustamata ehitada. Minu arvates on järgmised võimalused:

1. Kasutada vahtklaasi. Miinuseks on hind.

https://www.roofgiant.com/insulation-bo ... pack-of-5/

5tk maksab suurusjärk 250 euri. Meetri hinnaks teeb siis 125 euri. Tervele majale ring peale teha läheb üpriski kulukaks. Ja soojustuse paksus on ainult 14 cm, mis pole ka eriti midagi. Põrand tuleb ikkagi tõsta seinte vahele, et vajalik soojapidavus kätte saada.

Samuti tekib küsimus, et kuidas vahtklaas peab vastu külma vundamendi peal, kus ta võib hakata külmumistsükleid saama. Vett ta ei pidavat imama, aga ikkagi. Küsimus jääb õhku. Liiga kallis, et riskida minu arvates.


2. https://www.insulationshop.co/140mm-mar ... of-12.html

12tk maksab 225 euri. Meetri hind ca 30 euri. Soojustuse paksuseks ainult 65 mm, tundub vähevõitu. Põrand tuleb ikkagi tõsta seinte vahele. Üksteise otsa kuhjata neid ei tohi, võib panna ainult 1 kihi seina alla. Kandevõime on parem, kui vahtklaasil. Samas jälle tekib küsimus, kuidas vaht näriliste rünnakule vastu peab pikemas perspektiivis.


3. Põrand tõsta seinte vahele ning alumine ring( või 2 ringi) laduda 500-st aeroc ecothermist. Edasi võib laduda kitsamast kergplokist ning hiljem väljas soojustada penoga. Penot on siis hea toetada ka alumise ecothermi väljaulatuvale osale. Näiteks 20cm laiune kergplokk ja 30cm penot annabki kokku 50cm. Alumine ring 500st ecothermist sellepärast, et plokile ei tuleks välist soojustust, mis hakkaks takistama ploki hingamist. Kuna plokk asub väga külma vundamendi peal, siis ilmselt ploki ja vundamendi kokkupuutekohas tekib kondets ja hea on, kui see saab vabalt välja tuulduda.

Miinuseks on see, et 500 cm plokk vajab päris laia vundamenti. Soovitavalt põrandaplaat võiks olla ka kandev, et ennetada põranda vajumist. Samuti kuidas peab plokk vastu külmas tsoonis, kus ta külma betoonvundamendiga kokku puutub( läbi hüdroisolatsiooni).


Need on nüüd need 3 varianti, mida ma olen enda jaoks lahti mõtestanud. Kolmas variant tundub kõige mõistlikum pidades silmas rahakotti.
Maa alla soojustustõid tegema minna pole mitte mingisugust soovi, sest see on tülikas , kulukas, ebamäärane( selgitus: mummukile kas sedapidi või teistpidi, igasugu võõbad, millega seina mökerdatakse, tüüblid, millega tekitatakse potentsiaalsed veekogumiskohad ja roostepesad jne jne). Hiirtele, sipelgatele jms tegelastele meeldib ka peno taga käike ajama hakata ning silmaga ei näe alguses midagi, mis seal toimub. See on siis lühidalt, miks ei soovi maa all soojustamisega tegeleda.

Kui kellelgi on ideid, mõtteid , vastuväiteid, siis lasku aga julgelt tulla.

[ponkskar]

Mina kasutasin vahtklaasi välisseina esimeseks reaks (ehitasin 2008). 45-50jm kulus.

Seinad: taldmik, neile 2 kihti 300x600x2400mm betoonplokkidest vundament, "auk" liivaga täidetud. Siis betoonplokkide peale äärest ääreni armeeritud betoonplaat (vist oli 100mm). Betoonplaadi peale jällegi äärest ääreni sai hüdromaterjal kleebitud. Välissein algas ühe rea vahtklaasiga. Seinad Silbetist.Pärast siis seinte vahele 2x100mm EPS ning seinte vahele (vist oli 80mm) armeeritud "ujuv" betoon kütteplaat. Väljast seina EPS soojustus algab vahtklaasi alumisest servast. EPS-i peale sai pandud roov ning siis laudvooder.
16.a. on püsti seisnud ning seintes mõrasid pole. Kütteks maaküte, aastane elektrikulu olnud 9500-10000kw aastas (180m2 maja). Palju sellest küttele/soojale veele kulub, ei tea.
PS: vahelaeks sai ka betoonplaat valatud.. (olid tol ajal mingid ~50mm armeeeritud koorik vahelaepaneelid ja siis valati objektil 15-20cm betooni peale)

[T25]

Mina kasutasin vahtklaasi välisseina esimeseks reaks (ehitasin 2008). 45-50jm kulus.

Seinad: taldmik, neile 2 kihti 300x600x2400mm betoonplokkidest vundament, "auk" liivaga täidetud. Siis betoonplokkide peale äärest ääreni armeeritud betoonplaat (vist oli 100mm). Betoonplaadi peale jällegi äärest ääreni sai hüdromaterjal kleebitud. Välissein algas ühe rea vahtklaasiga. Seinad Silbetist.Pärast siis seinte vahele 2x100mm EPS ning seinte vahele (vist oli 80mm) armeeritud "ujuv" betoon kütteplaat. Väljast seina EPS soojustus algab vahtklaasi alumisest servast. EPS-i peale sai pandud roov ning siis laudvooder.
16.a. on püsti seisnud ning seintes mõrasid pole. Kütteks maaküte, aastane elektrikulu olnud 9500-10000kw aastas (180m2 maja). Palju sellest küttele/soojale veele kulub, ei tea.
PS: vahelaeks sai ka betoonplaat valatud.. (olid tol ajal mingid ~50mm armeeeritud koorik vahelaepaneelid ja siis valati objektil 15-20cm betooni peale)

Hea , et reaalset kogemust ka siin foorumis kellelgi on. Palju läks vahtklaas omal ajal maksma ja mis paksusega oli?
Mul plaan oleks enam vähem sama, kuid mõtlen, et miks kulutada suurt summat vahtklaasile, kui võiks lihtsalt põranda tõsta kõrgemale seinte vahele. Põrandasoojustust peaks panema siis ca 40 cm, et mööda aerocit betoonvundamenti annaks tänapäeva normidele vastava soojustuspaksuse kätte( väidetavalt 375mm aerocit annab ju tänapäevase normi kätte)

Küsiks, et palju sul kuu elektriarve oli jaanuaris. Mul oli see jaanuar kõige hullem garaazi küttearve üldse, mis on olnud - 180 eurot. Sokkel on soojustamata ja see imeb ikka korralikult soojust välja. Kütteks on õhksoojuspump. Vaatamata sellele, et seintes on 25 cm peno ja laes 40 cm peno, aga kui kuskil on räige külmasild, siis mujale soojustuse rohkem toppimine ei aita eriti.

[ping]

... Mul oli see jaanuar kõige hullem garaazi küttearve üldse, mis on olnud - 180 eurot. Sokkel on soojustamata ja see imeb ikka korralikult soojust välja. Kütteks on õhksoojuspump. Vaatamata sellele, et seintes on 25 cm peno ja laes 40 cm peno, aga kui kuskil on räige külmasild, siis mujale soojustuse rohkem toppimine ei aita eriti.

Kui selle garaaži uks on tavaline õhuke uks, siis see on üks suur külmasild.

Energiasäästuks on olemas soojuskatkestusega ja ca 10cm paksused tõstuksepaneelid.

[ponkskar]

Mina kasutasin vahtklaasi välisseina esimeseks reaks (ehitasin 2008). 45-50jm kulus.

Seinad: taldmik, neile 2 kihti 300x600x2400mm betoonplokkidest vundament, "auk" liivaga täidetud. Siis betoonplokkide peale äärest ääreni armeeritud betoonplaat (vist oli 100mm). Betoonplaadi peale jällegi äärest ääreni sai hüdromaterjal kleebitud. Välissein algas ühe rea vahtklaasiga. Seinad Silbetist.Pärast siis seinte vahele 2x100mm EPS ning seinte vahele (vist oli 80mm) armeeritud "ujuv" betoon kütteplaat. Väljast seina EPS soojustus algab vahtklaasi alumisest servast. EPS-i peale sai pandud roov ning siis laudvooder.
16.a. on püsti seisnud ning seintes mõrasid pole. Kütteks maaküte, aastane elektrikulu olnud 9500-10000kw aastas (180m2 maja). Palju sellest küttele/soojale veele kulub, ei tea.
PS: vahelaeks sai ka betoonplaat valatud.. (olid tol ajal mingid ~50mm armeeeritud koorik vahelaepaneelid ja siis valati objektil 15-20cm betooni peale)

Palju läks vahtklaas omal ajal maksma ja mis paksusega oli?

Küsiks, et palju sul kuu elektriarve oli jaanuaris.

Vahtklaas maksis 35702 EEK (ehk 2281.8€). Paksust ei mäleta, aga umbes 10cm kandis oli ning laius 25cm.

Elektrikulu on mõtekas vast kwh vaadata, kuna elektripaketid eirnevad. Tavaliselt kulub dets-jaan 1200-1300kwh kuus ning suvel juuni-august 500-600kwh kuus.

[Äärenurk]

Vahtklaas maksis 35702 EEK (ehk 2281.8€). Paksust ei mäleta, aga umbes 10cm kandis oli ning laius 25cm.

Elektrikulu on mõtekas vast kwh vaadata, kuna elektripaketid eirnevad. Tavaliselt kulub dets-jaan 1200-1300kwh kuus ning suvel juuni-august 500-600kwh kuus.

Mis vahtklaasi peale edasi tuli? Kas müürikivid lokaalselt seda muljuma ei hakanud?
Proovisin ise ukseläve all, aga läveprofiil on suhteliselt pehme ja "sõi" ennast vahtklaasi sisse.

[Äärenurk]

... Mul oli see jaanuar kõige hullem garaazi küttearve üldse, mis on olnud - 180 eurot. Sokkel on soojustamata ja see imeb ikka korralikult soojust välja. Kütteks on õhksoojuspump. Vaatamata sellele, et seintes on 25 cm peno ja laes 40 cm peno, aga kui kuskil on räige külmasild, siis mujale soojustuse rohkem toppimine ei aita eriti.

Kui selle garaaži uks on tavaline õhuke uks, siis see on üks suur külmasild.

Energiasäästuks on olemas soojuskatkestusega ja ca 10cm paksused tõstuksepaneelid.

Palun viidet tootele.
Ühtlasi kas on soovitada ka head soojapidavat välisust?

[ping]

Energiasäästuks on olemas soojuskatkestusega ja ca 10cm paksused tõstuksepaneelid.

Palun viidet tootele.
Ühtlasi kas on soovitada ka head soojapidavat välisust?

Olen Eestis sellise paksusega garaažiust näinud, katsunud ja paksust mõõtnud.
Kuna see on spetsiifiline toode, siis tuleb erinevatelt maaletoojatelt uurida ja suure tõenäosusega on see Hörman.

"Sooja välisukse" kohta on eraldi teema juba ammu olemas ja Hörmann Thermo65 on päris mõistliku hinnaga ja ise võtsin klassikalise lingiga (Saksas turvakaalutlustel tavaliselt väljaspool linki ei ole).
https://www.google.com/search?q=h%C3%B6 ... s-wiz-serp

[vuuk]

Kütteks on õhksoojuspump. Vaatamata sellele, et seintes on 25 cm peno ja laes 40 cm peno, aga kui kuskil on räige külmasild, siis mujale soojustuse rohkem toppimine ei aita eriti.

Kuidas nii?
Kui tutvuda tänase energiatõhususe arvutusmetoodikaga, siis minule näib nagu vastupidi.
Paned kasuka külmaga selga õhukese, aga sellevõrra paksema karvamütsi või vildid. Või vastupidi. Kui paksem karvamüts ei aita, saab seestpoolt aidata kangema kraamiga. Peaasi, et külmatunnet ei oleks.
Energiatõhususe miinimumnõuetest on U-arvud ka välja jäetud selle mõttega, et polevatki nagu tähtis, mis on ühe või teise piirde U-arv. Aga see selleks...
Külmasilla mõju on välja arvutatav.
Samuti garaaži ukse kaudu sooja (või rahas) kadu.
Ukse kaudu väljuva soojakao saab arvutada valemiga:
Q=U*F*t*Δt (kW/h), milles:
U - arvutatava piirde U-arv (W/(m²K))
Q - soojakadu (kW/h)
F - pindala (m²)
Δt - temperatuuride vahe piirde eri pooltel
t - kestus tundides
Elektriga küttes saadud tulemus korrutada kWh hinnaga. Ilmselt tuleb arvesse võtta ka kütteseadme kasutegur.

Tõhusast külmasillast annavad aimu talvekülmaga härmas või kondensaaditilkadega kaetud kohad.
Muide, kuidas garaaži ukse ava külgmised, ülemine (alune) põsed on lahendatud, kas need ei olnud härmas?

[T25]

Tõhusast külmasillast annavad aimu talvekülmaga härmas või kondensaaditilkadega kaetud kohad.
Muide, kuidas garaaži ukse ava külgmised, ülemine (alune) põsed on lahendatud, kas need ei olnud härmas?

Härma läheb betoonvundament seestpoolt ja just nurkadest, siis kui väljas on korralik külm -15 ja rohkem. Selles otsas rohkem, kus paljas sokkel on kõrgem. Uksepoolses otsas on maapinda tõstetud, nii et paljast soklit on vähem ja sealpool lähevad nurgad vähem härma. Kui ilmad soojaks lähevad, siis loomulikult kaob härmatis ja niiskus haihtub minema.
Mujal ma pole härmatist kohanud. Väga külmaga võib kuskil metalli või akna klaasi peal kondents tekkida, aga härma ta ei lähe, sest temperatuur on ikka piisavalt kõrge. Kui ma alustasin garaazi kütmist , siis alguses oli kõik kohad kondentsi täis, sest niiskus polnud veel välja köetud. Aknapõsed hakkasid lausa alt märguma. Ma kartsin alguses, et see ongi nüüd nii ja otsisin lahendust ja ostsin õhukuivati ja valasin sealt iga päev anumatäie vett minema. Nüüd aga on õhuniiskus nii madal, et niiskusemõõtja isegi ei fikseeri näitu enam.
Muud polegi midagi, kui et elektri hind on vahepeal minu jaoks tõusnud 2,5korda ja see lööb valusalt rahakoti pihta. Mul on väike garaaz, mida kütan õhksoojuspumbaga, aga inimestel on terved majad õhk-vee peal ja paljudel oli jaanuari kuu elektriarve väga karm.
Edaspidi igasugu onnide ja putkade püstitamisel kavatsen tegeleda esmajärjekorras justnimelt selle vundamendi külmasillaga. Sellepärast tegin ka teema, et kuidas seda kõige mõistlikum oleks vähendada, tingimusel, et maa alla ei peaks soojustama minema.

[ponkskar]

Vahtklaas maksis 35702 EEK (ehk 2281.8€). Paksust ei mäleta, aga umbes 10cm kandis oli ning laius 25cm.

Elektrikulu on mõtekas vast kwh vaadata, kuna elektripaketid eirnevad. Tavaliselt kulub dets-jaan 1200-1300kwh kuus ning suvel juuni-august 500-600kwh kuus.

Mis vahtklaasi peale edasi tuli? Kas müürikivid lokaalselt seda muljuma ei hakanud?
Proovisin ise ukseläve all, aga läveprofiil on suhteliselt pehme ja "sõi" ennast vahtklaasi sisse.

Vahtklaasi peale tuligi müür (võib-olla on neid vahtklaase erinevaid), aga müüri esimeseks kihiks sai pandud ja lömmi pole 15.a. vajanud (kuskil seintes mõrasid pole näinud, isegi mitte väikseid). Pole väga insenerlik lause...

1-2tk jäid üle ja need vedelesid lahtiselt kuuri taga 15.a. õues vihma/lume//päikse käes. Silbeti plokk oli õrnem.

[Küülaline]

Q=U*F*t*Δt (kW/h), milles:
U - arvutatava piirde U-arv (W/(m²K))
Q - soojakadu (kW/h)
F - pindala (m²)

Ühikutega on asjad sassis. Sellist mõõtühikut, nagu kW/h ei ole üldse olemas. Soojakadu mõõdetakse kW või W ja selles valemis peaks olema W, kuna U-arvus on W.

[vuuk]

Jah, "Küülalisel" õige tähelepanek. Näpukas.
Q ühik on Wh.
Kuid tavaliselt teisendatakse see ümber kilovatt-tundideks kWh.
Kui ühikuhind on kWh kohta.

[kaimagk]

Jah, "Küülalisel" õige tähelepanek. Näpukas.
Q ühik on Wh.
Kuid tavaliselt teisendatakse see ümber kilovatt-tundideks kWh.
Kui ühikuhind on kWh kohta.

...selle näpuka saate siis ka oma kodulehel ka ära parandada

[vuuk]

Eks sellega on nii, et ei viitsi või ei ole aega toksida ja siis teed "copy-paste". Aga copi-paste-meetodil on see puudus, et kui viga sees, siis see ka paraku paljuneb.

Kui mõeldud alljärgneval lingil olevat kalkulaatorit, siis vaatasin üle:
https://vuuk.ee/soojakulude_kalkulaator.php
Panin juurde ka selgitavat teksti, iseloomustamaks, millega üldjuhul tegu.
Kipub paraku nii olema, et kui midagi teha, siis on ka tõenäosus millegagi puusse panna.
See kalkulaator sai kunagi ammusel ajal tehtud. Soov oli natuke programmeerimise alal kätt proovida ja ennast seeläbi arendada. Ja siis miks mitte püüda midagi niisugust valmis teha, millega endal kaudselt kokkupuudet.
Isegi sellise näiliselt lihtsa asja tegemine ei olegi väga lihtne ja võtab aega ka üksjagu. Ning mõnikord tulevad prioriteetsemad kiireloomulised asjad selga ja jääbki kusagilt pooleli või lohisema.
Kritiseerijad, teil on ju võimalus näidata, et suudate midagi samaväärsetki järele teha.

Vahemärkusena, kodulehe tegemise ja programmeerimise alal olen ma olnud vaid iseõppija.

Ja kui arvate, et tulemus ikka väga puusse ja pigem eksitab rumalaid inimesi, siis võin ju selle vidina veebist ära koristada.
Selleks pole vaja rohkemat kui vaid tühiseid näpuliigutusi.

[vuuk]

Teemast läinud kaugele, läheks parem korraks tagasi teemaalgataja mõne küsimuse juurde.

... Ma kahtlustan, et seal tekib kondents, mis külmub läbi, tekib härmatis jne. Kas seal ei teki külmumistsükli taolised asjad? Fibo vast peaks paremini vastu kui aeroc.

Külmatsükkel lõhub materjali vaid vettinuna.
Kui materjal ei ole uputatud vette ega näiteks pinnasega kokkupuutes, siis see üldjuhul ei saa täielikult vettida. Kui, siis vihmasajuga niiskub vaid pealispind. Aga Bauroc, st poorbetoon on poorne ja vett kiiresti nii imav kui ka kuivav materjal. Kui just ei ole liialt maapinna lähedal, siis ei usu, et oleks probleem ja põhjust muretsemiseks.
Külmatsüklite arv on müürimaterjalide tootjatel tootelehtedel ära näidatud.
Nii Bauroc Hard kui Fibo plokkidel on näidatud tsükleid 50 Ecotermil poole vähem, Classikul 35 jne.
Sellegi poolest, Fibo tootja lubab oma plokke pinnasega kokkupuutesse, Bauroc mitte. Minule on see ka mõistetav, kuna olen nende materjalidega palju lähedalt kokku puutunud ja seega ka sisemise struktuuriga tuttav. Ja see sisemine struktuur on väga erinev ning sellega koos ka omadused.
Lisaks võib pinnastes olla keemilisi aineid, mis mõne materjali suhtes võivad olla agressiivsed, mõne suhtes mitte.
Viimasel ajal on aktuaalsemas tõusnud ka õhu ja vihmavee materjalide suhtes keemiliselt agressiivsemaks muutumine.