Energiamärgis, U-arv, soojakaod, küttekulu jms

[xxx111]

@ Prill

Kui mängu tuleb laenuraha siis tingimused muidugi muutuvad...

[Kalvis]

See panga värk on ostja ja panga vaheline asi - kui maja osta ei soovi siis ära osta. Raha võib kokku kaapida ka sõbralikematest pankadest, kes teavad majaehitusest natuke paremini.

[xxx111]

Ja võib veel lisada, et laenu ei pea võtma "kodulaenu" nime alt...

[T25]

Maja müües peab olema väga ettevaatlik tänapäeval. Kõige kindlam on kirjutada, et kõik on p...ses ja vajab väljavahetamist, isegi , kui on jumala uus maja. Justnimelt kõikvõimalikud asjad tuleb üles lugeda ja öelda, et on p...sses.

https://tartu.postimees.ee/7845801/maja ... kahjunoude

Maja 22 000 euroga müünud naine sai uuelt omanikult 36 000-eurose kahjunõude

Uuspõllul oli ka mingi juhtum, kus pidi 30 kilo ostjale hüvitama.

[Kalvis]

Uuspõllu juhtumil oli minu arust veel kõige halvem see, et ei lubatud tehingut tagasi pöörata. Eriti suur häbi meie kohtusüsteemile.
asi peaks ikka nii olema - kas tehing läheb tagasipöördesse või summa vähendamisele, jäägu müüja valida. Võtaks kohe tahtmist kohtuga hageda vähemaks.
Aga seniks - tulebki - ostu müügilepingutesse kirjutada - kõik on pees.

[Coolhouse]

Kui hageja nt maja ostja esitab kohtusse hagi siis ta ka esitab taotluse ehk eesmärgi mida ta kohtult soovib saavutada. Kui nõutakse kahjutasu siis nii ka on. Sellisel juhul arutatakse vaid kahjutasu saamise küsimust.
Ei arutata nt tehingu tagasi pööramist.
See pole nii lihtne et foorumis üldistada.
Puudused tuleb esitada. Kohtus tuleb ka vastuväited esitada. Kuid kujutage nt ette et maja müüja ei ilmu kohtusse. Sellisel juhul ostja hagile vastuväiteid pole ja müüja maksab kogu nõude.

[kunn24]

Kui asi kohtus, siis kohtunik küsib kostja vastust. See võib sisaldada vastuväiteid, arvamust, ettepanekuid või esitab kostja vastuhagi.
Järgmisena pakub kohtunik välja, et pooled otsigu kompromissi (see on TSMS-is sees).

Siin on sama teema viewtopic.php?t=70404

[vuuk]

Teema jätkuks küsiksin küsimuse, mis tekkis seoses ühe 110m2 elamu projekteerimise protsessis osalemisel.
Kas ja kuidas mõjutab energiatõhususarvu suurust ja ehitusloa saamist läbi energiamärgise küttesüsteemi valik?
Näiteks:
variant 1 - puiduga köetav katel põrandaküttetorustikuga
variant 2 - elektriküte (soojuspump) põrandaküttetorustikuga
Väidetavalt mõjutab
Variant 1 puhul olevat raskemini või suhteliselt võimatu B klass ehk energiatõhususarv alla 165kWh/(m²·a)
saavutatav.
Kuidas? Pole nagu loogiline.

[A23]

Teema jätkuks küsiksin küsimuse, mis tekkis seoses ühe 110m2 elamu projekteerimise protsessis osalemisel.
Kas ja kuidas mõjutab energiatõhususarvu suurust ja ehitusloa saamist läbi energiamärgise küttesüsteemi valik?
Näiteks:
variant 1 - puiduga köetav katel põrandaküttetorustikuga
variant 2 - elektriküte (soojuspump) põrandaküttetorustikuga
Väidetavalt mõjutab
Variant 1 puhul olevat raskemini või suhteliselt võimatu B klass ehk energiatõhususarv alla 165kWh/(m²·a)
saavutatav.
Kuidas? Pole nagu loogiline.

Võin ka täiesti puusse panna, lambist pakuks, et põhjus vist erinevates kasutegurites. Katlal üldiselt alla 100%, aga soojuspumbal võib ka üle olla.

[ping]

...
Kas ja kuidas mõjutab energiatõhususarvu suurust ja ehitusloa saamist läbi energiamärgise küttesüsteemi valik?
Näiteks:
variant 1 - puiduga köetav katel põrandaküttetorustikuga
variant 2 - elektriküte (soojuspump) põrandaküttetorustikuga
Väidetavalt mõjutab
....

Üks erinevus on juba see, et puidukütet kasutades puudub tõendatult mõõdetud sisend ja energiamärgist saab väljastada ainult arvutuslikult hoone projekti alusel, nii projekteerimisel kui ka hilisema ekspluatatsiooni käigus.

Mõõdetud energiaallikat (elektrit, võrgugaasi) kasutades on võimalus pärast hoone valmimist, hästi soojustatud ja osavalt juhitud küttega majas energiamärgist tõsta.

Projekteerimise staadiumis arvutatud energiamärgis on nagunii lühiajaline aga ekspluatatsioonis olevale hoonele väljastatud märgise kehtivusaeg on 10 aastat.
Arvestades Europlaani "EESMÄRK55" mõjutusplaane, tasub juba varakult tuleviku lisakuludele mõelda.
https://www.consilium.europa.eu/et/poli ... ransition/

[EH.INS.]

https://www.err.ee/1609689062/uus-renov ... arjekorras

Igati mõistlik...
Ainus asi mis häirib on jälle see jura:

...seatakse eelarvejaotusesse jagunenud kortermajad järjekorda vastavalt maja energiamärgises toodud energiatarbimisele ruutmeetri kohta aastas...

Krt võtaks, unustage see märgis / klass ja võtke aluseks reaalsed numbrid...

[trebla]

Uuspõllu juhtumil oli minu arust veel kõige halvem see, et ei lubatud tehingut tagasi pöörata. Eriti suur häbi meie kohtusüsteemile.
asi peaks ikka nii olema - kas tehing läheb tagasipöördesse või summa vähendamisele, jäägu müüja valida. Võtaks kohe tahtmist kohtuga hageda vähemaks.
Aga seniks - tulebki - ostu müügilepingutesse kirjutada - kõik on pees.

Aga kas ei saakski müüja müügilepingusse seda lisatingimust sisse kirjutada?
Et olen kõik teadaolevad ja mitteteadaolevad vead üles lugenud, aga kui ilmneb veel, siis pööran müügiprotsessi tagasi... just selleks, et vältida nimelt kottimist...?
See peaks olema õiglane? Tegelikult ostis ostja ju ikkagi seda mida ta nägi ja tahtjaid oli rohkem, teised lihtsalt ei olnud sellised šaakalid, et pakkusid kõrgemat hinda ja sealjuures juba ette plaanisid müüjat kottima hakata ...?

[Vko]

https://www.err.ee/1609689062/uus-renov ... arjekorras

Igati mõistlik...
Ainus asi mis häirib on jälle see jura:

...seatakse eelarvejaotusesse jagunenud kortermajad järjekorda vastavalt maja energiamärgises toodud energiatarbimisele ruutmeetri kohta aastas...

Krt võtaks, unustage see märgis / klass ja võtke aluseks reaalsed numbrid...

Huvitav kuidas otseelektriga köetava maja puhul seda teoreetilist "energiakulu vähenemist" arvestatakse kui minnakse üle kaugküttele (kaalumistegur 0,9, elektri 2 asemel?) ja maja peaarvesti arvestab koguelektrit (ei tea palju kütmisele kulus ja palju muuks otstarbeks), samas mõned hetkel kütavad (lisaks otseleketrile) ka puiduga, mõned soojuspumbaga.

[RaJy]

Ei arvestatagi ja see ongi probleem. Tegelikult ei arvestata ka seda, et mõnele on +18 toas täiesti piisav temperatuur, aga mõnele on +22 külm. Ehk siis kogu see energiamärgise teema on pastakast välja imetud bürokraatide teema millel pole reaalse eluga mitte mingit pistmist

[EH.INS.]

Ehk siis kogu see energiamärgise teema on pastakast välja imetud bürokraatide teema millel pole reaalse eluga mitte mingit pistmist

Seda ma siin jaurangi kogu aeg...

PS
Praegu käsil üks tootmis- / büroohoone projekt
Tellija lähteülesandes kirjas, et peaks olema A klass, ilmselt muidu ei saa kui PV
Kui küsida, et kas oskate ise ka põhjendada (et mis on argumendid) miks peab A klass olema siis vastus umbes selline, et see pidi kõige parem olema
Ja siis selgitad, et mis seal tähe taga tegelikult on - kuulab suu ammuli ja sellise näoga, et ma ajan talle mingit kosmoseteaduse juttu...
Siis räägib, et aga näed, nõuded on sellised
Selgituse peale, et sina ära nõuete pärast muretse, projekti teeme sulle vastavalt nõuetele nii, et ükski ametnik ei saa midagi kobiseda...Aga see ei tähenda, et pead seda A klassi ka ehituses iga hinna eest taga ajama...
Ja PV unusta ära - kui just raha üle ääre ei aja
Ja selliseid situatsioone ei tule ette 1 või 2 või 3...

[tabarabarap]

Aga kas ei saakski müüja müügilepingusse seda lisatingimust sisse kirjutada?
Et olen kõik teadaolevad ja mitteteadaolevad vead üles lugenud, aga kui ilmneb veel, siis pööran müügiprotsessi tagasi... just selleks, et vältida nimelt kottimist...?
See peaks olema õiglane? Tegelikult ostis ostja ju ikkagi seda mida ta nägi ja tahtjaid oli rohkem, teised lihtsalt ei olnud sellised šaakalid, et pakkusid kõrgemat hinda ja sealjuures juba ette plaanisid müüjat kottima hakata ...?

Saab ikka, tuleb leppida kokku täiendavalt tagasiostu eesõiguses, vigadest teatamise protsess, vigade eemaldamise protsess, tähtajad jne ja kõik notariaalselt. See kõik ahendab neid võimalusi pahatahtlikuks käitumiseks, lõpuni seadust see muidugi ei tühista. Müüja võib kõik need kohustused endale veel lisaks võtta.

Sisuliselt on need garantiitingimused. Võib kokku leppida ka selles, et teatud tingimusel varjatud vigade osas läheb vastutus üle ostjale. VÕS on meil päris keeruline Võib olla ka oluline takistus tehinguks. Lisaks avab pahatahtlikule ostjale uusi uksi kottimiseks.

Kõige riskivabam täna on ikkagi müüa ettevõttele ja müüjaks on see ettevõte ja pärast see ettevõte võõrandada. Siis on tegu tarbijamüügiga. Muudab õiguslikud vaidlused teistsuguseks. Lisaks pankrott ei ole eraisiku pankrott jne. Iga asjaga kaasnevad kulud ja riskid.

[Kalvis]

Uuspõllu juhtumil oli minu arust veel kõige halvem see, et ei lubatud tehingut tagasi pöörata. Eriti suur häbi meie kohtusüsteemile.

Aga kas ei saakski müüja müügilepingusse seda lisatingimust sisse kirjutada?
Et olen kõik teadaolevad ja mitteteadaolevad vead üles lugenud, aga kui ilmneb veel, siis pööran müügiprotsessi tagasi... just selleks, et vältida nimelt kottimist...?
See peaks olema õiglane? Tegelikult ostis ostja ju ikkagi seda mida ta nägi ja tahtjaid oli rohkem, teised lihtsalt ei olnud sellised šaakalid, et pakkusid kõrgemat hinda ja sealjuures juba ette plaanisid müüjat kottima hakata ...?

Viimases üllitises oli, et saab aga see tuleb müügileppesse kohe kirja panna.
Üks variant oligi, et müüakse ehitusjärgus, mittekorras maja. Juriidiline sõnastus on tänaseks olemas (artikkel sõnastusega delfis olemas). Pidi saama nii tehingu tagasipööramise kui mitte variandiga.
Teine variant on paikvaatuse protokoll. Loetakse ülesse kas ahi on korras või mitte ja kõik paikvaatuses loetletud asjad enam kohtusse anda ei saa. See on eriti kasulik kassikuse vastu, riiakad naabrid, KÜ asjad jne. Kuid see ei kaitse majavammi või aluskonstruktsiooni vigade suhtes.

[EH.INS.]

Jah, on igasugu variante...
Parim ja juriidiliselt pädevaim on ehitise audit vastava pädevusega spetsialisti poolt
Audit loetleb üles absoluutselt kõik ja seal midagi vaielda ei ole...
Enda põhitegevuseks on küll hoonete konstruktsioonide projekteerimine / konsultatsioon kuid oman pädevust ka auditite tegemise alal (tegelikult minu hinnangul sisuliselt vältimatu kui tegemist on nt renoveerimisprojektiga)
Muidugi võib alati teenust sisse osta aga oma silm on kuningas...

PS
Kunagi oli kutsete süsteemis selline asi nagu üldehitus
Ja see hõlmas sisuliselt kõike so projekteerimine, ehitusjuhtimine, audit jne
Tänaseks on kõik lahku löödud ja kutse taotlemisel pead "igat juppi" eraldi taotlema ja loomulikult esitama siis ka vastava "jupi" tööd mida oled teinud ja veel hulgim "pabereid täitma"
Lisaks muidugi erialased kohustuslikud koolitused millega pead koguma teatud hulga punkte - ja pole nii, et käid suvalistel koolitustel - koolitaja peab samuti omama teatud pädevust ning punktide arv sõltub nii koolituse kestusest kui koolitaja kutsetasemest (vastavad tegurid)
Ja ega see odav lõbu ei ole, iga kutse taotlemise eest maksad - vastavalt kutsetele on hinnad erinevad
Minu puhul nt iga "jupp" ca 700...800 EUR
Ja siis alles kutsekomisjon otsustab - annab / ei anna - ja mingit tagasimakset sel juhul kui otsus on negatiivne pole...

[alarpiirfeld]

Tere. Jah , see "punktikorjamine" on veel üks jaburdus ja ehitusinseneeria stagnatasiooni väljendusvorm. Peaasi, et maksad MTÜ-le, kes ei vastuta mitte millegi eest. Ja riiklike funktsioonide täitmine polegi ühe MTÜ funktsioon. MTÜ-d ei saa keegi sundida teha seda, mis MTÜ juhttegelastele ei meeldi. Kui tahavad annavad punkte, kui ei taha ei anna. Riik ei kontrolli kodanike ja ettevõttete poolt MTÜ-le makstud raha eest saadava pädevuse kvaliteeti. Ehk täpsemalt väljendades võib nendel koolitustel "lektorid" ajada kontrollimatult igasugust pahna ja pada suust välja (P.S loomulikult mitte kõik lektorid). Peaasi, et kalasilme kuulaja oma tagumiktundide eest MTÜ-le ikka raha maksab. Mõned "koolitajad" on mingil moel õnnestunud endale ka pagunid saada. Mida arvata lektorist, kes loeb järgmisi teemasid (vabandan foorumi risustamise eest, järgnevat ei pea lugema hoolikalt, vaid näitab ühe "inseneri" võimekust produtseerida tasulisi punkte): Ehitusseadustik, valed lahendused ehitusprojektides, alused, vundamendid, sokkel, põrand pinnasel, drenaaz, fassaadid, katused, hallitus, mädanik, betoonpõrandad, mõõtmised tehnosüsteemide ehitamisel, ehitushälvete kontroll, niiskuskontroll, kalded, tasasus ja selle mõõtmine, kattekihtide mõõtmine, kulumiskindlus, müra ja müra mõõtmine,vibratsioon, vibratsiooni mõõtmine, tiheduse, õhuhulkade, puhtuse mõõtmine, vooluhulkaade mõõtmine, betooni ja katete kulumiskindlus, külmakindlus, betooni tugevus, sarruse tugevus, keeviste kontroll,
tervisliku sisekliima mõõtmised, termopildistamine, külmasillad, õhulekked, pinnakatete, hüdroisolatsiooni, värvi nake, betooni nake ja selle saavutamine eri töödeks, hüdroisolatsioonide mõõtmised,
radooni kontroll, korrosiooni kaitsekihi mõõtmine, värvi paksus, tsingikihi paksus, valgustiheduse mõõtmised, krohvfassaadid, tuulduvad fassaadid, krohvfassaadide projekteerimisalused, Tuulduvate fassaadide projekteerimisprintsiibid, külmasillad tuulduvates fassaadides, plaatimistööd, tooted ja tarvikud, sooja- ja külmalekked, isolatsiooni tõhusus, veelekked, Tüüpvead parkimismajade projekteerimisel ja ehitamisel, Vedelplast hüdroisolatsioonid , katuse projekteerimise ja ehitamise lähtekohad, Lamekatuse kihid, Lamekatuse hüdroisolatsioon, Katuse sõlmlahendused, Päikesepaneelid ja pindpaigaldised lamekatusetarinditel, Probleemid ja väljakutsed katuste, pööratud katuste ning haljaskatuste projekteerimisel ja ehitamisel, Betoonkonstruktsioonide (raudbetoonfassaadide) ehitamise erisused, Talvine raudbetoonelementide ja raudbetoonfassaadil, Ehitusseadustik ja teised nõuded, Päikesepaneelide paigaldusmeetodid, Järelevalve korraldamine vee- ja niiskustõkkega seotud ehitustöödel, Märgade ruumide projekteerimine ja ehitus puitkarkass ning tehasevalmidusega majades, Uuendused katusestandardis: viilkatused, valtsplekk-katused, katused , Akende ja uste soojapidavus ja paigaldusreeglid, Kontrollmõõtmised ehitusobjektil ja hoone tehnosüsteemide ehitamisel, 0–tsüklite hüdroisolatsioonitööde tehnilised lahendused, hituslikud teraskonstruktsioonid, Probleemid katuste ja terrassidega. Kauakestvad lahendused, Plokkmüürid: kvaliteet, ehitushälbed, Energiatõhusus probleemide tuvastamine. Enamlevinud vead projekteerimis- ja ehitustöödel, .. jne, jne
Muidugi võib-olla on koolitajatel selline võime, aga olen kulutanud oma elust 3h, et kuulata ühte nendest punktiloengutest - täielik pask (vabandan väljenduse pärast, aga teistmoodi seda nimetada ei saa).
Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[EH.INS.]

Lgp Hr Piirfeld

Ehk jäi minu mõte pisut arusaamatuks või siis kahetimõistetavaks - ma nimelt mitte "ei kiitnud" süsteemi vaid just nimelt üritasin viidata selle puudustele...
Ei pea olema geenius, et mõista - süsteem on muudetud rahamasinaks mitte pole mõeldud süsteemseks inseneeria arenduseks...
Aga täna on asi kujundatud nii, et kui seda jama läbi ei tee siis kutset ei saa ja teatud juhtudel ongi "puuks"
Nt - konsulteerin hetkel ühte lennukiangaari projekteerimist ja pärast "kirjutan alla"
Katusefermide sille 66m - ei saaks "alla kirjutada" ilma 8 tasemata - ja tellijal oligi probleem, tal teevad konkreetset projekteerimistööd 7 taseme insenerid ja osad on lihtsalt tehnikud (ja teevad korralikult ning kogemus näitab, et mõned tehnikud on pädevamad kui nende nö juhendajad) - aga vastavalt kutsesüsteemile on siin nö piir ees - nad ei saa 7 tasemega "alla kirjutada"
So - süsteem pole kaugelt täiuslik (kuid vähemalt mina arvan, et parem kui mitte midagi) ja muuta tuleks palju...
Kurioosumitena võiks veel välja tuua nt koolitaja kel endal puudub sisuline pädevus (olenemata kutsest) ja aetakse lihtsalt öeldes rumalat juttu - ja seda siis veel koolituse raames so andes seda jama edasi teistele justkui "tõe" pähe...

[alarpiirfeld]

Ei-ei, ma sain täpselt aru. Ma lihtsalt lisasin oma kommentaari süsteemsest süsteemitusest, mida nimetatakse millegipärast inseneride täiendõppeks. Pole küll vaja olnud vererõhku tõsta ja kuulata loenguid energiatõhususest, mida ei oska kõrgete pagunitega lektorid defineerida. Ja kui puudub arusaam roheideoloogia alusmõistest (muide K-Euroopas on see alusmõiste defineeritud, aga see ei sobi meie süsteemitusega), siis selle tuletised (energiamärgis, jm) on üles ehitatud tegelikult ... mittemillelegi. Ja see on juba terve suur monstrum, mille lammutamist vist minu silmad ei näe.
Alusdefinitsiooni vajalikkusest: Kui näiteks meil poleks defineeritud mõõtühikuna meeter (vm ühik), siis kuidas seletaksid 8-klassi insenerid kaugust Tallinnast Tartusse. No siis tuleks ühikuna "päevateekond" või "tunniteekond" või "kiviviske kaugus" , aga see sõltub teatavasti sellest, kas lähen jalgsi, hobusega, bussiga , kas kivi viskab Kalevipoeg või allakirjutaja, vm. Defineerimata energiatõhusus on füüsikaliselt sama asi.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[EH.INS.]

Minu silmad ilmselt ka ei näe...
Sest see konkreetne energiatõhususe süsteem on läbinisti mäda ja see algab sellest, et puudub arusaam mida see üldse tähendab (tehniliselt, energeetiliselt, majanduslikult, ehitusfüüsikaliselt) ja mida sellega üldse saavutada püütakse - kui alusparameetrid on defineerimata / defineerimatud siis polegi midagi teha - sealt ei saagi midagi tulla...
Mina "läbin" neid "koolitusi" (enamasti veebis), et põhimõtteliselt lihtsalt "jaurata", lihtsalt hea on vaadata kuidas "akadeemikutel" suu vett täis jookseb ja mulksuma hakkavad...
Ja noh, mis seal salata - ikka need "punktid" kah...

PS
Aga usun / loodan, et mingil ajal see jama prügikasti lendab...

[kunn24]

Sa ole ettevaatlik, see nakkus või sind haarata endasse nii, et sa ei märkakagi. Küsimus võib olla VAID manustatud koguses.

[EH.INS.]

Sa ole ettevaatlik, see nakkus või sind haarata endasse nii, et sa ei märkakagi. Küsimus võib olla VAID manustatud koguses.

Tänud tähelepanu juhtimast...