Betoonpõranda nurkade üles kooldumine

[Hiid]

hakkan varsti põrandat valama.
Mida tegema peaks, et sellist jama vältida?

[ping]

Laota põrandale kile, et betooni niiskus stabiliseeruks.

Kas juba hilja ei ole selliseks tegevuseks?

Ega paremat võimalust ei ole, kui eesmärgiks on et betooni ülemisel ja alumisel pinnal oleks võrdne niiskussisaldus.

[pikk88]

Kui postituse autor otsustab master ping'i poolt soovitatud kõrguste mõõtmise ja võrdlemise ning niiskussisalduse võrdsustamisega tegeleda siis võiks saadava info ka siia postitada. Ootan tulemusi huviga.

[vuuk]

Betooni kuivamisel mahukahanemine on vaid 0,5mm/m. Armeeritult sellest 2 korda vähem.
Suur mahukahanemine saab toimuda vaid kivistumise algfaasis. Hiljem väga vähe.
Lisaks on veel ka soojuspaisumine ja kütmisel plaat hoopis paisub soojuse mõjul.
Pakun omalt poolt ühe hüpoteesi.
Plaadi ülemine osa jõudis enne külmumist kuivada oluliselt rohkem kui alumine osa. Sellest ülaosa lühenes mõne mm jagu. Alumine osa oli alles vett täis. Vesi betoonis külmus. Jäätudes suudab vesi paisuda mahult atmosfäärirõhul kuni 9%. See teeb meetri kohta 9cm. Vot see on märkimisväärne suurus ja võib küll midagi mõjuda.
Ja palju oleneb sellest proportsioonist, kui palju betooni poorides all ja ülaosas vee molekule esines.

[ping]

...
Pakun omalt poolt ühe hüpoteesi.
Plaadi ülemine osa jõudis enne külmumist kuivada oluliselt rohkem kui alumine osa. Sellest ülaosa lühenes mõne mm jagu. Alumine osa oli alles vett täis. Vesi betoonis külmus. Jäätudes suudab vesi paisuda mahult atmosfäärirõhul kuni 9%. See teeb meetri kohta 9cm. Vot see on märkimisväärne suurus ja võib küll midagi mõjuda.
Ja palju oleneb sellest proportsioonist, kui palju betooni poorides all ja ülaosas vee molekule esines.

Muidugi, tuleb kõiki teooriaid kontrollida.
Et siis külmudes venitas jää põrandas oleva armatuuri pikemaks?
Kui 10cm paksusel plaadil veniks alumine pool 1m kohta 9cm pikemaks, siis 8x8m ruumis oleks põranda servad laeni üles väändunud.

[ping]

hakkan varsti põrandat valama.
Mida tegema peaks, et sellist jama vältida?

Ega füüsika vastu ei saa ja tuleb teha kompromisse.
Kui aega on, siis saab teha niimoodi.
Mina olen alustuseks seintele pannud teibiga kattekile:
https://espak.ee/epood/toode/universaal ... -270cm17m/
Mitte kohe laiali tõmmanud vaid nii et teip jääks mugavale kõrgusele ja ühekordne serv betooni alla.
Kui betooni pinnal on vajalikud toimetamised tehtud, siis järgmisel päeval panin kastmisvooliku otsa keset põrandat ja tõmbasin seintelt kiled põrandale. (Kui kile serv on betooni all või teibiga kinni, siis saab kergesti ka üksinda nii suurt kilet sirgu vedada.)
Kraanist saab vaikselt vett kile alla lasta ja ei peal peal kõndima.
Kile jääb vee pinnale ujuma.
Kaks nädala jooksul, igal päeval kontrollisin, et vesi oleks peal ja vajadusel lisasin.
See õhuke kile jäi põrandale kogu sisetööde ajaks ja kuna see on väga õhuke, siis tekkisid sellesse tegutsemise/kõndimise käigus ajaga augud mille kaudu sai betoon aeglaselt kuivada.
Vaheseinte alt sai kile ära lõigatud.
ca 140m2 põrand sai valatud ilma vuukideta, ühe valuga ja ainult ühte sisenurka tõmbas hiljem mõra.

[vuuk]

...
Kui 10cm paksusel plaadil veniks alumine pool 1m kohta 9cm pikemaks, siis 8x8m ruumis oleks põranda servad laeni üles väändunud.

Jah, kui betooni alumine osa oleks koosnenud ainult veest. Aga ilmselt oli lisaks jäätuvale veele betooni koostises ka midagi muud.

[lkallas]

Seniste mõõtmiste tulemusel ei ole probleem süvenenud ega ka vähenenud.

Hakkan harjuma mõttega, et tuleb lihvida ja vajadusel tasandada isetasanduvaga.

Nurkades betoonplaadi alusest õhuvahest saaks ideeliselt ka jagu.
Näiteks täita peeneteralise seguga (jootebetoon vms).

Nurka kus pole torusid auk ette freesida ja mördipumbaga nurga alune tühimik ja auk täis lödistada.

Kes ei ole mördipumbast midagi kuulnud, siis taskukohane valik saksa Amazonist.

[ping]

Seniste mõõtmiste tulemusel ei ole probleem süvenenud ega ka vähenenud.
....

Kui oled mõõtnud ruumi ja betooni pinda, siis ei tea ju mis toimub tegelikult betooni sees ega selle all.
Sellise välise sondiga mõõtjaga saab mõõta, et mis toimub betooni all ja betooni sees (puurida auk ja järgmisel päeval näeb).
(Sellise riistaga saab mõõta ka seinte ja lagede sisemisi kuivamisi, niiskuskahjustuste järgsel kuivatamisel.)
https://www.oomipood.ee/product/oky3065 ... _99_50_90c

[kunn24]

Mida ta selle teadmisega peale hakkab?

[A23]

...
(Sellise riistaga saab mõõta ka seinte ja lagede sisemisi kuivamisi, niiskuskahjustuste järgsel kuivatamisel.)
https://www.oomipood.ee/product/oky3065 ... _99_50_90c

Päris põnev! Hangin mängimiseks ka mõne. Hind küll veidi kahtlane, aga proovin serdiga hüdromeetri abil enne ära "taadelda" ja kui hälbed talutavad, siis topin pulli pärast ka kuhugi sisse.

[A23]

Sain Oomipoest viimase. Äsja taadeldud hügromeetritega võrreldes on viga ligi 10 %, sõltub ka temperatuurist, 5 % oleks veel aktsepteeritav olnud. (Taadeldud hügromeetrite näitude erinevused jäävad 1% sisse)
Ka on ülimalt pika inertsiga, võrdluseks nt Testo või Easylog reageerivad momentaalselt, sellel Oomipoe asjal võtab pikalt stabiliseerumiseks.

[ping]

Sain Oomipoest viimase. Äsja taadeldud hügromeetritega võrreldes on viga ligi 10 %, sõltub ka temperatuurist, 5 % oleks veel aktsepteeritav olnud. (Taadeldud hügromeetrite näitude erinevused jäävad 1% sisse)
Ka on ülimalt pika inertsiga, võrdluseks nt Testo või Easylog reageerivad momentaalselt, sellel Oomipoe asjal võtab pikalt stabiliseerumiseks.

Nii väikse patareiga mõõteseadmed ongi aeglase reageerimisega, sest energiasäästmiseks nad mõõdavadki pika intervalliga (näidu stabiliseerumine kuni mõni tund).
Ka nööppatareidega termomeetrid on aeglasemad, kui need ei ole just kiireks mõõtmiseks tehtud.

[Äärenurk]

Kas see viidatud aparaat on mõeldud õhu-, mitte materjaliniiskuse mõõtmiseks?

[A23]

Kas see viidatud aparaat on mõeldud õhu-, mitte materjaliniiskuse mõõtmiseks?

Mõõdab materjaliniiskust kaudselt, läbi "õhutasku"

[vuuk]

Mul on ruumi suhtelise niiskuse mõõtmiseks 2 hügromeetrit.

Digitaalse näit hetkel 27%.
Mehhaanilise näit 38%.
Maksimaalne erinevus on olnud 14%.
Näib, et mida väiksem on niiskuse %, seda suurem on erinevus. Arvan, et õigemini näitab mehhaaniline.
Temperatuur seejuures +25 kraadi.

[A23]

Mul on ruumi suhtelise niiskuse mõõtmiseks 2 hügromeetrit.

Digitaalse näit hetkel 27%.
Mehhaanilise näit 38%.
Maksimaalne erinevus on olnud 14%.
Näib, et mida väiksem on niiskuse %, seda suurem on erinevus. Arvan, et õigemini näitab mehhaaniline.
Temperatuur seejuures +25 kraadi.

Serdiga digitaalsete näit ei tohiks üle protsendi tegelikust erineda.
Aga võib küll paika pidada, et kuivemas õhus kipuvad odavamad rohkem valetama. Vaatasn nüüd jälle seda Oomipoe asja, täna on reaalne õhuniiskus kõrgem ja näiduerinevus taadelduga oli palju väiksem! (Lubatud mõõtevahemik küll 0 ... 99%)
Võibolla saab seda isegi kusagil kasutada

[kunn24]

Erineb nii palju, kui tootja on määranud. Tuleb hoolega lugeda seadme passi. Näiteks võib "skaala" alguses olla relatiivne viga 20%, lõpus 5 % jne. Ja kui jutt käib indikaatorvahendist, siis võib passi lugeda, kuid reaalsusega ei pruugi sel olla midagi pistmist. Samuti on oluline mõõtemetoodika. Kui sellest kõrvale kalduda, pole üldse midagi köhida. Ja iga mõõtmise eelduseks on, et mõõdetavat suurust me tegelikult ei tea, vaid tuvastame seda teatud laiendmääramatusega teatud usaldusnivool. Siin tulevad juba arvesse seadme täpsus, metoodika täpsus, tingimused, operaatori oskused, katsete arv jne.

[ping]

Mul on ruumi suhtelise niiskuse mõõtmiseks 2 hügromeetrit.

Digitaalse näit hetkel 27%.
Mehhaanilise näit 38%.
Maksimaalne erinevus on olnud 14%.
Näib, et mida väiksem on niiskuse %, seda suurem on erinevus. Arvan, et õigemini näitab mehhaaniline.
Temperatuur seejuures +25 kraadi.

Mehaanilise peab ju ise perioodiliselt kalibreerima, vastavalt kasutusjuhendile.

Serdiga digitaalsete näit ei tohiks üle protsendi tegelikust erineda.
Aga võib küll paika pidada, et kuivemas õhus kipuvad odavamad rohkem valetama. ...

Kas sul on kasutada mõni 1 täpsusklaasi ja serdiga niiskusemõõteriist?
Sellised odavad elukondlikuks kasutamiseks mõeldud elektroonilised termo- hüdromeetrid on põhimõtteliselt indikaatorid, täpsusklassiga +-5% (kahe seadme näitude erinevus võibki olla kuni 10%RH) mis peaksid eluruumides vajalikku kliimavahemikku "enamvähem täpselt" näitama.
Laiatarbe riistadest täpsemad on toidutootmisel ja ladustemisel kasutatavad keskonna jälgimise vahendid.

Kui palju maksab korralikuma täpsusklassi mõõteriist näeb siit:
https://www.ronex.ee/Tootekataloog/Ohu_ ... m__hd21011
Ja andur sellele mõõtjale:
https://www.ronex.ee/Tootekataloog/Ohu_ ... m__hp477dc

[A23]

Mul on ruumi suhtelise niiskuse mõõtmiseks 2 hügromeetrit.

Digitaalse näit hetkel 27%.
Mehhaanilise näit 38%.
Maksimaalne erinevus on olnud 14%.
Näib, et mida väiksem on niiskuse %, seda suurem on erinevus. Arvan, et õigemini näitab mehhaaniline.
Temperatuur seejuures +25 kraadi.

Mehaanilise peab ju ise perioodiliselt kalibreerima, vastavalt kasutusjuhendile.

Serdiga digitaalsete näit ei tohiks üle protsendi tegelikust erineda.
Aga võib küll paika pidada, et kuivemas õhus kipuvad odavamad rohkem valetama. ...

Kas sul on kasutada mõni 1 täpsusklaasi ja serdiga niiskusemõõteriist?
Sellised odavad elukondlikuks kasutamiseks mõeldud elektroonilised termo- hüdromeetrid on põhimõtteliselt indikaatorid, täpsusklassiga +-5% (kahe seadme näitude erinevus võibki olla kuni 10%RH) mis peaksid eluruumides vajalikku kliimavahemikku "enamvähem täpselt" näitama.
Laiatarbe riistadest täpsemad on toidutootmisel ja ladustemisel kasutatavad keskonna jälgimise vahendid.

Kui palju maksab korralikuma täpsusklassi mõõteriist näeb siit:
https://www.ronex.ee/Tootekataloog/Ohu_ ... m__hd21011
Ja andur sellele mõõtjale:
https://www.ronex.ee/Tootekataloog/Ohu_ ... m__hp477dc

@Ping, kirjutasin ka varem, mis seadmeid võrdluseks kasutasin. Lisan veel, et täpsus +/- o,4%, sertimas käinud jaanuaris 2024. Kindluse mõttes kasutasin võrdluseks rohkem kui 1 võrdlushügromeetrit. Seega mingit kahtlemist reaalse õhuniiskuse osas ei saa olla. Kui Oomipoe riistal oleks mõõteviga +/- 5% piires, siis võiks rahule jääda. Madala õhuniiskuse (ca 20%) juures aga kippus rohkem valetama, 10% ringis. Kui niiskus tõusis 35% peale, siis oli viga palju väiksem, jäi ilusti lubatu piiresse.

[A23]

Erineb nii palju, kui tootja on määranud. Tuleb hoolega lugeda seadme passi. Näiteks võib "skaala" alguses olla relatiivne viga 20%, lõpus 5 % jne. Ja kui jutt käib indikaatorvahendist, siis võib passi lugeda, kuid reaalsusega ei pruugi sel olla midagi pistmist. Samuti on oluline mõõtemetoodika. Kui sellest kõrvale kalduda, pole üldse midagi köhida. Ja iga mõõtmise eelduseks on, et mõõdetavat suurust me tegelikult ei tea, vaid tuvastame seda teatud laiendmääramatusega teatud usaldusnivool. Siin tulevad juba arvesse seadme täpsus, metoodika täpsus, tingimused, operaatori oskused, katsete arv jne.

Oomipoe asjaga mingit passi kaasas ei olnud, selle hinna (9€) eest seda ei eeldakski, sai võetud mänguasjaks. Netis tootelehel oli vahemik 0 ... 99% ja täpsus +/- 5%. Lisatäpsustust ei olnud, et "skaala" alguses viga suurem oleks, aga tegelikkuses ilmselt nii ongi.
Neid pidi poodi juurde tulema, võibolla võtan ühe veel, et omavahel võrrelda näitude sarnasust

[ping]

Erineb nii palju, kui tootja on määranud. Tuleb hoolega lugeda seadme passi. Näiteks võib "skaala" alguses olla relatiivne viga 20%, lõpus 5 % jne. Ja kui jutt käib indikaatorvahendist, siis võib passi lugeda, kuid reaalsusega ei pruugi sel olla midagi pistmist. ...

Oomipoe asjaga mingit passi kaasas ei olnud, selle hinna (9€) eest seda ei eeldakski, sai võetud mänguasjaks. Netis tootelehel oli vahemik 0 ... 99% ja täpsus +/- 5%. Lisatäpsustust ei olnud, et "skaala" alguses viga suurem oleks, aga tegelikkuses ilmselt nii ongi. ...

Ostsin kunagi ühe niiskusmõõtja, mis numbreid ei näitanudki ja hakkasin kohe garantiiteemaga tegelema.
Mõõtja tootja lehelt leidsin siis, et alla 20%RH ja üle 80%RH võib mõõteviga olla kuni 20% ja kui näit väljub reaalsetest piiridest, siis kaovad ekraanilt numbrid.
Tellisin siis keskonnalaborist mõõtmised ja nemad mõõtsid oma logeriga toaõhu min niiskuseks 7%.

[Küülaline]

toaõhu min niiskuseks 7%

Mis mõttes? Toas on sul 7 % õhuniiskus?

[ping]

toaõhu min niiskuseks 7%

Mis mõttes? Toas on sul 7 % õhuniiskus?

Jah, olen sellest juba korduvalt kirjutanud, et vastvalminud kesklinna kortermaja toas mõõtis Sisekliima labor sellise numbriga näidu ühes mõõtepunktis.