Millisele keskküttele üle minna?

küttesüsteemid, millega ja kuidas kütta
kylli_h
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 2
Liitunud: 04 Mär 2008, 23:08

Millisele keskküttele üle minna?

Lugemata postitus Postitas kylli_h »

Tere targad!
Mul kah Tartus olemas üks suht suur maja, kus hirmal kombel tahaks katlakütja ametist priiks saada! Suurema finantseeringu jaoks on isegi raha olemas ning panka pole vaja käsi pikal minna. Nii ma olen siis uurinud üht- ja teistpidi aga tagaks pole saanud!!! ...millist süsteemi siis ikkagi eelistada?????
MAAKÜTE meeldiks ehk enim kuid krunt vaid 720m2, millest 144m2 maja all. Lisaks ühe suurema õunapuu põhjapoolsel küljel sooviks ka säästa ja pole ka kindel, kas kasvuhoone vundamendi alt on keegi nõus neid torusid läbi urgitsema :)
GAASItrass jookseb linnulennult 120 m kauguselt. Sel juhul tuleks saada nõusse vist veel mõni übruskaudne majaomanik.
KAUGKÜTE hinnapakkumine tehti Fortumi poolt: Cetethem Mini soojussõlm 80 000.- pluss liitumine 55 500.- pluss trass krundi piirist soojussõlmeni 10m ca 20 000.- pluss soojussõlme paigalduse maksumus. Soojakulu praeguste hindade juures tuleb ca 18 000.-/aastas (505 Mwh). hind pidi aga kohe tõusma veel.
PELLET meil vist suht keeruline teostada sest suves suuremate vihmadega lööb vee keldrisse, mis tähendab, et see aastaringselt suht niiske.
ÕLI juba on kallis
VEDELGAASi mõte oli ka korra. Kuid see pidavat samas hinnas elektriküttega olema?
ÕHK-VESI PUMP - sellest ei tea suurt midagi.
ÕHK-ÕHK PUMP - meil suht kinnine planeering.
Praegu kaldungi ehk kõige enam kaugkütte eelistamise poole. Selle hind ehk ka tulevikus väga hulluks ei aja?!?!

MAJA ISE: Krohvitud puitkarkassmaja, ehitatud 60-ndate lõpus täiskeldriga ja 2 täiskorrusega! Hetkel kogu majas radiaatorküte, kuid tulevikus plaanis 1-le korrusele rajada sauna ka põrandaküte. Pinda 220m2.
:scratch: Nupp juba täitsa siniseks nokitud, äkki tulete appi!!!

tänud kah !
ABW Süsteemid OÜ
külaline

Re: Millisele keskküttele üle minna?

Lugemata postitus Postitas ABW Süsteemid OÜ »

Tere

Põhimõtteliselt on tänapäeva turul nii, et vedelkütuste hinnad on pidevas tõusmises. Need, kes sellega kütavad ( õli, gaas), hakkavad kütteseadmeid lähitulevikus välja vahetama. Sama on ka tahkete kütustega - lisaks saab veel katlakütja ametit pidada ja kusagil peab küttematerjale ladustama.
Pellet on hea küll aga vajab kuiva kohta, korstent ning ruumi salve jaoks.
Õhk- õhk soojuspump ei ole põhikütteseade.
Gaasikütte kohta oskan sellise näite tuua:
Kaks peaaegu ühesugust maja, üle 300 m2 - väga palju klaaspinda.
Üks on meie klient (maasoojuspump), teine tema sõber ( gaas). Sõbral oli eelmise aasta jaanuari küttekulu ca. 11 000 krooni, meie kliendil ca 4000 krooni.

Kui Teil on 220 m2 maja, siis selle soojavajadus on ligikaudu 11- 15 kW. Täpsemalt teada saamiseks on KINDLASTI vaja koostada soojusarvutused.
11 kW maasoojuspumbale on vaja välikontuuri jaoks 640 m2 vaba pinda. Seega maasoojuspump Teile ei sobi.
Kaugkütte puhul makstakse ka maailma kütmiseks, kuna soojatrassid pole eriti sooja hoidvad ( hind määratakse katlamajast mineva sooja pealt, mitte kliendini jõudva).
Teie asemel valiksin õhk- vesi soojuspumba.
Müüme ka ise neid seadmeid, kui on huvi võtke ühendust.
http://www.abw.ee
ponkskar
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 758
Liitunud: 11 Dets 2007, 00:31
On tänatud: 1 kord

Re: Millisele keskküttele üle minna?

Lugemata postitus Postitas ponkskar »

ABW Süsteemid OÜ kirjutas:
Kui Teil on 220 m2 maja, siis selle soojavajadus on ligikaudu 11- 15 kW. Täpsemalt teada saamiseks on KINDLASTI vaja koostada soojusarvutused.
11 kW maasoojuspumbale on vaja välikontuuri jaoks 640 m2 vaba pinda. Seega maasoojuspump Teile ei sobi.
IVT infopäevalt meelde jäänud,et neil olevat soojuspumpade jaosk mingid...kassetid või mis asjad,mida saab väga väikesele pinnale panna. Seal käidi vist ka välja,et 1kw soojuse jaoks on IVT seadmeid ostes investeering küttesüsteemile suurusjärgus 1500€. Ehk siis 11kw puhul ligi 260 000eek (see siis nn. võtmed kätte küttesüsteem). Aga nagu ikka, on iga objekt erinev.
Viimati muutis ponkskar, 05 Mär 2008, 21:55, muudetud 1 kord kokku.
onu41
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 674
Liitunud: 09 Veebr 2006, 10:54
On tänanud: 43 korda
On tänatud: 5 korda

Re: Millisele keskküttele üle minna?

Lugemata postitus Postitas onu41 »

Mingi firma pakkus mulle maakütet,mille maakontuurid olid pandud püstiasendisse maasisse.Nii et maapinda oli ruutmeetrite järgi väga vähe vaja.Aga kahjuks ei mäleta ,milline firma see oli.Võid uurida soojuspumba liidu kodulehelt-seal enamus firmasid üleval.Ise panen ka endale maasoojuspumba .Sa võiksid ka selle peale minna-siis oled kindlasti kütmise ametist prii.
Plaatimistööd üle Eesti. AIVERIOU@GMAIL.COM
ABW Süsteemid OÜ
külaline

Re: Millisele keskküttele üle minna?

Lugemata postitus Postitas ABW Süsteemid OÜ »

11 kW Junkers maasoojuspump koos paigaldusega 150 400.- EEK
kylli_h
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 2
Liitunud: 04 Mär 2008, 23:08

Re: Millisele keskküttele üle minna?

Lugemata postitus Postitas kylli_h »

Tänud kõigile reageerinutele, kuulan huviga edasi :)
ABW Süsteemid OÜ kirjutas:11 kW Junkers maasoojuspump koos paigaldusega 150 400.- EEK
to ABW: kui palju pinda see pakutud Junkeri pump vajab?
Viimati muutis kylli_h, 05 Mär 2008, 22:56, muudetud 2 korda kokku.
2korda2
-
Postitusi: 1371
Liitunud: 03 Apr 2006, 13:36
Asukoht: Tartumaa
On tänanud: 58 korda
On tänatud: 63 korda

Re: Millisele keskküttele üle minna?

Lugemata postitus Postitas 2korda2 »

onu41 kirjutas:Mingi firma pakkus mulle maakütet,mille maakontuurid olid pandud püstiasendisse maasisse.Nii et maapinda oli ruutmeetrite järgi väga vähe vaja.
Kuidas nende arust see soojus sinna maa sisse saab, kas
a) Päike soojendab suvel pinnast
b) maa tuuma vulkaanilise tegevuse tõttu

Kui variant 1, siis päike paistab ikka samade ruutmeetrite peale, seega sellest nagu ei tohiks võitu saada. Kui variant 2, siis peavad need püstakud küll päris sügavale ulatuma :wink:
Kahtlmata on võimalik kassettide vms abil saada 1m2 maapinnast suuremat soojuvõimsust kätte aga ma kardan, et rõõm jääb üürikeseks. Kui talve teisel poolel on pinnas tervenisti läbi külmunud, siis on seis suht nutune.
-------
"You're working hard, I'm not, and in 100 years, we'll both be dead." - Wally
onu41
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 674
Liitunud: 09 Veebr 2006, 10:54
On tänanud: 43 korda
On tänatud: 5 korda

Re: Millisele keskküttele üle minna?

Lugemata postitus Postitas onu41 »

Minu meelest öeldi,et maa sees -ükskõik kui sügaval suheliselt soe koguaeg.Aga ei tea ega isegi sellesse usku polnud ja läksin traditsioonilist teed pidi maasoojuspumba puhul.
Plaatimistööd üle Eesti. AIVERIOU@GMAIL.COM
katsi
külaline

Re: Millisele keskküttele üle minna?

Lugemata postitus Postitas katsi »

ABW Süsteemid OÜ kirjutas:Tere

Põhimõtteliselt on tänapäeva turul nii, et vedelkütuste hinnad on pidevas tõusmises. Need, kes sellega kütavad ( õli, gaas), hakkavad kütteseadmeid lähitulevikus välja vahetama. Sama on ka tahkete kütustega - lisaks saab veel katlakütja ametit pidada ja kusagil peab küttematerjale ladustama.
Pellet on hea küll aga vajab kuiva kohta, korstent ning ruumi salve jaoks.
Õhk- õhk soojuspump ei ole põhikütteseade.
Gaasikütte kohta oskan sellise näite tuua:
Kaks peaaegu ühesugust maja, üle 300 m2 - väga palju klaaspinda.
Üks on meie klient (maasoojuspump), teine tema sõber ( gaas). Sõbral oli eelmise aasta jaanuari küttekulu ca. 11 000 krooni, meie kliendil ca 4000 krooni.

Kui Teil on 220 m2 maja, siis selle soojavajadus on ligikaudu 11- 15 kW. Täpsemalt teada saamiseks on KINDLASTI vaja koostada soojusarvutused.
11 kW maasoojuspumbale on vaja välikontuuri jaoks 640 m2 vaba pinda. Seega maasoojuspump Teile ei sobi.
Kaugkütte puhul makstakse ka maailma kütmiseks, kuna soojatrassid pole eriti sooja hoidvad ( hind määratakse katlamajast mineva sooja pealt, mitte kliendini jõudva).
Teie asemel valiksin õhk- vesi soojuspumba.
Müüme ka ise neid seadmeid, kui on huvi võtke ühendust.
http://www.abw.ee
müügimehe jabur jutt.
meil varsti juba ligi aasta gaasiküte ja seni suurim kuuarve veidi alla 1200.-
ja gaasikütte valisin seeõttu, et maaküte tundus liiga kallis.
ABW Süsteemid OÜ
külaline

Re: Millisele keskküttele üle minna?

Lugemata postitus Postitas ABW Süsteemid OÜ »

müügimehe jabur jutt.
meil varsti juba ligi aasta gaasiküte ja seni suurim kuuarve veidi alla 1200.-
ja gaasikütte valisin seeõttu, et maaküte tundus liiga kallis.[/quote]



http://www.abw.ee > kasulikku > küttekulu väikeelamus. loe seda ja tee järeldused.
2korda2
-
Postitusi: 1371
Liitunud: 03 Apr 2006, 13:36
Asukoht: Tartumaa
On tänanud: 58 korda
On tänatud: 63 korda

Re: Millisele keskküttele üle minna?

Lugemata postitus Postitas 2korda2 »

ABW Süsteemid OÜ kirjutas:müügimehe jabur jutt.
meil varsti juba ligi aasta gaasiküte ja seni suurim kuuarve veidi alla 1200.-
ja gaasikütte valisin seeõttu, et maaküte tundus liiga kallis.

http://www.abw.ee > kasulikku > küttekulu väikeelamus. loe seda ja tee järeldused.[/quote]
Milliseid järeldusi saab teha ühe kindla toote müüja kodulehel oleva info põhjal? Väide, et kirjutis on sõltumatu eksperdi poolt, ei päde, sest vastupidisel seisukohal olevaid eksperte leiab otsimise peale ka kindlasti.
Millegipärast unustavad maasoojuspumpade pakkujad ALATI ära nende süsteemide suurema finantskulu (suurem laen=suurem intressimakse). Kui gaasikütte süsteemi ehitus läheb maksma 50K (minul läks) aga soojuspumba puhul küsitakse 140K, siis vahe on 90K, sellest finantskulu vähemalt 5% aastas, ehk 4500 krooni. Paneme juurde ka ilmselt suurema amortisatsiooninormi (kompressor on suht kallis ja sugugi mitte igavene) ja pole see vahe enam nii suur midagi.
Ma ei ütle, et maasoojuspump on halb lahendus. Aga kui seda üritatakse alati pähe määrida väitega "see on odavam", siis see mulle ei meeldi.

PS. Elektrihinna tõus tõotab tulla märkimisväärselt kopsakam, kui seal arvutuses hinnatud.
-------
"You're working hard, I'm not, and in 100 years, we'll both be dead." - Wally
ponkskar
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 758
Liitunud: 11 Dets 2007, 00:31
On tänatud: 1 kord

Re: Millisele keskküttele üle minna?

Lugemata postitus Postitas ponkskar »

Momendil on näiteks sellised pakkumised tehtud, kus maasoojuspumba süsteemile minnes oleks soetusmaksumus 280 000-320 000eek (sisaldab siis kõike: põrandakütet, radiaatoreid, venti, soojaveeboilerit,maakollektorit jne, ühesõnaga küte ja vent.võtmed kätte) ning puugaasiküttele ~150 000- 170 000eek ja sellele tuleks siis lisada .väljatõmbe vent. maksumus ~25000-30000eek. Kui ainult rahalist poolt vaadata,siis ilmselt puugaasikatel tuleb aastate peale odavam (plaan ikka puud õue peal ise õigesse pikkusesse lõigata ja lõhkuda), aga samas tööd ja vaeva rohkem. Ega keegi ei tea ju, et kui palju tõuseb elektrihind või kui palju puude hind. Mina mõtlen oma jaoks asja nii, et valida tuleb mugavuse ja hinna vahel. Kui mugavus läheb liiga palju maksma, siis valin puugaasikatla, kui mitte, siis soojuspumba. Praegu veel valikut ei tea :) :banghead:

Näituseks Rootsis üks tuttav tõi sellised hinnad, mis kulud tal kaasnevad kütte ja vent süsteemiga seoses, hinnad SEK-s ja maja I k. ~100m2 ja II k. 80m2:

Comfortzone CE65 72000 (heating and ventilation machine)
Floor heating 45000
Radiators &other 30000 (2nd floor)
Ventialtion 15000
Viimati muutis ponkskar, 10 Mär 2008, 15:52, muudetud 1 kord kokku.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10669
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: Millisele keskküttele üle minna?

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Häid valikuid polegi
Vedelgaasiballoni soovitaks kohe ära unustada, tuleb elektriküttest kallim

Pelletisüsteeme (puugaasikatelt) soovitan siis kui on kindlalt olemas soodne küttehankimise kanal. See vee asik keldris on lahendatav.

Soojuspumpadest on õhk-õhk täna igati soodsa hinnaga saada, kahjuks peab neil arvestama mingi kamina või ahjuga lisaks väga külmade ilmade juhtumiks. Hädaga kõlbab tavaline elektriradiaator ka tuppa.

Õhk-vesi ja vesi-vesi (maasoojuspump) on täna müügihinnad ajunõrkuse tagajärjel metsikult kõrged (või on müügimeestel hea tase). Muidu soovitaksin sulle justnimelt maasoojuspumpa, kuid ostuhinna liigsuse tõttu ei soovitaks.

Mis puutub elektrihinda siis lähiajal tasub kuulata just poliitikuid. Seis on täna määramatu ja kipub väääga nutuseks minema. Faktid:
EL tõenäoliselt ei loobu CO2 kvootidest. Ei tohi ära unustada, et CO2 kvootide vähendamine on EL vabatahtlik otsus, Kyoto seda selliselt ei nõua. Täna on eestile eraldatud täpselt tarbimise jagu, kuid Soome eleketrimüügiks enam ei jätku. Venemaa eestile elektrit ei müü, lätile ja soomele küll. Täna ostavad allhankijad venemaa elektrit üle Läti, kuid sedasi saab osta väikestes kogustes.
Väga oluline oleks, et Ignalinas lubatakse jätkata olemasoleval reaktoril elektritootmist. Juba ajuvabad eesti poliitikud esialgu tõstsid karmi häält selle loa võimaliku saamise vastu, õnneks hilisemates avaldustes tõmmati tagasi. Eesti jaoks on ülioluline, et Ignalina võiks jätkata, sest see on lähim koht, kust saab osta odavat elektrit. Kui eesti saab Ignalinast ikkagi uue reaktori puhul osaluse, oleks tuleviku seisukohast vähemalt 25 aastaks probleem lahendatud. Ignalina vana katel on igati korralik ja ohutus on 99,9999% olemas. Põhjus sulgemiseks on poliitiline.
Eestil pole peale Ignalina võimalik mitte kuskilt väljast osta odavat elektrit. Kallilt saab osta Soomest.
Eesti peab 2009 hakkama sulgema vanemat tüüpi katlaid. Tänaseni puudub otsus , kas ehitatakse uut tüüpi põlevkivi katlaid juurde, renoveeritakse olemasolevaid või suletakse katlad. Uut tüüpi ei taheta ehitada, sest CO2 kvooti pole. Sama lugu renoveerimisel. Kui katlad sulgeda siis tuleb kuskilt osta elektrit asemele. Soomest on kallis ja Ignalina kohta loe eespoolt. Kui pikendamist ei tule siis tuleb eestil ise toota kalli CO2 kvoodiga või osta sama kallist elektrit soomest. Venemaalt osta ei saa.
Isegi kui eesti hakkaks täna tuumajaama ehitama siis enne 2025 see valmis ei saaks. Kahjuks on perspektiiv täna ehitama hakata üsna lootusetu. Soomes mõne uue tuumajaamaga liitumine on suht nullilähedane.
Elektri hind kindlasti tõuseb. Kui palju, sõltub poliitikute otsusest. Kui EL lubab jätkata Ignalina vanal katlal siis elekter tõuseb vähe. Kui eesti saab osaluse Ignalina uues katlas siis tõuseb elekter vähe. Kui EL taganeb või annab eestile CO2 kvooti juurde (vähetõenäoline) siis tõuseb elekter vähe. Kui eespool ükski tingimustest ei täitu siis elektri hind tõuseb kuni kaks korda. Kuulake pressiteateid.
kalevao
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 1
Liitunud: 14 Mär 2008, 20:37

Re: Millisele keskküttele üle minna?

Lugemata postitus Postitas kalevao »

Tere.Mure nimelt selles,et küttearved suured(37eek/m2).Elan korrusmajas, majas on 1200m2 köetavat pinda ja kuus läheb umbes 35Mwh,praeguste ilmadega(-5-+5).Üks megawatt maksab 1400.Katel on meil kolme maja peale ja töötab kergekütteõliga(12eek/l)ja pole eriti kõrge kasuteguriga(86%) Nüüd sooviks uurida kas tasuks hakkata mõtlema uue katla või mingite teiste lahenduste peale.Sest selline hind tundub küll kõrge, vähemalt minule .Suured tänud kes viitsivad vastata .
Külaline
külaline

Re: Millisele keskküttele üle minna?

Lugemata postitus Postitas Külaline »

ABW Süsteemid OÜ kirjutas:Tere

Põhimõtteliselt on tänapäeva turul nii, et vedelkütuste hinnad on pidevas tõusmises. Need, kes sellega kütavad ( õli, gaas), hakkavad kütteseadmeid lähitulevikus välja vahetama. Sama on ka tahkete kütustega - lisaks saab veel katlakütja ametit pidada ja kusagil peab küttematerjale ladustama.
Pellet on hea küll aga vajab kuiva kohta, korstent ning ruumi salve jaoks.
Õhk- õhk soojuspump ei ole põhikütteseade.
Gaasikütte kohta oskan sellise näite tuua:
Kaks peaaegu ühesugust maja, üle 300 m2 - väga palju klaaspinda.
Üks on meie klient (maasoojuspump), teine tema sõber ( gaas). Sõbral oli eelmise aasta jaanuari küttekulu ca. 11 000 krooni, meie kliendil ca 4000 krooni.

Kui Teil on 220 m2 maja, siis selle soojavajadus on ligikaudu 11- 15 kW. Täpsemalt teada saamiseks on KINDLASTI vaja koostada soojusarvutused.
11 kW maasoojuspumbale on vaja välikontuuri jaoks 640 m2 vaba pinda. Seega maasoojuspump Teile ei sobi.
Kaugkütte puhul makstakse ka maailma kütmiseks, kuna soojatrassid pole eriti sooja hoidvad ( hind määratakse katlamajast mineva sooja pealt, mitte kliendini jõudva).
Teie asemel valiksin õhk- vesi soojuspumba.
Müüme ka ise neid seadmeid, kui on huvi võtke ühendust.
http://www.abw.ee
Võta see fortumi pakkumine, ja sul pole vaja muretseda kust leida kyttematerjali ja selle transporti. Yldiselt selle fortumi pakutava soojahinnaga nii, et see sõltub toorme hinnast ja kui hind tõuseb siis läheb see ka pelletitootjatele kallimaks. fortumile maksad selle eest mida tarbid, aga ise katlaga majandades sõltub juba katla kasutegurist jne. ma arvan,et see fortumilt sooja ostmine lõppkokkuvöttes odavam kuigi liitumine kallis, aga eks see mõtlemises kinni. Kas osta poole aasta jooksul 30tuhhi eest pelletit vöi siis fortumile maksta 4tuhhi kuus kytte perjoodil.
ponkskar
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 758
Liitunud: 11 Dets 2007, 00:31
On tänatud: 1 kord

Re: Millisele keskküttele üle minna?

Lugemata postitus Postitas ponkskar »

Kas keegi on nii teinud või mis arvata, et kui panna kogu majale põrandaküte ja siis mitte maasoojuspump vaid puugaasikatel? Et kui see eluke edasi veerenud ja tehnika rohkem arenenud ning maasoojuspumbad ka vast mõistlikuma hinnaga (vähemasti sissetulekutega võrreldes) ning ise oled vanem ja ei jõua enam puid teha :) , siis oleks võimalik panna maasoojuspump. Kui praegu panna puugaasikatel ja radiaatorid, siis hiljem enam põrandakütet ei pane ja maasoojuspumba panek kaotab ka radiaatorite puhul ilmselt mõtte (kuigi mine tea,kuda tehnika areneb selleks ajaks). Praegu kipuvad maasoojuspumbad 70 000-100 000eek kallimad tulema kui puugaasikatel (selle eest saaks praeguste hindadega päris mitmeid aastaid puid osta).
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10669
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: Millisele keskküttele üle minna?

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Saab ka niimoodi ehitada, et Puugaasikatlaga köetakse vaid põrandakütet. Selleks tehakse lihtne segamissõlm vahele (saab ka odavalt).
Soojusõlme omanik
külaline

Re: Millisele keskküttele üle minna?

Lugemata postitus Postitas Soojusõlme omanik »

Mina sain Cetetherm Mini kätte 30000+km. Helista Alfa Lavali.
Vasta