Planeedi Maa päästmine

[val]

Kui uurid lähemalt neid kirjutatud numbreid, siis võiks ju saada aru, et koolitarkustes näidatud "kasvuhooneefekt" ei lähe sugugi kokku "kasvuhooneefekti katastroofilise mõjuga elu jätkusuutlikusele maal".

Kasvuhooneefekt on füüsika, mis on nii teoorias kui praktiliste katsetega ammu ära tõestatud ja kinnitust leidnud. Siin toimuv targutamine selle üle on täiesti mõttetu, sest targutajatel puuduvad nii oskused kui võimalused midagi ümber lükata või uut teadmist luua. Teadust ei tehta foorumist lollust levitades.

Kasvuhooneefekti mõju ja selle katastroofilisus või mitte katastroofilisus on poliitika, mitte füüsika ja siin võib lõputult vaielda. Poliitikas teadupärast loodusseadused ei kehti ja kui kari lolle lepib kokku, et kasvuhooneefekti ole või nt linde ei ole päriselt olemas, siis see ongi nende tõde ja nii on.

[ping]

Kui uurid lähemalt neid kirjutatud numbreid, siis võiks ju saada aru, et koolitarkustes näidatud "kasvuhooneefekt" ei lähe sugugi kokku "kasvuhooneefekti katastroofilise mõjuga elu jätkusuutlikusele maal".

Kasvuhooneefekt on füüsika, mis on nii teoorias kui praktiliste katsetega ammu ära tõestatud ja kinnitust leidnud. Siin toimuv targutamine selle üle on täiesti mõttetu, sest targutajatel puuduvad nii oskused kui võimalused midagi ümber lükata või uut teadmist luua. Teadust ei tehta foorumist lollust levitades.

Kasvuhooneefekti mõju ja selle katastroofilisus või mitte katastroofilisus on poliitika, mitte füüsika ja siin võib lõputult vaielda.
Poliitikas teadupärast loodusseadused ei kehti ja kui kari lolle lepib kokku, et kasvuhooneefekti ei ole ........

Kas sul puudub funktsionaalne lugemisoskus?

Asi ei ole ju kasvuhooneefekti eitamises vaid "kari (rikkaid) kavalaid" on poliitiliselt kokkuleppinud, et kasvuhooneefektiga (mis nagunii peab olema ja on olemas) ja ülemaailmse uputusega rumalaid usklikke hirmutades saab hästi palju raha liigutada ning selle käigus saab ka omale kasu teenida.

Et pangad on algatanud ja finantseerivad rohelisi liikumisi olen siia teemasse juba lingid lisanud.

[Urmas]

Kasvuhooneefekti mõju ja selle katastroofilisus või mitte katastroofilisus on poliitika, mitte füüsika ja siin võib lõputult vaielda. Poliitikas teadupärast loodusseadused ei kehti ja kui kari lolle lepib kokku, et kasvuhooneefekti ole või nt linde ei ole päriselt olemas, siis see ongi nende tõde ja nii on.

Sellepärast tulebki see rohelollus ära lõpetada, sest see on poliitika, mitte teadus.

Umbes nagu Hispaanias, kui valitsus läks riigi huvide kaitsmisel nii kaugele, et deklareeris porgandid puuviljadeks. Õnneks kasvatatakse Euroopas peale Hispaania ka mujal porgandit.

Tsitaadi allikas https://arvamus.postimees.ee/2508441/po ... kommentaar

[val]

Asi ei ole ju kasvuhooneefekti eitamises vaid "kari (rikkaid) kavalaid" on poliitiliselt kokkuleppinud, et kasvuhooneefektiga (mis nagunii peab olema ja on olemas) ja ülemaailmse uputusega rumalaid usklikke hirmutades saab hästi palju raha liigutada ning selle käigus saab ka omale kasu teenida.

Et pangad on algatanud ja finantseerivad rohelisi liikumisi olen siia teemasse juba lingid lisanud.

Mõnel on vägagi eitamise lugu. Juba mitu lk jahutakse sellest, aga mitte sellest, kes raha liigutab. Tee meile nafta ja rohelise energia võrdlus. Kes need suuremad kasusaajad on ühel ja teisel juhul?

[ping]

... Kes need suuremad kasusaajad on ühel ja teisel juhul?

Näiteks on väga vähe usutav, et "Naftast oma suure varanduse saanud Rockefelleri pangandusperekonna üle 200 pärija" on rumalad ja äkitsi loobuvad kogu naftaäri portfellist ja investeerivad poolsada miljardit roheelustiili.
Rockefellers Brodhers Fund: https://www.rbf.org/
Millised maailmas müüdavad tooted ja teenused kuuluvad sellele perekonnale, leiab netist.
https://www.rbf.org/about/about-us
Perekond: https://en.wikipedia.org/wiki/Rockefeller_family

Maailmapanga koostöö Rockefelleri sihtasutusega

https://www.worldbank.org/en/news/state ... foundation

[k6pitseja]

Mõnel on vägagi eitamise lugu. Juba mitu lk jahutakse sellest, aga mitte sellest, kes raha liigutab.

Lapikmaa teemades jahutakse mõlemast, kasu ikka ei midagi.
Kui mõni kliima mõjutamise vastane oleks välja käinud mõne idee, kuhu peaks rahad liigutama, et poleks rohepesu, siis oleks see midagi uut ja huvitavat.

Pakuks välja idee, et fossiilsüsinik on üliväärtuslik vahend juhuks, kui peaks hakkama võitlema kliima jahtumisega. Et toidab lisaks taimi jne.
Ja just sellepärast tuleks teda hoida soojenemise aegadel .

[Kivitorris]

Siin asjalik jutt ka kliima teemal TTÜ professorilt Argo Rosinalt: https://www.err.ee/1609323678/argo-rosi ... ujunemisel
Rohkem analüütilist mõtlemist prõuased ja härrased!

[val]

...Pakuks välja idee, et fossiilsüsinik on üliväärtuslik vahend juhuks, kui peaks hakkama võitlema kliima jahtumisega. Et toidab lisaks taimi jne. Ja just sellepärast tuleks teda hoida soojenemise aegadel .

Olen sama meelt ja pakkusin juba teema esimesel lehel, et "... isegi kui mitte uskuda kliima soojenemisse, siis peaks olema lihtne mõista, et fossiilid saavad otsa ja mõttekas on seda ennetada, mitte oodata kui see aeg kätte jõuab ja siis sellele mõtlema hakata."
Lisaks, ma ei tea, aga kahtlustan, et kui hakata kasusaajaid vaatama, siis võib roheenergia kasulikum olla, sest lõplike kasusaajate ring on oluliselt suurem, keskkonnakahjud väiksemad jne. Fossiilse korral võiks arvata, et suur raha liigub oluliselt väiksema ringi tegelaste kätte. Tegelikkust ma muidugi ei tea, aga hr ping väidab, et teab ja loodame, et valgustab ka meid.

... Kes need suuremad kasusaajad on ühel ja teisel juhul?

Näiteks on väga vähe usutav, et "Naftast oma suure varanduse saanud Rockefelleri pangandusperekonna üle 200 pärija" on rumalad ja äkitsi loobuvad kogu naftaäri portfellist ja investeerivad poolsada miljardit roheelustiili. ...

Kas enamus naftaraha läheb Rockefelleri perekonnale, kes on kõiges süüdi või mida sa tahad ütelda? Minuarust on Rockefeller üks väike detail suuremas pildis. Äkki vaataks esmalt suurt pilti, mitte üht väikest detaili? Kes siis on suuremad kasusaajad roheenergial ja kes fossiilsel (nt nafta) energial?

[trebla]

Praegu on maailmas u 400 tuumareaktorit, koguvõimsusega 361 MW , ja mis toodavad 2500 TWh elektrit aastas.
https://en.wikipedia.org/wiki/Nuclear_p ... ut%2070%25.
Seega reaktorite keskmine tööaeg aastas on 6600 tundi.
Päikeseenergiat saab tänavuse aasta lõpuks püsti 2,2 TW ja nii võib eeldada, et 2025 aastal jõuab ka päikesest toodetud elektri kogus tuumaelektrile järele ja läheb äkki möödagi? Uusi reaktoreid ju peale tulemas ei ole?
https://www.pv-tech.org/bnef-global-sol ... c-in-2024/

Tuuleenergiat toodeti juba mullu umbes samas mahus :
https://gwec.net/wp-content/uploads/202 ... inal-1.pdf

[Urmas]

Praegu on maailmas u 400 tuumareaktorit, koguvõimsusega 361 MW , ja mis toodavad 2500 TWh elektrit aastas.
https://en.wikipedia.org/wiki/Nuclear_p ... ut%2070%25.
Seega reaktorite keskmine tööaeg aastas on 6600 tundi.
Päikeseenergiat saab tänavuse aasta lõpuks püsti 2,2 TW ja nii võib eeldada, et 2025 aastal jõuab ka päikesest toodetud elektri kogus tuumaelektrile järele ja läheb äkki möödagi? Uusi reaktoreid ju peale tulemas ei ole?
https://www.pv-tech.org/bnef-global-sol ... c-in-2024/

Tuuleenergiat toodeti juba mullu umbes samas mahus :
https://gwec.net/wp-content/uploads/202 ... inal-1.pdf

Kas sa ei arva, et tuumareaktorite vähene tööaeg on seotud PV ja tuuleenergia kaootilisuse kompenseerimiseks? Kas juba olemasolevate tuumajaamade kasutamine täisvõimsusega ei oleks olnud odavam kui kogu selle nn rohelise PV ja tuulemajanduse jaoks vajaliku tootmine koos maapinna ülessonkimisega ja nende vidinate tootmiseks kulutatud energiavajadusega, mis arvatavasti tuli ka nendelt tuumajaamadelt? Hiinlased on suurima PV paneelide tootjad, aga millegipärast ehitavad juurde soojaamu, et toota PV paneele. Miks nad ei kasuta oma toodetud PV paneelidest saadavat tasuta rohelist energiat? Selle arvutuse prangilimisega ma hakkama ei saanud ja sellest ka need küsimused.

[trebla]

Ei arva, sest et ka enne tuulikute ja päikesepaneelide kasutuselevõttu oli tuumajaama aastaste töötundide arv paremal juhul 7000 - 8000 vahel. Ehk praegu siis on nende kasutustegur 75 %, mitte 100 , nagu vahel optimistlikult lastakse eeldada. Samal ajal on see Hiinas asuvatel tuulikutel 25 % ja USAs asuvatel 33%

Tuumajaamade juurdekasv seisab alates Tsernobõli paugust, tuulikud ja paneelid aga on oma mahtu järjest kasvatamas.. Hiinlased panevad niikuinii praegusel ajal üle poole kogu maaailma paneelidest ja 2/3 tuulikutest..kui nad seda osakaalu veel suurendaksid, siis teistele ei jääks enam midagi..

Huvitav detail, et tuul+päike per kärss läks USA Eestist äsja mööda ja Hiina on meile kannule jõudmas...
https://www.pv-magazine.com/2024/04/24/ ... -underway/

Eks esimene raudtee ehitati kah hobustega ja esimesed elektrimootorid treiti valmis aurujõul..
Pärast aga läks aurumasin hingusele..

[val]

Siin viide ühele dok.filmile nn.kliimasoojenemise teemal vaadatuna sõltumatute teadlaste poolt: https://www.youtube.com/watch?v=jAT64MxF4Ek&t=2423s
Durkini dok.film näitab, kuidas teaduslikud uurimused ja ametlikud andmed ei toeta tegelikult arvamust, et kogeme tänapäeval äärmuslike ilmaolude, nagu orkaanide, põudade, kuumalainete, metsapõlengute jmt sagenemist. Film astub otsustavalt vastu väitele, et tänased temperatuurid ja CO₂ tase atmosfääris kujutavad endast tavatut ekstreemsust – vastupidi, Maa viimase poole miljardi aasta kontekstis on mõlemad erakordselt madalal tasemel.
Lisaks näitavad mõõtmised, et varasemas ajaloos pole CO₂ taseme tõus põhjustanud kliima soojenemist, sest CO₂ taseme tõusule eelnenud temperatuuri tõus, mitte vastupidi....

Sai film ära vaadatud ja peab ütlema, et hästi tehtud. Lihtne on seda uskuda, kui teemast vähe tead ja oled kliimamuutuste osas skeptiline.

EPL faktikontrolli järgi on Eesti valeinfo levitajad filmi positiivselt vastu võtnud, aga kuidas on faktidega:

Film sisaldab juba korduvalt ümber lükatud müüte ja selles esinevad ekspertidena inimesed, kel puudub teaduslik kliimavaldkonna taust. ...Film on ligi 80 minutit pikk ja erinevad välismaised analüüsid on sellest leidnud umbes 30 erineva müüdi või valeväite. ... DeSmogi kliima-valeinfo andmebaasist nähtub, et 13 dokumentaalfilmis osalenud eksperti 17-st levitavad pidevalt kliimateemalist valeinfot. Osad neist on ka seotud ülemaailmsete kütuse-ettevõtetega ning enamikul pole kliimateaduste pädevust. ... näiteks dr John Clauser, kes oli 2022. aastal Nobeli füüsikapreemia laureaat. ... spetsialiseerub kvantfüüsikale, ta ei ole kunagi avaldanud eelretsenseeritud teadustöid kliimamuutuste kohta.

Otsus: Vale. ... on dokumentaalfilm, mis põhineb pseudoteadusel.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120286574 ... alt-levima

See, et inimtekkeline kliimamuutus on peaaegu fakt, ei tähenda seda, et kliimamuutuse sildi taha pugedes võiks igasugu lollust teha, mida paraku tehakse. Me ise kujundame oma tulevikku ja vähemalt minu jaoks ei ole küsimus teema 148 lk jooksul muutnud. Isegi kui mitte uskuda kliima soojenemisse (muutust), siis peaks olema lihtne mõista, et fossiilid saavad otsa ja mõttekas on seda ennetada, mitte oodata kui see aeg kätte jõuab ja siis sellele mõtlema hakata. Nii lihtne ja samas nii keeruline see ongi.

[ping]

...
Sai film ära vaadatud ja peab ütlema, et hästi tehtud. Lihtne on seda uskuda, kui teemast vähe tead ja oled kliimamuutuste osas skeptiline.
...

Kui aega saad, siis loe ka seda artiklit:

Siin asjalik jutt ka kliima teemal TTÜ professorilt Argo Rosinalt: https://www.err.ee/1609323678/argo-rosi ... ujunemisel
Rohkem analüütilist mõtlemist prõuased ja härrased!

Loe kohe mitu korda, kui esimesel korral ei saa aru.

Kõige alarmeerivam on ühiskonnas see, kui loodus- ja tehnikateadustes (sh kliimauuringutes ja ökoloogias) kasutatakse hinnangutel põhinevaid uurimismeetodeid seal, kus tuleks rangelt kasutada mõõtmistel ja katsetel põhinevaid lähenemisi, kirjutab Argo Rosin.

Oleme jõudnud selleni, et ühiskonnas räägime ainult sõdadest, kriisidest ja kasvavast ühiskondlikust vastandumisest. Ei ole vahet, kas see sõda on metsamajandamise, kliimasoojenemise, kliimaskeptikute, tuuleparkide, tööstuse vastu.

Ühiskonna vastandumise põhjusi tuleb otsida inimeste kasvavast enesekesksusest, mida peaks ohjeldama enesekriitiline mõtlemine ja teadmised. Enesekriitika ei mõjuta ainult meie maailmataju, vaid ka ühiskonna kui terviku arengut.

Halvim, mida haridussüsteemis tehti, oli kitsa matemaatika sissetoomine, mis ei lahendanud matemaatika kehva õpetamisega seotud probleemi, vaid tähendas ignoreerimist. Loodusteaduslike ja tehnikaainete osakaalu vähendamisega kaasneb paratamatult ka analüütilise ja kriitilise mõtlemise allakäik. Seda allakäiku iseloomustab ühiskondlike probleemide lahendamisel suure pildi puudumine, sh liigne enesekesksus ehk mõistmatus teisitimõtlejate suhtes.

Kriitilise mõtlemise arendamine algab juba lapsepõlvest, kus õpetatakse võrdlema oma võimaliku teo tagajärgi läbi teiste silmade. Seega kriitika tegemine ei ole ainult selle edastamine, vaid põhjendustega selgitamine.

Oluline on õppida kriitikat lahti mõtestama, sest see aitab meil teistest paremini aru saada ja parandada enda väljendusoskust. Kui inimesed ei saa üksteisest aru, siis kasvab usaldamatus üksteise suhtes ja suureneb polariseerumine ühiskonnas. Kui (enese)kriitilise mõtlemise eest vastutavad peamiselt vanemad, siis analüütilise mõtlemise arengu eest vastutavad õpetajad.

Kui mõlemad oskused on nõrgaks jäänud, siis näemegi järjest sagedamini oskamatust loodusteaduslikke fakte eristada arvamustest, hoiakutest ja veendumustest. Selline ühiskond ja riik on läbi kasvava veendumuspõhise polariseerumise majanduslikult ja kultuuriliselt manipuleeritav, sest emotsioon ilma mõttevõimeta muudab inimese "loomaks". Selline riik pole vaba ega kestlik.

Ebapiisavat infot ja tehnoloogilist valmidust ei kompenseeri ka teadusliku taustaga ekspertide hinnang. Sellest veel halvem on ajakirjanduse poolt loodud või isehakanud "ekspertide" teadmistel põhinevad hinnangud.

Oht peitub selles, et täpsema mõõtmise või katse asendamine mistahes ekspertide väärarvamusega võib moonutada fakti ehk tunnistada vale tõeseks, rääkimata katse või mõõtmise korratavusest. Analüütiliste oskuste parandamiseks võiks gümnaasiumifüüsikas protsesside katseline tõestamine ja mõõtemääramatuse arvutamine kohustuslik olla.

Mõõtemääramatus näitab mistahes mõõtmise usaldusväärsust. Ei saa olla kohta vabanduseks, et meil pole keemia, füüsika ja matemaatika praktiliseks õppeks raha. Harimatu ühiskond on riigile kõige kulukam, sh ka oht iseseisvusele.

Lihtsustatult, kui me hakkame loodusseadusi arvamuspõhiselt ümber mõtestama, siis võiksime füüsika- ja matemaatikaõpikud prügikasti visata, sest tugevam väitleja, filosoof või arvamusliider dikteerib tõe. Nii saab demagoogia abil taustsüsteemi alati sobivaks muuta. Näiteks, et Newtonile ei kukkunud õun pähe, vaid Newton koos Maaga kukkus õuna otsa.

Selline taustsüsteemidega mängimine viib meid Põhja-Korea või Vladimir Putini Venemaa taolisesse ühiskonda, kus võimuga määratakse õigus ja õigusega määratakse tõde.

Puudujäägid loodus- ja tehnikateadustes loovad soodsa pinnase olukorrale, kus ühiskondlikku arvamust mõjutavad liigselt kogukondade emotsionaalsed hinnangud või veendumused, mitte teaduslikud faktid. See viib lõpuks teisitimõtlejate tagakiusamise ja sildistamiseni, mida võib ka praegu ühiskonnas märgata.

Arutelud inimtekkelisest kliimasoojenemisest peaks keskenduma vähem teaduslikule üksmeelsusele ja rohkem mudelite katselisele tõestatavusele.

Keegi ei kahtle kasvuhoonegaaside mõjus kliimale, kaheldav on inimese mõju osakaal kliimale ning selle osakaalu hindamise usaldusväärsus ehk täpsus. Kui võtta faktina infot, et 2022. aastal Tonga vulkaani purse emiteeris rohkem kasvuhoonegaase kui kogu Maa terve aastaga, siis tekib paljudel õigustatud kahtlus, et inimese mõju kliimale on IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) aruannete prognoosides ülehinnatud.

Olgu lisatud, et mistahes prognoos ei ole teaduslik fakt, vaid ennustus. Ennustuse paikapidavus ei tähenda automaatselt seda, et mudel arvestab kõigi oluliste parameetritega õigesti.

Seega, millise usaldusväärsusega võib tänastele mõõteandmetele või mudelitele tuginedes väita, et kogu vulkaaniline tegevus ookeanide all või maismaal vastab üldse senisele mõjuhinnangule?
jne.

[val]

...Keegi ei kahtle kasvuhoonegaaside mõjus kliimale, kaheldav on inimese mõju osakaal kliimale ning selle osakaalu hindamise usaldusväärsus ehk täpsus. Kui võtta faktina infot, et 2022. aastal Tonga vulkaani purse emiteeris rohkem kasvuhoonegaase kui kogu Maa terve aastaga, siis tekib paljudel õigustatud kahtlus, et inimese mõju kliimale on IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) aruannete prognoosides ülehinnatud....

Saab igati nõustuda ja seda ma ka varem ütlesin, et kasvuhooneefekti mõju ja selle katastroofilisus või mitte katastroofilisus on poliitika, mitte füüsika ja siin võib lõputult vaielda. Kui faktidest veel, siis palju Tonga vulkaani purse ikkagi emiteeris? Rosin paneb segast ja samas ütleb teistele, et ärge teie nii tehke.

Ja veel faktidest. Kas hr ping praalis niisama või teab kes on nafta ja rohelise energia võrdluses suuremad kasusaajad?

[kunn24]

https://www.ohtuleht.ee/1105848/galerii ... -kui-loogu

Sellistel üritustel on olnud palju nö pumba juures olijaid. Kes "ametlikul ajal" teevad näo nagu nad ei teaks midagi.

[ping]

....
Ja veel faktidest. Kas hr ping praalis niisama või teab kes on nafta ja rohelise energia võrdluses suuremad kasusaajad?

Andsin ju õngeks nime ja mõned viited ning kas peaksin ka nendel lehtedel olevad korporatsioonide ametlikud pressiteated siia kopeerima?

Mis riigi pankadest sõltub meie pangandus?
Millise riigi pankadest sõltub Rootsi pangandus?
Uuri USA dollari ajalugu ja Föderaalreservi osatähtsust selles.
https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_dollar https://en.wikipedia.org/wiki/Federal_Reserve
Uuri pankade omandisuhteid, sest nemad finantseerivad kogu majandust.

(Uuri näiteks, et kui paljud autoesindused tahaksid müüa sulle UUT autot, kui selle kohe omavahenditest välja ostad.)

[val]

Hr Ping, mida see tähendab või miks see halb on, et kasvuhooneefektiga saab palju raha liigutada ning kasu teenida? Miks see hea või halb on? Naftaga saab veel rohkem raha liigutada ja teenida. Peaaegu iga asjaga saab raha teenida, mis siis?

[ping]

Hr Ping, mida see tähendab või miks see halb on, et kasvuhooneefektiga saab palju raha liigutada ning kasu teenida? Miks see hea või halb on? ....

Kus ma olen öelnud, et see "on halb"?
"Halb" on suhteline mõiste ja hinnanguid ma ju ei anna, kui ma lihtsalt konstanteerin tõika.
Mulle ei meeldi valetamine ja valega kasuteenimise vastu olen ma küll.

Jälgi, kui palju valet on siin eesmärgipüstituses ja vahendite valikus.

(Sugugi ei imesta, kui 30 aasta pärast peab rahvas sõitma jalgrattaga ja "seltsimehed" õigustavad, et "vähe maksite makse ja ei olnud piisavalt rohelised ning nüüd kõndige jalgsi".)

[Äärenurk]

(Uuri näiteks, et kui paljud autoesindused tahaksid müüa sulle UUT autot, kui selle kohe omavahenditest välja ostad.)

Kas on erinevusi võrreldes järelmaksuga?

[val]

Ma konstanteerin, et rohelise energia raha ja kasumid on köömes võrreldes nafta rahadega. Sellega korrelatsioonis on ka võimalused poliitika ostmiseks ja mõjutamiseks.

Vahendite valik on poliitika ehk lõputu vaidlus. Mis on valesti esmärgipüstituses ja milline see õige on?

[ping]

(Uuri näiteks, et kui paljud autoesindused tahaksid müüa sulle UUT autot, kui selle kohe omavahenditest välja ostad.)

Kas on erinevusi võrreldes järelmaksuga?

Kuna autode tootmise finantseerimine sõltub pangandusest ja pankade tegevuse kasumlikus "laenumüügist", siis pankadel on peamine huvi müüa kaupu liisingusse.

Arvuta, et kui Eesti inimene liisib näiteks ÜHE, 7 aastase perioodiga 50 000 maksva auto, siis kui palju teenivad selle tehingu pealt pangad, kui palju laekub riigile maksudena ja millise summa ulatuses muutub Eesti riigi väliskaubanduse bilanss.
Ja korda neid arvutusi ilma järelmaksuta.

(Krooni ajal, kui "esindused" tõid uusi autosid Euroopa müüjate platsidel seisvatest varudest, võis saada sularahaga ostes allahindlusi aga juba ammu ei huvita sularaha mitte ühtegi uute autode müüjat.)

[ping]

Ma konstanteerin, et rohelise energia raha ja kasumid on köömes võrreldes nafta rahadega.
Sellega korrelatsioonis on ka võimalused poliitika ostmiseks ja mõjutamiseks.
....

Kasuta sünonüümi "sellega" asemel sõna "rahaliikumisega" ning pilt saab selgeks.
Jah naftarahadega on teenitud suuri kasumeid aga iga ärimees teab, et kui lõppeb müüdav kaup, lõppeb ka selle kauba müügist laekuv rahavoog.

Juba aastaid toimub (ka poliitiline) võitlus turgude ümberjagamise pärast, kus poliitiliselt suunatakse (uute turgude sissesöötmiseks) rahvamasse kasutama uusi "rohelisi" tooteid ja loobuma "mitterohelistest" toodetest.

Selle pärast ju käibki poliitiline võitlus, et senined naftarahad lähitulevikus suunata ümber rohelise energia rahadesse, kus (digitaalne) rahaliikumine on paremini jälgitav ja maksustatav.

[Kivitorris]

(Uuri näiteks, et kui paljud autoesindused tahaksid müüa sulle UUT autot, kui selle kohe omavahenditest välja ostad)
Näiteks Reval Autost eelmise aasta sügisel ilma liisingut kasutamata uue auto ostmine ei olnud probleem. Sai isegi veel lisa allahindlust tasudes auto eest otse nende kontole.

[k6pitseja]

Selle pärast ju käibki poliitiline võitlus, et senined naftarahad lähitulevikus suunata ümber rohelise energia rahadesse, kus (digitaalne) rahaliikumine on paremini jälgitav ja maksustatav.

Seni on ikka arvatud, et rahapesu ja maksupettuste vähendamine on midagi vajalikku...
Ja poliitiliselt "ettearvamatutest" tooraineallikatest võiks ju ka vähem sõltuda. Kui need allikad veel paratamatult kokku kuivavad.

[Walter2]

Kuna autode tootmise finantseerimine sõltub pangandusest ja pankade tegevuse kasumlikus "laenumüügist", siis pankadel on peamine huvi müüa kaupu liisingusse.

Jah - see on pankade huvi kuna see on nende teenistus. Autofirmal kui müüjal on savi kas raha laekub nende kontole pangalt/liisingfirmalt või eraisiku kontolt. Iseasi mida me ei tea on see kas maksavad pangad automüüjale iga sõlmitud liisinglepingu pealt ehk preemiat.