Füüsika teema

[EH.INS.]

Kas mõnel sinu tsiteeritutest on esitada alternatiiv?
Kas mõnel sinu tsiteeritutest on esitada alternatiivi matemaatika ja katseline tõestus?
Kas mõni Sinu tsiteeritutest suudab ümber lükata kõik katselised tõestused tänasele füüsikale?

Seni kuni KÕIKI (ja palju veel) eelpool nimetatuid pole on tegemist mölaga...

[suvaline]

EH.INS.
Ei ole mõtet inimest hakata ümber veenma jmt, las ta käib oma footoniga suhtelises poes ära ja las ta siis kilkab, et jube relatiivne oli kõik ja leiva asemel seekord ostsin saia. Kõik on ju suhteline.
Mõni jääbki ühte erakonda valima, mis siis et korduvalt krim.korras karistatud. Minul on suhteliselt relatiivselt suva nendest tegelastest.
Kui Te end selle juhtme kokku ajamisega lõbustada üritate (mina loen ja on ikka lõbus küll) siis ma kahtlustan, et ... "lollidega pole mõtet vaielda, nad tõmbavad Teid nende endi tasemele ja siis löövad kogemusega".

[EH.INS.]

Jah, Sul (suvaline) on õigus

[Küülaline]

kaks footonit liiguvad kõrvuti samas suunas, siis nende relatiivne kiirus on C

Ei ole olemas sellist asja nagu kaks kõrvuti liikuvat footonit. Footonit ei saa võrrelda õuna või püssikuuliga. See on elektromagnetiline kiirgus, mida saab kirjeldada ka osakestena.

[EH.INS.]

Millele eelpool viidatakse?
Minult sellist juttu (tsitaat) küll pole olnud

[T25]

Kűűlaline, kas tead kuidas Fizeau kaugelt enne 1905 aastat valguse edasi-tagasi kiiruse ära mōōtis.Lasi kiirelt pöörleva hammasratta vahelt läbi valguskiire ja see ķäis ära 8km kaugusel peeglil ja tuli tagasi. Teatud hammasratta pöörlemiskiiruse juures valgus tagasi hammasratta vahelt enam ei pääse.
Lihtsamalt selgitades, kui sul on avatud lűkanduks, siis stardihetkel, kui footon paneb ajama, hakkad ust kinni lűkkama. Piisava kiirusega lűkates jōuab ukse esiserv täpselt footoni nina ette ja see ei pääse enam läbi. Siit edasi on lihtne arvutada valguse kiirus. Aeg, mis kulub ukse lűkkamiseks õigesse kohta, on sama, mis kulub footonil 8km kaugusel ja tagasi. Lihtne arvutuslik näide- vahemaa peeglini on 300000 meetrit. Ukse laius 2m .Footoni stardib ukse keskelt. Katsest selgub, et kui lűkata ust keskosa poole sedaviisi, et 2 sekundi pärast on lűkandukse esiserv ukseava keskosas, siis valgus enam tagasi läbi ei pääse. Sellest järeldame, et valgusel kulub 2 sekundit, et läbida vahemaa 600000 km. Ja siit saab juba lihtsalt arvutada valguse kiiruse. Kontrolli mōttes oletame, et valguse kiirus on 2korda suurem. Sellisel juhul endise kiirusega ust lűkates valgus lipsab läbi. Ļűkanduks on alles veerandi peale ukseavast jōudnud, kui footoni tagasi jōuab.
Mida me näeme, on see, et lihtlabase fűűsikaga on vōimalik valgusel uks nina ees kinni lűűa ning arvutada valguse kiirus. Seejuures, paneme tähele, et samal ajal kui valgus liikus 600000 km, liikus uks 1m. Klassikalises mõttes, kui stardivad 2 autot ja űks on tunni aja pärast 25km kaugusel ja teine 1 km kaugusel, siis relatiivne kiirus 24 km/h. Relativistid aga väidavad, mingile x valemile tuginedes, et see saab ikka olla 25 km/h.

[EH.INS.]

"Footoni stardihetk"
Täielik absurd...
Footonil pole massi
Footonil pole muud eksistentsi kui valguse kiirus
Sa ei saa aru isegi kiirusest ja kiirendusest

[suvaline]

Kűűlaline, kas tead kuidas Fizeau kaugelt enne 1905 aastat valguse edasi-tagasi kiiruse ära mōōtis.Lasi kiirelt pöörleva hammasratta vahelt läbi valguskiire ja see ķäis ära 8km kaugusel peeglil ja tuli tagasi. Teatud hammasratta pöörlemiskiiruse juures valgus tagasi hammasratta vahelt enam ei pääse.
...

Hiljem selgus, et purjus tuvi üritas võngeldes koju tagasi lennata, aga kui nägi ennast peeglist siis ehmatas ära ja lendas peeglile otsa. Peeglil polnud enam midagi peegeldada. Sina ohmu ootasid hammasrataste juures, millal valgus tagasi jõuab.

[Küülaline]

Millele eelpool viidatakse?
Minult sellist juttu (tsitaat) küll pole olnud

Mingi jama on siin juhtunud. Sinu tekst ei ole see muidugi.
Parandasin ära.

[T25]

Kas mõnel sinu tsiteeritutest on esitada alternatiiv?
Kas mõnel sinu tsiteeritutest on esitada alternatiivi matemaatika ja katseline tõestus?

Mis alternatiividest sa räägid. Alternatiivid on lihtsad. Üheaegsed sündmused on üheaegsed, mitte relatiivsed. Praegu on siin sama , mis igal pool mujal universumis.

Einstein keeras selle pea peale, andis sellega muidugi head materjali Holliwoodyle. Singulaarsused, mustad augud , suured paugud jms, mida mitte keegi pole mitte kunagi näinud, vaid lihtsalt matemaatilisest valemist välja imetud "nähtused".

Need katsed , mis väidetavalt "tõestasid" relatiivsusteooriat, olid naljanumbrid. Eddington oli padurelativist, loomulikult ta nägi varjutuse ajal seda, mida tahtis näha. Tagantjärgi on teada, et ta summutas neid andmeid, mis talle ei sobinud, lükkas lihtsalt kalevi alla. Kusjuures mõõtevead olid kogu sellel kremplil kordades suuremad, kui mõõdetud effekt.


Tsitaat Frederic Soddylt:

Frederick Soddy (1921 Nobel Prize in chemistry for his research in radioactive decay and particularly for his formulation of the theory of isotopes): "Incidentally the attempt to verify this during a recent solar eclipse, provided the world with the most disgusting spectacle perhaps ever witnessed of the lengths to which a preconceived notion can bias what was supposed to be an impartial scientific inquiry. For Eddington, who was one of the party, and ought to have been excluded as an ardent supporter of the theory that was under examination, in his description spoke of the feeling of dismay which ran through the expedition when it appeared at one time that Einstein might be wrong! Remembering that in this particular astronomical investigation, the corrections for the normal errors of observation - due to diffraction, temperature changes, and the like - exceeded by many times the magnitude of the predicted deflection of the star's ray being looked for, one wonders exactly what this sort of "science" is really worth."

Teine näide padurelativistist , kes läheb mõõdab selle tulemuse, mida tal ette juba teada vaja on:

Consider the case of astronomer Walter Adams. In 1925 he tested Einstein's theory of relativity by measuring the red shift of the binary companion of Sirius, brightest star in the sky. Einstein's theory predicted a red shift of six parts in a hundred thousand; Adams found just such an effect. A triumph for relativity. However, in 1971, with updated estimates of the mass and radius of Sirius, it was found that the predicted red shift should have been much larger – 28 parts in a hundred thousand. Later observations of the red shift did indeed measure this amount, showing that Adams' observations were flawed. He "saw" what he had expected to see."

In January 1924 Arthur Eddington wrote to Walter S. Adams at the Mt. Wilson Observatory suggesting a measurement of the "Einstein shift" in Sirius B and providing an estimate of its magnitude. Adams' 1925 published results agreed remarkably well with Eddington's estimate. Initially this achievement was hailed as the third empirical test of General Relativity (after Mercury's anomalous perihelion advance and the 1919 measurement of the deflection of starlight). It has been known for some time that both Eddington's estimate and Adams' measurement underestimated the true Sirius B gravitational redshift by a factor of four."

The eclipse experiment finally happened in 1919. Eminent British physicist Arthur Eddington declared general relativity a success, catapulting Einstein into fame and onto coffee mugs. In retrospect, it seems that Eddington fudged the results, throwing out photos that showed the wrong outcome. No wonder nobody noticed: At the time of Einstein's death in 1955, scientists still had almost no evidence of general relativity in action."

Tsitaat EH.Ins suurelt sõbralt Hawkingilt endalt Eddingtoni katse kohta:

Stephen Hawking: "Einsteins prediction of light deflection could not be tested immediately in 1915, because the First World War was in progress, and it was not until 1919 that a British expedition, observing an eclipse from West Africa, showed that light was indeed deflected by the sun, just as predicted by the theory. This proof of a German theory by British scientists was hailed as a great act of reconciliation between the two countries after the war. It is ionic, therefore, that later examination of the photographs taken on that expedition showed the errors were as great as the effect they were trying to measure. Their measurement had been sheer luck, or a case of knowing the result they wanted to get, not an uncommon occurrence in science."

Lihtsalt mõned näited. Varasemalt ma olen toonud näiteid, kuidas Keppler samamoodi omal ajal "küpsetas andmeid", et oma teooriaid tõestada.

[EH.INS.]

No mida Sa siin seda "tarkust" jagad
Pane "oma suurepärane teooria" kaante vahele ja mine "ristiretkele" - valgusta vaimupimeduses inimesi kogu
maailmas
Lisa sinna katsed mis pole naljanumbrid

Enne võiksid selgeks teha mis asi on kiirusega ja kiirendusega liikumine
Aga tegelikult "sitta kah" - see pole oluline

Aga üritame nagu lapsega
Newton-i füüsikas (T1) on aeg ja ruum absoluutsed ja liikumine suhteline
Relatiivsusteoorias (T2) on liikumine absoluutne (valguse kiirus) ja aeg ja ruum suhtelised
T1 puhul saame väikestel kiirustel katseandmetele vastavad tulemused
Suurte kiirustel (lähedased valguse kiirusele) miskipärast teooria ja katsetulemused kokku ei lähe
T2 puhul vastavad katsetulemused teooriale nii väikestel kui suurtel kiirustel
Mida küll teha?

Korduvalt viidatud
Newton-i füüsikaga pole suurtel kiirustel sittagi teha - juba alused / eeldused on valed

[T25]

T1 puhul saame väikestel kiirustel katseandmetele vastavad tulemused
Suurte kiirustel (lähedased valguse kiirusele) miskipärast teooria ja katsetulemused kokku ei lähe
T2 puhul vastavad katsetulemused teooriale nii väikestel kui suurtel kiirustel
Mida küll teha?

Midagi pole muutunud võrreldes algupäraste katsetega. Nähakse seda, mida soovitakse. Pole ime , kui padurelativistid enda jaoks sobivaid andmeid välja nopivad.

Ja mina lihtsalt avaldan siin kirjutisi, mida on relatiivsusteooria vastased nii omal ajal, kui ka tänapäeval kirja pannud. Nagu näha, siis need kirjutised ei huvita kedagi.

Näiteks Einsteini suur sõber Emanuel Lasker, matemaatik ja kõva maletaja, oli relatiivsusteooria vastane. Kahjuks ma ei leia netist tema materjale, mis ta on avaldanud relatiivsusteooria kohta. On lihtsalt üldised viited selle kohta , et ta ei uskunud valguse kiiruse konstantsusesse.

Samamoodi, minu jaoks täiesti uskumatu, et keegi pole avaldanud inglise keeles Gullstrandi 50 leheküljelist raportit relatiivsusteooria vastu, mille ta tegi Nobeli komisjonis olles ning mille tõttu Einstein ei saanud relatiivsusteooria eest Nobeli preemiat.

[EH.INS.]

Aga ma ju räägin - võta ette ja valgusta inimkonda
Ja eelkõige teadlasi
Tegelikult mina aru ei saa kuidas nt CERN-i teadlased Sinuta hakkama on saanud
Ja mis ime kombel nt Manhattan Project teoks sai
Ma arvan, et oled tegelikult Jeesus

[T25]

Teadlased ju valgustavad, aga nad lükatakse kalevi alla. Isegi Gullstrandi 50 leheküljelist raportit pole inglise keeles saada, mille tõttu Einstein Nobelit ei saanud. Mind küll huvitasid põhjused, miks ei antud Nobelit.
Mis puudutab omal ajal visatud pommidesse, siis haip on suurem, kui asi tegelikult oli. Platsi kiilaks need pommid ei löönud, rääkimata kraatrist. Pangagoone avati Hiros 2 peale pauku, trammid sõitsid 3 päeva hiljem. Tänavad lükati puhtaks ja tavapärane elu läks edasi. Vahetult pärast pauku asus Hirosse elama 80000 inimest, 1946 aasta veebruaris oli seal juba 160000 inimest ja 1955 elas seal 500000 inimest.1960ndate keskpaiku elas seal juba miljon ja täna 2 milli.
Ma küsin, et kui juba 1955 oli olemas kohvrisse mahtuv 50 kg kaaluv mini tuumakas, siis miks praegu keegi ei lase drooni pealt mõnd sellist vajalikku kohta, et muuta plats kiilakas. Selleasemel jännatakse tavalõhkainega aastaid, et mõni linn maatasa teha.
Naljakad oli ka see bunker busteri propa, kus neli 12 tonnist pommi pidid väidetavalt 60 m graniidist läbi tungima ja 2 nädala kaugusel valmimisest( viimased 40 aastat juba 2 nädala kaugusel) oleva tuumaprojekti hävitama. 60m graniidile on 12 tonnine pomm sääsehammustus. Kes veel ei tea, siis lõhkeaine energiasisaldus on 10 korda väiksem, kui bensiinil. 12 tonni lõhkeainet võrdub ca 1 tonni bensiiniga energiasisalduse poolest. 1 inimese tuhastamiseks krematooriumis kulub ca 100 liitrit bensiini. Ühe pommiga saaks tuhastada heal juhul ca 10 inimest. Ja meile aetakse kägu 60m paksusest graniidist ja mäest, mida 4 pommiga laiali lasti.
Võibolla läks veits teemast välja, aga ehk paneb mõne veidikese mõtlema, kuidas kogu aeg valetatakse.

[EH.INS.]

Nalja rohkem kui rubla eest...
Peale "Maailma Teadlase" aunimetuse tuleb tõenäoliselt lisaks "Maailma Sõjandusekspert"
Miks sa ometi Ukrainat ei aita???

PS
Ühtlasi soovitan uurida kes oli Gullstrand, millega tegeles ja mida OMA ERIALAL pekki keeras

[T25]

Nalja rohkem kui rubla eest...
Peale "Maailma Teadlase" aunimetuse tuleb tõenäoliselt lisaks "Maailma Sõjandusekspert"
Miks sa ometi Ukrainat ei aita???

PS
Ühtlasi soovitan uurida kes oli Gullstrand, millega tegeles ja mida OMA ERIALAL pekki keeras

Ma küsiks seda, et kas sa saad aru, et aastal 1905 Einstein postuleeris valguse kiiruse konstantsuse mitte tuginedes katsetulemustele vaid see oli " stipulation from his free will".

Täpne tsitaat:

“There is only one demand to be made of the definition of simultaneity, namely, that in every real case it must supply us with an empirical decision as to whether or not the conception that has to be defined is fulfilled. That my definition satisfies this demand is indisputable. That light requires the same time to traverse [paths of equal distance, regardless of motion] is in reality neither a supposition nor a hypothesis about the physical nature of light, but a stipulation [postulate] which I can make of my own free will in order to arrive at a definition of simultaneity.”

See on selleks, et sa korrutad väga palju igasugu katsetulemusi jms. Aastal 1905 polnud isegi veel aatomikella. Kõik katsetulemused, mis sellel ajal eksisteerisid, olid kirvemeetodid tänapäeva mõistes. Seesama Fizeau eksperiment, kus mõõtis valguse kiirust, andis tulemuseks 313000 km/s.

Võtame aluseks eetri teooria, kus valgus levib konstantse kiirusega C ning võrdleme omavahel Fizeau kiiruse mõõtmise katset, kui maakera seisaks paigal ja maakera liiguks 30 km/s eetris. Kui suur vahe tuleb keskmise "edasi tagasi " valguse kiiruse vahel. Aitab chatgtp:

Fizeau katse ja Maa liikumine läbi eetri – kui suur oleks mõju?
Fizeau katses peegel asus 8 km kaugusel, seega valgus liikus edasi-tagasi 16 km. Kui lähtuda vanast eetri teooriast (valgus levib eetris ning Maa liigub selles 30 km/s), siis valguse keskmine kiirus edasi-tagasi peaks natuke erinema sõltuvalt Maa liikumisest.

Arvutus:
Valguse kiirus:
c=299792458m/s

Maa kiirus eetri suhtes:

v=30000m/s

Teepikkus: 16 km

Tulemused:
Kui Maa seisab paigal: keskmine kiirus = 299 792 458 m/s

Kui Maa liigub läbi eetri: keskmine kiirus = 299 792 457.997 m/s

Erinevus ainult 3 mm/s – ehkki olemas teoorias, oli see praktiliselt mõõtmatu 19. sajandi aparatuuriga. Sellepärast ei tuvastanud ka Michelson-Morley katse erinevust ning eetri idee hääbus koos relatiivsusteooria tulekuga.

Nagu näete, siis see keskmise kiiruse erinevus oleks nii väike. Fizeau arvutas üldse C-ks 313000 km/s.


Mida ma öelda tahan, on see, et need kiiruse mõõtmise eksperimendid ei näidanud omal ajal mitte sittagi ja Einstein nendele ei tuginenudki. Ta lihtsalt lampi eeldas mingitest matemaatilistest võrranditest ja füüsikalistest teooriatest, et valguse kiirus peab olema konstantne igas taustsüsteemis. Muud midagi.

[EH.INS.]

Sa oled nagu väike laps kommipoes - viskad selili põrandale ja vehid käte / jalgadega ja jonnid:
"Aga ma tahan kommi..."

Sisult pole üldse oluline kas valguse kiirus 10 astmes -10 või 10 astmes 10 km/s või mis iganes ühik
Sisuline kontseptsioon on see, et see kiirus on absoluutne ja aega ja ruum suhtelised vastupidiselt Newton-i füüsikale
See on fundamentaalne põhimõtte muutus Einstein vs Newton
Vaatlused kinnitavad:
- Newtoni füüsika ei vasta suuretel kiirustel vaatlusandmetele
- Relatiivsusteooria vastab kõigil kiirustel vaatlusandmetele

[Küülaline]

kas sa saad aru, et aastal 1905 Einstein postuleeris valguse kiiruse konstantsuse mitte tuginedes katsetulemustele vaid see oli " stipulation from his free will"

Sellest saab suurem osa haritud inimesi aru. Justnimelt selles Einsteini geniaalsus seisnebki, et ta suutis sellist asja mõista. Kogu sellest tulenev tänapäeva füüsika suudab seletada universumit ilma suuremate vastuoludeta.

[Walter2]

Aitab chatgtp:

Vaata kahjuks ei aita see chatgtp . Ma saan aru et enamus siin reprodutseeritud "raketiteaduse" kõrgemast pilotaažist jääb lugupeetavale arusaamatuks (juba korduvalt varemväljaöeldud põhjustel...) aga sellest võiks ometi aru saada et seni kui see õnnetu aiai/chatlgbtqmisiganes korjab oma "tarkuse" kokku interneedusest siis niikaua on see ebausaldusväärne, kuna sinna interneedusesse saab igaüks kes vähegi olla asjasthuvitet produtseerimaks ja kokku kirjutamaks igasugust si...a, saasta ja sõnnikut mida tal vaja et pildil püsida, e-pandav välja näha ja mida sülg suhu toob.
Sellest arusaamiseks pole ju erilist haridustaset vaja?

[T25]

Chatgtp lihtsalt arvutas valguse edasitagasi kiiruse eetri mudeli puhul, eeldusel et maakera liigub eetris 30 km/s ja võrdles seda, kui maakera seisaks paigal. Fizeau katses oli peegel 8 km kaugusel. Tegelikkus kokku seega 16 km. Kiiruste erinevus arvutuslikult on 3 mm/s. Fizeau omal ajal ar vutas kiiruseks 313000km/s ja tänapäeval on mõõdetud 299 tuhat ja kopikad peale. Siit on näha, mis täpsusega ta üldse mõõtis ja kui võrrelda seda 3mm/s kiiruste erinevusega arvutusliku puhul, siis pole siin millestki rääkida.

Aga hea on näha, et Eh.Ins ja küülaline vähemalt juba tunnistavad, et eksperimentaalset alust omal ajal sellele teooriale ei olnud ja loomulikult see oli ka üks põhjus, miks ta Nobelit ei saanud. Omaaegsed vaatlused nt Eddingtoni varjutuse vaatlus jms on osutunud hilisemal analüüsil valedeks. Eelnevates postitustes on kirjas, et isegi padurelativist Hawkings tagus teise padurelativisti Eddingtoni vaatluse maa alla, kuna mõõtevead olid suuremad, kui mõõdetud efektid.

Pool teed on käidud. Nüüd on vaja keskenduda tänapäevastele "eksperimentidele" ja "vaatlustele" ja selgitada välja, kas ka need on äkki padurelativistide soovnägemused, nagu omaaegsete padurelativistidega juhtus.

[EH.INS.]

Ei saa - peab mainima - küll on LOLL ikka raske olla...
Valguse kiiruse suurus numbriliselt ei puutu üldse asjasse
Fundamentaalne seos on see milles seisnes / seisneb Einsteini geniaalsus
Aga LOLL seda ei saagi mõistma

PS
Kus on moded ???
Üks idioot ajab totaalselt kelbast, kus on vahe vene propagandaga ???

[kunn24]

Moded nagunii ei oska seda jama lahata. Lihtsam on teema vaikselt unarusse lasta ja rohkem relatiivusest, valguse kiirusest, muutuvast massist jne mitte piiksatada.

[T25]

Senikaua kui fundamentaalne seos on katseliselt kinnitamata, siis on tegemist muinasjutuga.
Relativistide väide on see, et valgus levib igas taustsűsteemis sama kiirusega. See tãhendab, et kui stardijoonel on taguotsapidi kōrvuti kaks laeva pikkusega 600000km ning űks laev jääb liikumatuks ning teine liigub kiirusega näiteks 10 m/s, siis nende kahe vahelt stardihetkel emiteeritud footon peab jōudma 1 sekundi pärast mōlema laeva keskpunkti. Eh.insi meelerahuks eeldame, et laev kiirendab hetkeliselt kiiruseni 10m/s. Vãhe sellest, kolmas laev, mis kűhveldaks minema kiirusega o.5c, ka selle suhtes peaks valgus 1 sekundi pärast laeva keskelt olema.

Me ņäeme, et sama valguskiir peab eelneva näite puhul jōudma 3 erinevasse kohta korraga.

[EH.INS.]

Pole olemas "korraga"...
See ongi point...
Aeg ja ruum on relatiivsed
Eeldus, et "korraga" on erinevate vaatlejate jaoks "sama" ongi mäda

[Küülaline]

stardijoonel on taguotsapidi kōrvuti kaks laeva pikkusega 600000km ning űks laev jääb liikumatuks ning teine liigub kiirusega näiteks 10 m/s ... sama valguskiir peab eelneva näite puhul jōudma 3 erinevasse kohta korraga

Jätame need 600000 km pikkused laevad esialgu kõrvale ja ja oletame, et selles punktis on mingi elektromagnetkiirguse allikas. Selle kiirgus levib kõigis suundades kiirusega 300000 km/s olenemata nendest laevadest ja sellest, kas need liiguvad või seisavad paigal, kuigi "paigalseisu" kosmilises ruumis ei ole olemas.