Põranda soojustamine + vesipõrandakütte paigaldus

[-Arne-]

Tere,

Otsustasin oma 90-nendatel fibost ehitatud maja esimese korruse renoveerida ja panna vesipõrandaküte. Olen ühe toa puhtaks teinud ja eemaldanud vana põranda, mis oli eelnevalt laudis ja seal all oli klaasvill + mingid õhukesed kihid vana nõukaaegsete peno. All on on veel täiesti korralik betoonpõrand.

See tähendab, et mul on nüüd uue põranda jaoks paksust 16 cm. Oleks hea saada nõu, et mismoodi oleks hea plaan siit edasi toimetada nii, et mul see paigaldatud põrandaküte tulevikus maksimaalselt efektiivne oleks?

Kuna pean ka vedama põhimõtteliselt ühest maja otsast teise ka kanalisatsiooni, siis üks variant oleks vana betoonpõrand eemaldada ja siis liiva peale panna korralik kiht EPS-i. Mis oleks mõistlik paksus, et see töötaks efektiivselt aga samas pole ka üle pingutatud? On see 100mm, 150 mm või 200mm? Kustmaalt läheb see selliseks, et paksus enam midagi juurde ei anna?

Kui paks oleks mõistliku betoonivalu paksus?

Või annaks mingi lahendus tekitada selle olemasoleva betoonpõranda peale, arvestades, et kasutada on ainult 16 cm. Panna mingi kallim aga see-eest suurema soojusisolatsiooniga ja õhem plaat ja siis sinna peale mahutada põrandaküte ja betoon? Mis see miinimumpaksus betoonil sellisel juhul oleks?

[kaimagk]

Mõistliku soojustuse paksuse pead ise arvutama. Kui saad tasuta soojustuse paika siis pane kasvõi 1meeter . Muudel juhtudel tuleb arvutad: soojustuse maksumus, soojuse hind mis põrandast väljub, muud imet ei peagi tegema. Optimaalne betoonikihi paksus sõltub milline on aluspind ehk umbes 60mm kuni 100mm....

[ping]

...
Otsustasin oma maja esimese korruse renoveerida ja panna vesipõrandaküte. ...
... põranda jaoks paksust 16 cm. ...
... paigaldatud põrandaküte tulevikus maksimaalselt efektiivne oleks?

Kui paks oleks mõistliku betoonivalu paksus? ...

Teadmata muid asjaolusid ja siis kui juba on selge kindel plaan teha betoonpõrand, siis tuleb hakata tegema nii nagu sellist asja tehakse.

Kui teema oleks alles planeerimisjärgus, siis oleks mõtet arutada.

[-Arne-]

...
Otsustasin oma maja esimese korruse renoveerida ja panna vesipõrandaküte. ...
... põranda jaoks paksust 16 cm. ...
... paigaldatud põrandaküte tulevikus maksimaalselt efektiivne oleks?

Kui paks oleks mõistliku betoonivalu paksus? ...

Teadmata muid asjaolusid ja siis kui juba on selge kindel plaan teha betoonpõrand, siis tuleb hakata tegema nii nagu sellist asja tehakse.

Kui teema oleks alles planeerimisjärgus, siis oleks mõtet arutada.

No ma praegu planeerin ju. Ja uuringi, et mis sellises olukorras oleks mõistlik teha, et saada maksimaalne efektiivsus. Et kas hakkan vana olemasolevat betoonpõrandat eemaldama ja siis panema soojustust rohkem või prooviks selle vana betoonpõranda kus mul on 16 cm paksust ruumi, midagi aretada.

[-Arne-]

Mõistliku soojustuse paksuse pead ise arvutama. Kui saad tasuta soojustuse paika siis pane kasvõi 1meeter . Muudel juhtudel tuleb arvutad: soojustuse maksumus, soojuse hind mis põrandast väljub, muud imet ei peagi tegema. Optimaalne betoonikihi paksus sõltub milline on aluspind ehk umbes 60mm kuni 100mm....

Tänud vastuse eest!

Ma pole küll ekspert, aga väga ei tundu loogiline, et pane palju tahad soojustust. Kuskilmaal on eeldatavasti see piir, et kustmaalt pole enam mõistlik rohkem lisada.

Betoonikihi paksuse pealt ma ju üritasingi uurida, et kui ma valan selle olemasoleva põranda peale, mis siis võiks paksus olla ja kui ma vana põranda eemaldan ja uue põranda liiva peale teen, mis siis paksus võiks olla? Ehk siis kaks varianti on välja toodud.

[ping]

...
Ma pole küll ekspert, aga väga ei tundu loogiline, et pane palju tahad soojustust. Kuskilmaal on eeldatavasti see piir, et kustmaalt pole enam mõistlik rohkem lisada.
....

Kui 15 aastat tagasi, (buumi ajal) pandi põranda alla 2x5cm soojustust "sest rohkem ei tasu ära", siis mina panin 4x10cm sest teadsin, et hilisem soojustuse lisamine põranda alla on oluliselt kallim ja tülikam kui kohe varuga soojustada.

Nii et selle "mõistlikuse piiri" pead ise enda jaoks (hetkel ainult sinule teadaolevate projekteerimistingimuste alusel) välja arvutama.

...
No ma praegu planeerin ju. Ja uuringi, et mis sellises olukorras oleks mõistlik teha, et saada maksimaalne efektiivsus. ...

Teadmata praegust ja planeeritavat olukorda ei saa mitte keegi teada, et milliste alusandmete alusel plaanid kütte efektiivsust arvutada ja võrrelda.

[-Arne-]

...
Ma pole küll ekspert, aga väga ei tundu loogiline, et pane palju tahad soojustust. Kuskilmaal on eeldatavasti see piir, et kustmaalt pole enam mõistlik rohkem lisada.
....

Kui 15 aastat tagasi, (buumi ajal) pandi põranda alla 2x5cm soojustust "sest rohkem ei tasu ära", siis mina panin 4x10cm sest teadsin, et hilisem soojustuse lisamine põranda alla on oluliselt kallim ja tülikam kui kohe varuga soojustada.

Nii et selle "mõistlikuse piiri" pead ise enda jaoks (hetkel ainult sinule teadaolevate projekteerimistingimuste alusel) välja arvutama.

...
No ma praegu planeerin ju. Ja uuringi, et mis sellises olukorras oleks mõistlik teha, et saada maksimaalne efektiivsus. ...

Teadmata praegust ja planeeritavat olukorda ei saa mitte keegi teada, et milliste alusandmete alusel plaanid kütte efektiivsust arvutada ja võrrelda.

Tänud vastuse eest!

No kui mul oleks projekteerimistingimused ja projekt, siis ma ei küsiks ju nõu foorumist, et mida oleks mõistlik teha. Siis ma teeks selle projekti järgi. Võiks arvata, et inimesed küsivad siin nõu, kui nad ei ole kursis asjadega ja tahavad teada mida teised sellises olukorras teinud on, selleks võiks foorum päris hea koht olla. Minu arvates...

[Hiid]

Põrandaküttele on kasulikum, mida õhem valu, seda efektiivsem, samas inerts väiksem. Kui suudad valada nii, et torud välja ei roni 60mm põranda, siis on seda toapõrandaks piisavalt.
Soojustust tänapäeval pannakse rusikareegliga 100+100, nagu eelpool mainitud, mida rohkem seda uhkem, samas kui vaadata maja, kui tervikut ja muu kuut on olematu soojustusega, siis ei anna see raha maha matmine ka suurt effekti....

[kaimagk]

...
Otsustasin oma maja esimese korruse renoveerida ja panna vesipõrandaküte. ...
... põranda jaoks paksust 16 cm. ...
... paigaldatud põrandaküte tulevikus maksimaalselt efektiivne oleks?

Kui paks oleks mõistliku betoonivalu paksus? ...

Teadmata muid asjaolusid ja siis kui juba on selge kindel plaan teha betoonpõrand, siis tuleb hakata tegema nii nagu sellist asja tehakse.

Kui teema oleks alles planeerimisjärgus, siis oleks mõtet arutada.

No ma praegu planeerin ju. Ja uuringi, et mis sellises olukorras oleks mõistlik teha, et saada maksimaalne efektiivsus. Et kas hakkan vana olemasolevat betoonpõrandat eemaldama ja siis panema soojustust rohkem või prooviks selle vana betoonpõranda kus mul on 16 cm paksust ruumi, midagi aretada.

Sinna 16cm sisse ei mahu 'mõistlikku' soojustust panema. Nii lihtne ongi. Aga sa arvuta palju kõik see lammutamine ja uue ehitus maksab, siis saadki teada mis on mõistlik sinu rahakotile......

[netmaster]

nagu juba öeldi, siis “mõistlik” peno paksus põranda alla on 200mm. Sinu tragöödia on selles, et see ei mahu olemasoleva betooni peale ja selle betooni väljalõhkumine võib osutuda keerulisemaks, kui ülejäänud projekt.

Mina uuriks kõigepealt kuskilt nurgast, mis on vana betooni paksus, mis seal sees on, mis seal all on ja kas ta ulatub müüride alla. Võid ju näiteks kanali toru jaoks soone sisse raiuda, kuna seda pead sa nagunii tegema. Kui need asjad on teada, siis võtaks vastu otsuse, kas olude sunnil 100mm penot ja 60mm uut betooni vana peale, või vana betoon välja ja 200mm penot ja 80mm uut betooni. Kõik taandub tegelikult sellele, kas sa saad omale lubada vana betooni eemaldamist, isegi kui näiteks selgub, et see on kõva kui kurat ja armatuuri või graniitkive täis, või on tegemist hoopis plaatvundamendiga ja sa põhimõtteliselt ei saagi seda välja lõhkuda. Pärast on praod müürides vms.

Ka 100mm penot (50+50) on parem kui veneaegne klaasvill.

Kui sa ajad taga maksimaalset effektiivsust iga hinna eest, siis pole muud varianti, kui hakka otsast lõhkuma.

[ping]

....
No kui mul oleks projekteerimistingimused ja projekt, ...

Sina ise pead alustuseks ikkagi iseendale seadma lähteülesande (projekteerimistingimuse), et mis oleks selle põranda ümberehitamise eesmärk.
Mõtle välja oma tegevuse eesmärk ja see olekski lähteülesanne.

Kas lihtsalt igavusest või ei ole raha kuskile panna või tahad hoone energiakulu vähendada või koer kriipis põranda ära ja vaja kriipimiskindlust tõsta või jne.

Vastavalt omaniku seatud lõpptulemusele saab leida meetodi kasuteguri arvestamiseks ja selle alusel planeerida edasine tegevus.

Kui eesmärk on maksimaalselt väikseima hinnaga tekitada soe köetav põrand, siis ei ole mõtet betooniga üldse tegeleda aga seda ei saa enne soovitada teadmata põrandale planeeritavat kasutusotstarvet ja koormust ja pindala ja hoone energiakulu ja seinte soojapidavust ja millisest soojusallikast on plaanis soojusenergiat saada jne.

Aga kui on soov kindlasti betoonpõrandat ja üle 5cm soojustust, siis ei jää muud üle, kui olemasolev segaja alt väljalõhkuda.

[mote]

Kas 16cm tähendab ka uut põrandakatet?
Kas tead kui suur on täna maja energiatarve ja mitu watti võimust on vaja iga m2 kätte saada põrandaküttest.
Soovitan proovida teha selle ruumi energiatarve arvutus, palju läheb sooja välja välisseintest, akendest ja põranda kaudu kokku, selle pealt saad vaadata kas põranaküte toimib. Kui näiteks plaanid panna tagasi põrandalauad siis väheneb põranakütte väljastatav kütmis võimusus tunduvalt. Kui plaanid plaatida siis väljundvõimus ei vähene.

Maja soojustamisel tuleb mõista, et kõik maja komponendid mõjutavad soojuskadu ning kõik komponendid peavad olema piisavalt soojapidavad. Näiteks pole sul mõtet põrandale panna 400mm soojustust kui aknad on vanad ühe/kahekordse paketiga ja ebatihedad. Sest põranda kaudu läheb su majast välja kogu soojakaost väike protsent ja nüüd soojustades saad paar protsenti kasu sellest suurest tööst.

Vana betoonpõranda välja lammutamine on ränk töö, eriti kui seda käistsi teha eriti kui põrand on armeeritud, kas see on seda väärt. 10cm paksune 100m2 betoonpõrand on ~24ˇtonni ja see tuleb sul käsitsi välja tassida. lisaks tuleb see kuhugi utiliseerida.

Endale teeks nii: 100mm PIR plaat maha, olenevalt kas aluspõrad on tasane või väga kornarlik siis tuleks täita millegagi, kui ebatasasused on +-5mm siis paneks soojustusplaadid maha plaatimiseguga kasutades suure hambaga kammi. Kui on vaja põrandast suurt võimusust siis valaks torud kipsi valusse, Kui võimus vajadus on väiksem siis paneks maha floore alumiinumiga põrandakütte plaadid ning torud sinna sisse ja kõige peale kaks kihti põranakipsi plaati, sest betooni või kipsi valu toob elamisse omajagu niiskust, pluss on töö mida tõenäoliselt ise ei tee, et head tulemust saada.

[ping]

... Näiteks pole sul mõtet põrandale panna 400mm soojustust kui aknad on vanad ühe/kahekordse paketiga ja ebatihedad. Sest põranda kaudu läheb su majast välja kogu soojakaost väike protsent ja nüüd soojustades saad paar protsenti kasu sellest suurest tööst. ...

Ei kommenteeri mitte antud numbrit vaid tahan öelda, et selline arvestus pädeb ainult siis, kui arvestatakse et järgneva poolsajandi jooksul ei vahetata viletsaid aknaid välja või ei parendata välispiirete soojustust.

...
Endale teeks nii: 100mm PIR plaat maha ...
.... siis paneks maha floore alumiinumiga põrandakütte plaadid ning torud sinna sisse ja kõige peale kaks kihti põrandakipsi plaati, ...

Tavalises (sussiga kõnnitavas elutoas) ei ole sooja põranda saamiseks isegi põrandakipsikihti vaja ja laminaadi võib otse (ilma alusvaibata) soojusjaotusplaadile panna.