Maasoojuspumba valik

[saakal]

Tere

Oskate ehk aidata maasoojuspumba valiku langetamisel.

Hetkel valik Alpha Innoteci ja Thermia 3-12kw inverterpumba vahel. Nibe on kallim ja ainus argument tundub neil olema, et kunagi olid nad turul parimad ja seetõttu küsivad kõrgemat hinda. Saan aru et iga l…. Kiidab oma v… aga vbla on siin spetsialistid kes puutuvad kokku erinevate pumpadega ja oskavad välja tuua nende plussid ja miinused. Näiteks AI kasuks pidavat olema nende online tugi jne.

Ette tänades

[aken]

Inverteriga Alpha innoteci Luxtronic kontrolleriga on see jama et inverter ei oska külmema ilmaga stabiilselt võimsust hoida, nulli lähedaste tempidega aga suudab. Külmaga soojendab akupaagi/tagasivoolu soovitud tasemeni ning siis kukub võimsus kiiresti miinimum tasemele ja hakkab väga aeglaselt jälle tõusma. Ühesõnaga külmaga kõigub min ja max vahel, selle asemel et stabiilselt seal vahepeal hoida. Tulemuseks temperatuuride suur kõikumine/efektiivsuse langus. Pikemalt võid soome foorumist lugeda: https://www.maalampofoorumi.fi/index.php?topic=11184.0 Seal ka sinu teiste markide kohta rohkem infot.

Küttekõver võiks ka vähe rohkem muudetav olla kui ainult -20 end ja +20 setpoint ehk 2 punkti.
Sügisest saadik endal olnud, jõululaupäeval läks 1 temperatuuri andur mis garantii korras välja vahetati, rohkem probleeme pole olnud, küttearved tunduvad mõistlikud, järelteenindus hea.

Thermia kohta ei tea. Kui ise uuesti valiks siis vast võtaks uuema controlleri tõttu Nibe, see tundub põhjamaades rohkem levinud.

Pumba suuruse pead spetsialistidega läbi arvestama. 3kw min võimsusega pump tahab juba suht suurt küttepinda.

[Kalvis]

Üldised soovitused.
Pumba kasutegurit näitab COP. see on antud +7 C juures. Suurem number on parem.
Ülejäänud asjadest tuleb vaadata tarbevee eraldi väljundi olemasolu. Need pumbad on paremad.
Igasugustest tarkvara imedest on kõige olulisem - kas pumpa saab välise programmiga juhtida (Näiteks NPS hinna alusel). Kui ei saa siis on tegu mõttetute tiluliludega.
Vastupidavus. Kas ja kelle käest on võimalik osta varuosasi või leida hooldemeeskond. Eelistada tuleks tuntumaid mudeleid - neile on kergem hoolet saada.

[joekas]

.... 3kw min võimsusega pump tahab juba suht suurt küttepinda.

Kas sa võiksid seda väidet veidi selgitada...

[aken]

See on inverteriga pumba miinimum võimsus. Kui sul kevadel/sügisel on kütte vajadus pidevalt gramm alla selle, hakkab inverter pump ennast tihti sisse/välja lülitama nagu on/of pump. See pole pumba elueale hea. Ei tohiks üle/ala dimenseerida.

Näiteks, enda Alpha pumba min võimsus on 1,5kw. Selle võimsuse juures teeb pump minu puhul kuskil 28-29C soojust pealevoolu vett akupaaki 100-200L/h(miinimum) hetke ilmadega, jahedamat pealevoolu vee tempi pole võimeline tootma. 3kw min võimsusega pump ajab palju suurema koguse vett tunnis läbi. Kui maja on ikkagi ~130 ruutu, põranda küttega ning normaalselt soojustatud siis 3kw miinimum võimsusega töötav inverterpump on sinna overkill ning hakkab ennast liiga tihti sisse/välja lülitama.

[Urmas]

Näiteks, enda Alpha pumba min võimsus on 1,5kw. Selle võimsuse juures teeb pump minu puhul kuskil 28-29C soojust pealevoolu vett akupaaki 100-200L/h(miinimum) hetke ilmadega, jahedamat pealevoolu vee tempi pole võimeline tootma.

Tunnistan ausalt, et soojuspumpade kasulikkuse arvutustes on lauajalg ka minust targem , kuid ei saanud aru sinisega rõhutatust? Kui SP ei ole võimeline jahedamat temperatuuri tootma, siis kas SP ise ei oska ennast välja lülitada?

[aken]

Lülitabki välja, olenb kui suure hüstereesi oled pumbale määranud. 3kw min võimsusega pumba võtad väikesesse majja siis töötabki tihti min võimsusel lühikest aega ning lülitab ennast välja. Samal ajal 1,5kw min võimsusega pump suudab sama ilmaga vb 24/7 rahulikult sagedust muutes madala koormusega töödata(efektiivsem, teoorias töökindlam). Inverter pumba mõte ongi võimalikult pikk töötsükkel ja vähene kompressori lülituste arv. Targem lasta spetsialistil konkreetse hoone küttevajadus välja arvutada ning õige võimsusega pump selle põhjal võtta. Teatud oludes on on/off pump ka vähemalt sama hea valik väiksema hinna eest.

[joekas]

Kui maja on ikkagi ~130 ruutu, põranda küttega ning normaalselt soojustatud siis 3kw miinimum võimsusega töötav inverterpump on sinna overkill ning hakkab ennast liiga tihti sisse/välja lülitama.

Ok loksus paika, mõtlesid köetavat pinda, mitte küttepinda.

[Vko]

Lülitabki välja, olenb kui suure hüstereesi oled pumbale määranud. 3kw min võimsusega pumba võtad väikesesse majja siis töötabki tihti min võimsusel lühikest aega ning lülitab ennast välja. Samal ajal 1,5kw min võimsusega pump suudab sama ilmaga vb 24/7 rahulikult sagedust muutes madala koormusega töödata(efektiivsem, teoorias töökindlam). Inverter pumba mõte ongi võimalikult pikk töötsükkel ja vähene kompressori lülituste arv. Targem lasta spetsialistil konkreetse hoone küttevajadus välja arvutada ning õige võimsusega pump selle põhjal võtta. Teatud oludes on on/off pump ka vähemalt sama hea valik väiksema hinna eest.

Ma ei oleks nii kindel, et 24/7 töötav pump kauem vastu peab kui see mis töötab näiteks 35% ajast, eeldusel et mõlemad töötavad miinimumvõimsusel.

[Coolhouse]

Ma ei oleks nii kindel, et 24/7 töötav pump kauem vastu peab kui see mis töötab näiteks 35% ajast, eeldusel et mõlemad töötavad miinimumvõimsusel.

Tõde on kuskil vahepeal.

Kõiki tehnilisi andmeid ja üksikasju ei tooda soojuspumpadel välja ja see ka vaevalt tavakasutajat aitaks.
Üks näitaja on kompressori käivituste arv. Nt 30 tuh käivitust.
See ei muuda aga eriti asja sisu.

Inverter kompressoril on madalamatel pööretel kasutegur parem. Kuid mitte alati.
Koos külmainega liigub külmasüsteemis ringi ka osa kompressori õli. Kui pikka aega töötab kompressor madalatel pööretel siis kasutatakse ka seda et programm vahepeal tõstab kompressori pöördeid ei tagada kindel õli ringlus.

Vahe on/off ja inverteri vahel on käivitusvoolu tarbimises. Kuid nt õhk-õhk ja õhk-vesi pumpadel on EL keelanud on/off mudelite turule toomise vist juba 10 aastat tagasi. Nii et ei saa aru miks maasoojuspumbal võiks on/off teemaks olla. Jutuks muidugi.

See mudel või teine?
Esmalt peaks olema tagatud et soojuspump saab võtta maapinnast piisavalt soojust st pigem veidi pikem maakontuur kui arvata võiks.
Teiseks sõltub kasutegur väljuva küttevee temperatuurist. Kui on radiaatorid ja kõrgema temperatuuriga küttevesi siis peab soojuspump rohkem vaeva nägema ning kasutegur võib olla 20...30 % (piltlikult) väiksem ehk elektriarve selle võrra % suurem.
Seega peaks mõtestama et kogu süsteem kütmiseks koosneb kolmest osast mis kokku annab terviku.

Ei ütleks et just kalleim soojuspump peaks parim olema.
Eelpool on ka täitsa asjalik arutelu et nt 2 punktiga küttegraafik ei ole just parim.
Kuid lisaks graafikule oleneb lõpptulemus ka küttesüsteemi ehitusest. Nt on lihtsamad skeemid ilma puhverpaagita, paremad aga koos puhverpaagiga.
Siit tulebki et kui kogu küttesüsteemi veemaht pole soojuspumbale piisav saab oluliseks soojuspumba min. soojusvõimsus nt 1,5 kW või siis 3 kW. Kui paak oleks vahel siis tuleks käivitusi vähem.