Kaldlae konstruktsioon

Urmas
autodidakt
Postitusi: 12495
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 395 korda
On tänatud: 432 korda

Re: Kaldlae konstruktsioon

Lugemata postitus Postitas Urmas »

vuuk kirjutas: 22 Juul 2025, 10:55 1. Kuidas võtta. Pannes mõistlikult ja õigesti vaba raha maja "kasukasse" tähendab ju seda, et küttekuludelt pärast hakkab raha "tagasi tiksuma", kuna küttekulud vähenevad. Ja see raha on ilmselgelt kindlam ja suurem kui nii mõnestki investeerimisfondist, pangast intressituluna (mis on tihti vaid senditulu või miinusmärgiga tulu) saadu. Ja pealegi endale kinnisvara ehitamine tähendab vääääga tihti tegelikkuses müügiks ehitamist.
Oh, vuuk, ära ole nii lihtsameelne. ;) Eramajade puhul annab küttekulude vähenemine ehk mõningast rahalist efekti, kuid tsentraalse küttega kortermaja puhul on see hilisem(pärast soojustamist) täiesti BS jutt. Mingi aastakese olen kindlasti sattunud artiklitele, kus soojatootjad tõstavad kütte hindasid põhjendusega, et ei tule välja, sest trasside taga olevad majad on soojustatud ja enam ei laeku piisavalt raha soojatootjate kontole. Üks kevadine artikkel oli vist Rapla külje all olevast kortermajasid soojaga varustava tootja põhjendustest hinna tõstmiseks. Peale sooja hinnatõusu jääb renoveeritud kortermajade elanikele ainukesena "rõõm" maksta 10- 20 aastat pangale intressi laenu pealt ja küttekulude kokkuhoiust peale renoveerimist ei ole järgi mitte midagi. Mis sa arvad, et kui soojatootja ikka ütleb, et tema elatustase ikka on tundvalt langenud ja ei tule enam omadega välja, sest kütte hinnad sooja tootmiseks on tõusnud, töötajate palgad peavad samuti tõusma, sooja tarbimine on vähenenud jnejne, siis paneb pillid kokku ja kortermajade elanikud vaadaku ise kuidas talvel hakkama saavad.
NB! Ei võta materiaalset vastutust oma kommentaarides soovitatu kasutamise eest! ;)
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 11307
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 323 korda

Re: Kaldlae konstruktsioon

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Maja soojustada tasub ikka, tegu on küttekulude vähenemisega. Kahjuks Riik soosib tsentraalkütte meeste ahnust ja oma soojustamise töö tegematta jätmist, lubades tugevama poolena jõuga suruda kahjulikke lepingutingimusi nõrgemale poolele peale. Soojatootja peaks oma poes lõpetama loomulikust monopolist tulenev ihalus hindu tõsta ja selle asemel asuda kulusi kokku hoidma.
vuuk
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2269
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 62 korda
On tänatud: 121 korda

Re: Kaldlae konstruktsioon

Lugemata postitus Postitas vuuk »

@ Urmas
Olen seda ennegi märganud, et sulle meeldib kangesti mõelda ja tembeldada teisi inimesi lihtsameelseteks. Ei tea, millest see küll võiks tuleneda?
See korterite soojustamise teema, millest kõneled, on mulle tuttav tegelikult aastaid.
Analoognäiteid saab tuua muudestki valdkondadest - tean, ei ole mina eile sündinud.
Samas mõtle sellele, kui ei oleks soojustanud, mis oleks siis olnud rahaline "efekt".
Kui süsteem on selline, et ühed on lüpsjad ja teised lüpsiloomad ja sina juhuslikult üks lüpsiloomade hulgast, siis lihtsalt lepi sellega, et sind lüpstakse. Või mis?
alarpiirfeld
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 170
Liitunud: 20 Mär 2023, 17:31
On tänatud: 24 korda

Re: Kaldlae konstruktsioon

Lugemata postitus Postitas alarpiirfeld »

Tere. Kui lähtuda ainult pragmaatilisest seisukohast (igaks juhuks kordan, et keegi valesti aru ei saaks - PRAGMAATILISEST SEISUKOHAST), siis suurem osa piirdetarinditesse kulutatud raha on ebaefektiivselt kasutatud. Efektiivsus sõltub muidugi indiviidi efektiivsuse kriteeriumist, mis võib olla nt 1) tasuvus min 30 % (nt. SMS-laenuandjad) 2) tasuvus 8-10 % (nt. investorid) 3) tasuvus 3,3 % (nt usaldusväärne riigilaen) 4) olla naabrist parem 5) kõik teevad 6) olla tubli roheusklik, mis tähendab, et üks ja sama soojutusse tehtava rahapaigutuse hinnang on eri efektiivuskriteeriumitega inimestel erinev. Eeltoodud väide põhineb 2. kriteeriumi individiidie jaoks, kuna enamus inimesed räägivad soojustamisest kui investeeringust. Tegelik kriteerium võiks olla minimaalse mugavuse saavutamiseks vajalik soojustuskihi paksus. Uutel majadel teeb siin muidugi korrektiivi riigi karvane käsi, kes ütleb ette, mis on inimesele minimaalne mugavus, temalt seda küsimata.
Kui riiklikku sundi rohereligiooni toetuseks ei oleks, siis võiksid inimesed arvutada selle tegevuse efektiivsust. Kas on mõtet paigutada raha 500 mm seinatarindisse ja maksta selle eest mingi X raha või panna 100 mm, maksta selle eest Y raha ja ülejäänud raha T anda soojatootjale. Arvutused näitavad, et peale raha ülejäägist soojatootjale maksmise jääb endale veel tubli kogus raha V vahuveini jaoks ka. X=Y+T+V Kus on siis see efekt soojustamisest?
Lugupidamisega. Alar Piirfeld
ping
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 5777
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 109 korda
On tänatud: 278 korda

Re: Kaldlae konstruktsioon

Lugemata postitus Postitas ping »

Kalvis kirjutas: 23 Juul 2025, 06:54 .... Soojatootja peaks oma poes lõpetama loomulikust monopolist tulenev ihalus hindu tõsta ja selle asemel asuda kulusi kokku hoidma.
Kas mõni tõesti veel usub, et soojatootja oma heast tahtest ehitab uued hakkepuidu katlamajad ja renoveerib/ehitab trassid?
Selle kõik maksab ikka kinni soojatarbija.

Kui kodus ahi vajab perioodilist remonti või väljavahetamist, siis kust tekkib lootus, et muud tehnilised seadmed ei vanane ja nende taastamise maksumus ei tõuse koos teiste hindade tõusuga?
:hello:
Kõik ohutustehnika reeglid on kirjutatud kellegi verega!!!
vuuk
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2269
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 62 korda
On tänatud: 121 korda

Re: Kaldlae konstruktsioon

Lugemata postitus Postitas vuuk »

Peab olema ikka väga teadja inimene, et niimoodi kindlalt väita.
Kui X või Y on tänase seisuga teada, siis homset T ja V raha saab täna teada ainult selgeltnägija.
Mina pidasin oma postituses silmas eramaja soojustamisse või lisasoojustusse investeerimist.
Investeerimise all olen mõelnud igasugust raha kasvama panemist.
SMS laenu abil finantseerimist ma ei pea raha kasvama panekuks, pigem pea silmusesse panekuks.
500mm soojustust seina on eriti koomiline, kui seina ennast polegi ja on tegu kiosk tüüpi suurte akendega kaasaegse majaga.
Aga näiteks 500 mm tselluvilla või muud puistevilla lae peale - U-arv tuleb ligikaudu 0,1W/(m²K), mis tänast seisu arvestades pigem normaalne kui ülearu.

PS. Lisan juurde, et minu postitus on ajendatud eelmisest postitusest. Foorumlane Ping jõudis ette. Kusjuures nõustun Ping seisukohtadega. On tekkinud hulk inimesi, kes kujutavad ette, et keegi peaks neile tasuta või poolmuidu andma või tegema.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 11307
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 323 korda

Re: Kaldlae konstruktsioon

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

ping kirjutas: 23 Juul 2025, 10:46 Kas mõni tõesti veel usub, et soojatootja oma heast tahtest ehitab uued hakkepuidu katlamajad ja renoveerib/ehitab trassid?
Selle kõik maksab ikka kinni soojatarbija.
Oht kaotada kliente võib siiski sundida. Kuid selle asemel püütakse Riiki seebitada, et see kehtestaks monopoliga liitumise kohustuse.
Tehniliselt on võimalik kaugküttel saada odavam sooja tootmishind kui eramajal (N:turbaga kütmisel). Gaasiga kütmisel hinnaerinevus peaaegu puudub, sest gaasikatel on sedavõrd hea kasuteguriga, odav, et kaugküttel on trassikaod suuremad. Mõni monopol isegi investeerib trassidesse ja paremasse katlamajja kuid müügihinda alla ei lase, seda tehakse kasumi suurendamiseks.
Soojatootjat huvitab vaid kasum. Seda võib saada tõstes sooja hinda (null € kui läbi läheb) või vähendades soojuskadusi (suurem hinnalipik).
EH.INS.
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2746
Liitunud: 29 Juul 2024, 10:56
On tänatud: 67 korda

Re: Kaldlae konstruktsioon

Lugemata postitus Postitas EH.INS. »

@ vuuk

Nii Sinul kui rõhuval enamusel siinses foorumis "investeerijatel" maja ehitusse (või nt PV-sse) puudub arusaam / mõtlemine / elementaarne analüüs (paber, pliiats, taskukalkulaator) majanduslikust aspektist
Kenasti toob selle esile arusaam SMS laenu teemal kus Sa lihtsalt ei saanud aru mida Hr Piirfeld "ütles"
Sõnakõlksud Xmm soojustust, soojustada ikka tasub jms ongi ainult sõnakõlksud - ei midagi muud
Absoluutselt mitte midagi ei ütle majandusliku tasuvuse kohta ka sõnakõlksud "mul on energiatarve 3x väiksem kui sul" või "minu ostetav energiatarve aasta lõikes on 0"...
ping
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 5777
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 109 korda
On tänatud: 278 korda

Re: Kaldlae konstruktsioon

Lugemata postitus Postitas ping »

Kalvis kirjutas: 23 Juul 2025, 11:29
ping kirjutas: 23 Juul 2025, 10:46 Kas mõni tõesti veel usub, et soojatootja oma heast tahtest ehitab uued hakkepuidu katlamajad ja renoveerib/ehitab trassid?
Selle kõik maksab ikka kinni soojatarbija.
... Gaasiga kütmisel hinnaerinevus peaaegu puudub, sest gaasikatel on sedavõrd hea kasuteguriga, odav, et kaugküttel on trassikaod suuremad.
Mõni monopol isegi investeerib trassidesse ja paremasse katlamajja kuid müügihinda alla ei lase, seda tehakse kasumi suurendamiseks.
Soojatootjat huvitab vaid kasum. ...
Täpselt samamoodi nagu koduse katla puhul tuleb arvestada soetusmaksumuse, hoolduse, amortisatsiooniga ja perioodilise seadmete väljavahetamisega, samamoodi toimub kõik ka suuremas firmas.
Tehnika, füüsika ja majandus toimub meil samadel alustel.

Veremaal on aastakümneid küttesüsteemid hooldamata ja iga talv saab sealt inimeste häda lugeda, et kuidas nad peavad suvilas elama, sest terved elurajoonid on avariide tõttu ilma soojavarustuseta ja kortermajad on jääs. (Rahad on ära varastatud.)
:hello:
Kõik ohutustehnika reeglid on kirjutatud kellegi verega!!!
alarpiirfeld
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 170
Liitunud: 20 Mär 2023, 17:31
On tänatud: 24 korda

Re: Kaldlae konstruktsioon

Lugemata postitus Postitas alarpiirfeld »

Tere. Kui positiivse tootlusega investeerimine (ja ka "investeerimine") oleks matemaatiliste valemitega tulevikus väljendatav, siis tegeleks kõik 8 Mlrd (- lapsed ja vanurid) sellise tegevusega selle asemel et mingit reaalset tööd teha. Paradoks ongi selles, et tuleviku majanduskõverate liikumine on seotud 8 Mlrd kõrvadevahelise 20 cm tundmatuga tulevikus ehk kokku on siis vähemalt 8 Mlrd tundmatut + suur hulk muid tundmatuid, mida ei oska keegi täpselt ette näha. Seega on nii investeerimine kui ka "investeerimine" teatud rulett. Ehk kõik investeerijad mängivad selgeltnägijaid. Mõnel õnnestub, mõnel mitte. Ka see, et 500 mm soojustust on kõva investeering tulevikku on selgeltnägemine. Insenerlikult ja majanduslikult saab seda täpselt arvutada 2025 aasta (ja varasemate aastate) kontekstis. 2025 aasta kontekstis on selline 500 mm paksusega soojustuskihiga soojustamine lauslollus. Kas see on majanduslikult efektiivne (majanduskategooriates mitte emotsioonikategooriates) nt aastal 2045 ongi selgeltnägemine. Ja siis hakkavadki selgeltnägijad vaidlema tundamatute tegurite mõjust majanduskõverale, mida keegi veel ei tea. Ka need 8 Mlrd-t + muud tegurid.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld
EH.INS.
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2746
Liitunud: 29 Juul 2024, 10:56
On tänatud: 67 korda

Re: Kaldlae konstruktsioon

Lugemata postitus Postitas EH.INS. »

Ei nõustu, et tegemist on "ruletiga"...
Aga...
2025 aasta kontekstis on selline 500 mm paksusega soojustuskihiga soojustamine lauslollus. Kas see on majanduslikult efektiivne (majanduskategooriates mitte emotsioonikategooriates) nt aastal 2045 ongi selgeltnägemine.
Vaatame "sisse" - kui see on täna lauslollus ja me eeldame, et 2045 on see majanduslikult efektiivne, siis pole vaja olla selgeltnägija, et teha järeldus: vaadetes täna ajaperioodi kuni aastani 2050 võib täie kindlusega väita, et 500mm soojustust on lauslollus...
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 11307
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 323 korda

Re: Kaldlae konstruktsioon

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

alarpiirfeld kirjutas: 23 Juul 2025, 15:16 Tere. Kui positiivse tootlusega investeerimine (ja ka "investeerimine") oleks matemaatiliste valemitega tulevikus väljendatav, siis tegeleks kõik 8 Mlrd (- lapsed ja vanurid) sellise tegevusega selle asemel et mingit reaalset tööd teha. Paradoks ongi selles, et tuleviku majanduskõverate liikumine on seotud 8 Mlrd kõrvadevahelise 20 cm tundmatuga tulevikus ehk kokku on siis vähemalt 8 Mlrd tundmatut + suur hulk muid tundmatuid, mida ei oska keegi täpselt ette näha. Seega on nii investeerimine kui ka "investeerimine" teatud rulett. Ehk kõik investeerijad mängivad selgeltnägijaid. Mõnel õnnestub, mõnel mitte. Ka see, et 500 mm soojustust on kõva investeering tulevikku on selgeltnägemine. Insenerlikult ja majanduslikult saab seda täpselt arvutada 2025 aasta (ja varasemate aastate) kontekstis. 2025 aasta kontekstis on selline 500 mm paksusega soojustuskihiga soojustamine lauslollus. Kas see on majanduslikult efektiivne (majanduskategooriates mitte emotsioonikategooriates) nt aastal 2045 ongi selgeltnägemine. Ja siis hakkavadki selgeltnägijad vaidlema tundamatute tegurite mõjust majanduskõverale, mida keegi veel ei tea. Ka need 8 Mlrd-t + muud tegurid.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld
On võimalik matemaatilise valemiga. Kuid mõned lähteandmed on pärit tulevikus (energia hind, küttehooaja välistemperatuur - kliima) ja mõned on ebatäpsed (materjalide hind). Energia hinda tulevikus on võimalik prognoosida, raskeim osa on poliitikute mõtteid lugeda. N: võib üsna kindlalt väita, et keskmine elektri hind küttehooajal on 200 € MWh (või kallim), sest poliitikud teevad kõik, et elekter oleks talvel kallis. Kui mingi ime tooks neile aru pähe siis oleks aga talvel elektri hind 50 € MWh (seda ei juhtu praeguse Riigikogu koosseisuga....). Kui küsija teebki 200 € MWh ja leiab, et 500 mm on optimaalne ning poliitikud teevad kannapöörde (USas seee juhtus) siis küsija kaotas vaid mõne % üleinvesteerimise tõttu, kuid maja on ikkagi soojapidav. Vastupidi talitades avastaks küsija peatselt teise jama ees - naabrimehel on poole väiksemad küttekulud, küsijal on aga hundilaut. Nüüd uuesti soojustusse investeerides tuleb 2x rohkem pappi välja köhida ja see on väga valus kooliraha.
Erinevad variandid on matemaatiliselt välja arvutatavad, tulevik on osaliselt ette ennustatav.
vuuk
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2269
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 62 korda
On tänatud: 121 korda

Re: Kaldlae konstruktsioon

Lugemata postitus Postitas vuuk »

Tänu siinse foorumi (laus)tarkadele sain ma siis lõpuks (enne surma) niipalju targemaks, et sain teada, millega saab mõõta lauslollust. Palju tänu selle eest!
Ma pean siinkohal nentima, et tean mõnd lauslolli (kõrgharidusega), kes oma maja lae peale lasi paigaldada 500 mm puistevilla. Muidugi kui arvesse võtta, et puistevill ajas kokku vajub, siis sellest saab järeldada (vist), et mõne aja jooksul saab selle villa paksuseks 400 mm ehk lausloll sellevõrra targeneb. Kuna lagi ja katus lahendatud fermkanduritega ja kuna fermide puhul läbib soojustust palju vertikaalseid ja kaldu olevaid puidust detaile, siis neis kohtades on villa paksus sellevõrra väiksem või üldse mitte villa, millest võib omakorda järeldada, et grammike veel targem.
Kui edasi analüüsida, siis sellise villa m² (materjali hinnaks on suurusjärguna 20 eurot. Majandusest kõiketeadev kõrgesti haritud insener leiab, et majanduslikult ei ole mõistlik niipalju soojustuse ruutmeetrile kulutada ja pigem on majanduslikult tulusam kangemat kraami kõrist alla kallata.
Kui teha väike arvutustehe, siis puistevillal (vajununa 400mm kõrguseks) tuleb U-arvuks kusagil 0,1W/(m²K). Kusjuures külmasildasid ma siinkohal ei arvesta, kuna see oleks niikuinii tänamatu töö, sest arvutuslik ja tegelik ei pruugi kattuda.
Teisest küljest võib ju püüdes mitte nii lausloll olla, õhuksema kihina paigaldada sama U-arvu saamiseks mõne tõhusama villa.
Näiteks paigaldada ISOVER EXTREME 31 villa, mille tegur λ=0,031 (W/mK).Sellisel juhul saaks sama U-arvu 300mm kihiga.
Kui vaadata kihi paksuse numbrit, lolluse skaalal kohe tunduvalt targem. Ainult, et rahaliselt läheks materjal tänaste hindade juures sellisel juhul maksma kusagil 40 eurot/m².
alarpiirfeld
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 170
Liitunud: 20 Mär 2023, 17:31
On tänatud: 24 korda

Re: Kaldlae konstruktsioon

Lugemata postitus Postitas alarpiirfeld »

Tere. Laulolluse ja mõistlikkuse eristamiseks ongi vaja tegeleda arvutamisega. Ka siis kui tulevikunäitajate ennustamine on selgeltnägemine. Mingi tõenäosusega ootame, et subjektiivsed tegelased käituvad nii nagu meie (või majandusanalüütikud) arvavad. (Vaheküsimus: mitu majandusanalüütikut ennustas Covidit, Ukriana sõda, jne?). Need härrased, kes räägivad 500 mm vajalikkusest ei tee kliendile selgeks puust ja punaseks, et see on nendele majanduslikult kasulik. Ei ole kohanud mitte ühtegi võrdlusanalüüsi, kus oleks selgelt välja toodud nt 2 varianti kliendile : 1.variant 500 mm lae peal 2. variant 100 mm lae peal (variante võib olla muidugi rohkem). Sellest tulenevalt on ilmselge, et 500 mm soojutusega on LÄBI SELLE PIIRDE SOOJAVOOG VÄIKSEM: Ja mis siis. Selles punktis suurema osa "ekspertide" mõistus lõpeb. Klienti ei huvita soojavoo suurus. Hea küll nüüd võib "ekspert" selgitada, et sellega (500 mm) hoiad kokku rohkem küttekulusid. Kah õige, aga mis siis! Nüüd hakkab "ekspert" rääkima, et sellega hoiad raha kokku. Vaat nüüd ületab "ekspert" oma pädevuse piirid, mis Murphy (vist) seaduse kohaselt on täiesti loomulik püüdlus inimloomusele. Ekspert hakkab hindama kliendi efektiivsuskriteeriumi, mis on igal inimesel erinev. Kas klient andis tellimuse, et "investeering" (katuslae soojustamine) peab olema tulususega XX %? Ei! "Eksperdid" hakkavad jahuma kõigest muust (energiatõhususest, energiamärgisest, rohepöördest, jne), aga mitte finantsanalüüsist. See kehtib muide ka Kredexi "ekspertide" kohta, kelle ülesanne on (endale tõenäoliselt teadvustamata) lambakari prääniku abil rohereligiooni altarile meelitada. Kui vabatahtlikult ei lähe, siis riiklike jõuvõtetega ikka kuidagi saab. Majandusefektiivsus on nüüdseks juba teisejärguline. Ei ole veel kohanud mitte ühtegi reaalse objekti majandusanalüüsi soojustamise efektiivsusest. (P.S. Mitte segi ajada ühe piirdetarindi U-väärtuse erinevuste alusel koostatud delta Q, mis näitab tegelikult ainult aiateibaid). Selleks on vajalik teha hoonekarbi täielik soojusenergia bilanss 100 mm ja 500 mm. Alles nüüd võib hakata rääkima reaalsest raha kokkuhoiust , ja alles nüüd saab hakata rääkima kas see kokkuhoid ikka vääris küünlaid ("invetseeringut"). Kuni seda pole tehtud käib üks üldine jama.
P.S. Kõrgharidus ja rikkus ei tähenda, et inimene valdaks energiaarvutust ja majandusanalüüsi. Vaesemad inimesed on sellistes ettevõtmistes palju talupoeglikumad, kuna neil on oluliselt vähem eksimisruumi.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld
vuuk
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2269
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 62 korda
On tänatud: 121 korda

Re: Kaldlae konstruktsioon

Lugemata postitus Postitas vuuk »

Tundub, nagu maailmad, kus elame on erinevad. Mina küll ei tea, et soojustuse paksust (eriti veel 500 mm) määraks või soovitaks kliendile eksperdid või "eksperdid". Pigem on 2 võimalust, millest see tuleneb.
Näide 1. Kuna aknaid on palju ja pirakad (sest selline on mood) ning näiteks seinad visuaalselt eelistatult palkseinad (U-arv kesine), siis need mõjuvad üldisele bilansile nii, et kohustuslikuks tehtud määruse kohase ET arvu (oli vist ET arv - ei viitsi ja ei ole aega järgi vaadata) välja andmiseks määrataksegi praeguse arvutusmetoodika kohaselt lakke sellevõrra rohkem soojustust.
Teine variant on see, et inimene ise otsustab põhimõttel, et kui teha, siis teha. Insenere ei usuta ja pigem dimensioonitakse üle.
Aga ehitaja (kui tahab vältida hammasrataste vahele jäämist) siis peab järgima projekti ja selle osi. Näiteks vaatama ka seda, mis on kirjas energiamärgises. Ja kui näiteks selles on kirjas, et lae U peab olema 0,1, siis sellest tuleb soojustuse paksuse puhul ka lähtuma.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 11307
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 323 korda

Re: Kaldlae konstruktsioon

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

See ei ole raske, tegin exceli tabeliga kliendile:
Seina soojustuse paksus oli 100, 200, 300 mm (+väikeplokk 200 mm) Lae soojustuse paksus oli 200, 300, 400 mm. Kõik mõõdud võtsin ehitusprojektist. Kogu maja soojusbilanss oli ekseli tabelis. Materjalid ehituskulu oli ka hindadega. Soojuskadude sääst kütte hoovja kohta oli kvh olemas. Elektrihinnaks võtsin jooksva keskmise hinna. See pole raske, kõige raskem oli muuseas leida adekvaatsed materjalide hinnad. Teine raske moment oli akna ja uksetootjate U arvud (2 klaasi, 3 klaasi jne aga kel on U-arv, sel pole jälle hinda ja vastupidi)
Igal veidigi mõtleval akf on selline excel jõukohane kui soovib - see ei ole raketiteadus. Küll on vaja veidi kogemust just andmete hankimisel.
EH.INS.
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2746
Liitunud: 29 Juul 2024, 10:56
On tänatud: 67 korda

Re: Kaldlae konstruktsioon

Lugemata postitus Postitas EH.INS. »

Aga kes arvustab ehitajat???
Jutt käib ikka sellest, et majandusliku loogika järgi tehakse lollusi...
Ka viited "mingile arvule" või nõuetele jms kuulub samasse kategooriasse
Nagu eespool mainitud, keegi ei vaidle, et 500 soojustust tagab mõnevõrra "soojema" piirde kui väiksem kiht
Samuti ei vaidle keegi, et see tagaks mõnevõrra väiksema energiakulu
Aga nagu eespool juba viidati: JA MIS SIIS???

"Exceli tegemine" ei ole raketiteadus
Tulemuste tõlgendamine on omaette teema ja vajab ka muid sisendeid
ping
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 5777
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 109 korda
On tänatud: 278 korda

Re: Kaldlae konstruktsioon

Lugemata postitus Postitas ping »

alarpiirfeld kirjutas: 24 Juul 2025, 08:19 ... Ka siis kui tulevikunäitajate ennustamine on selgeltnägemine.
Mingi tõenäosusega ootame, et subjektiivsed tegelased käituvad nii nagu meie (või majandusanalüütikud) arvavad.
(Vaheküsimus: mitu majandusanalüütikut ennustas Covidit, Ukriana sõda, jne?). ....
Selgeltnägemine on veel omaette teema aga kui ei osata saadud infot tõlgendada, siis ei maksa sellega "kodus tegeleda".
Kuigi kohtumised "ajaränduritega" on küll andnud huvitavat infot.

Ma jätsin meelde kuigi ei uskunud 80'datel räägitut aga elu näitab, et senimaani on kõik vastanud jutule.
Selle sajandi keskpaigani on laiatarbe energeetikaga jama ja pärast seda saabub uute energiaallikate kasutuselevõtuga "järgmine rahuaeg maale".
Mis 50'dateks meie regiooni poliitikaga saab on küll minu arvates tõenäoline aga ei mina ega keegi kellele olen seda hiljem rääkinud, ei ole võimeline sellist tulevikku veel uskuma.
:hello:
Kõik ohutustehnika reeglid on kirjutatud kellegi verega!!!
vuuk
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2269
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 62 korda
On tänatud: 121 korda

Re: Kaldlae konstruktsioon

Lugemata postitus Postitas vuuk »

No aga kas siis ei võiks väljenduda nii, et...
Kusagil on igas ajas soojustuse paksuse optimaalsuse piir, alates millest iga järgmine lisanduv 50 mm kiht on majanduslikkuse seisukohast järjest ebaefektiivsem ja mingi "x" tõenäosusega järjest rohkem mitte ära tasuv. Kusjuures see piir ajas muutub, on muutunud. Ja oleneb ikka ka millisest konkreetsest materjalist me räägime.
Kindlalt saab väita vaid tagantjärele.
Ja tulemus Excelis ei saa olla adekvaatne pannes võrdlusesse võrreldamatuid või ja tundmatuid muutujaid. Või jättes mõne tundmatu üldse arvutusest välja.
alarpiirfeld
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 170
Liitunud: 20 Mär 2023, 17:31
On tänatud: 24 korda

Re: Kaldlae konstruktsioon

Lugemata postitus Postitas alarpiirfeld »

Tere. Mulle personaalselt hakkab selline lähenemine juba meeldima. Aga see filosoofiline mõttearendus on piisavalt keeruline, et tavainimene sellest aru saaks. Tavainimene ootab oma probleemile lihtsat, kiiret (ja odavat) lahendust. Kui nende pakkujaid ümberringi on massiliselt, siis keerulise sisuga mõttearendusest ei saada aru ning eiratakse, kui "mõttetut" loba. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
EH.INS.
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2746
Liitunud: 29 Juul 2024, 10:56
On tänatud: 67 korda

Re: Kaldlae konstruktsioon

Lugemata postitus Postitas EH.INS. »

Kusagil on igas ajas soojustuse paksuse optimaalsuse piir, alates millest iga järgmine lisanduv 50 mm kiht on majanduslikkuse seisukohast järjest ebaefektiivsem ja mingi "x" tõenäosusega järjest rohkem mitte ära tasuv.
Aga mina tahaks näha võrdlusbaasi
So - tasuv või mitte võrreledes millega / mis tingimustel
Vasta