Lamekatuse kalle ja profiilplekk

[alarpiirfeld]

Tere. Loen ja mõtisklen endamisi, et miks kogu Eesti on usku et "tootja teab kõik", See on sama kui mõne kolleegi loosung, et "juhe teab kõik". Lohutuseks võib öelda, et ikka ei tea küll. Teadma peaks insenerkond, kes peaks inseneeriat juhtima, mitte müügimehed (pole vahet kas tuntud kaubamärk rinnas või mitte) , kelle ainukene ülesanne on oma nänni müüa.
Võtaks lahti nüüd katuste veepidavuse(kindluse/tiheduse) põhipostulaadid. Veetihedad katusekatted (surveveetaluvusega min 10cm) on: 1) membraankatusekatted 2) 2-valtskatusekatted alates (reeglina 10 kraadist) ; [on erandid kõrgvaltsidega , mis lubab ka 0-kraadi]. Kõik ülejäänud on mitteveetihedad katusekatted. Kui rääkida mitteveetihedatest katusekatetest, siis neid on palju ning nende sadeveetihedus sõltub nüüd ülekatetest ja kaldest. Nt 1-valtskatus on sadeveekindel alates (oli vist 20 kraadist) aga ainult eeldusel, et neisse ei tehtaks läbivaid avasid. Kui tehakse läbivad avad, siis ei ole see katus enam isegi sadeveekindel. Selleks , et vett tuppa ei sajaks on vajalik ehitada siis "õige katus" kas aluskatte näol või aluskatuse näol. See muudab selle pleki katusel lihtsalt dekoratiivseks butafooriks. Sedeveekindluse tagab kile (veetiheduse membraan) . Ehk meil ehitatakse massiliselt kilekatuseid. See on kahjuks inseneeria stagnatsiooni tulemus.
P.S Ei ma ei eksinud terminoloogias: veetihedus ei ole sama mis sadeveekindlus.
P.S-2. Kui plekid liidetakse omavahel teipidega, siis tekitatakse membraankatus, mis koosneb osaliselt membraanist ja osaliselt joonpaisumisega plekist. Tehniliselt võimalik, aga reaalselt inetu ja enamasti tehniliselt küündimatult konstrueeritud.
P.S 3 . Kõik eelnev on kuuri katuse ehitamisel täiesti ebaoluline. Kaalukausil on 2 tilka vett vs kopsaks rahaline väljaminek
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[kaimagk]

Ok, aga kas siin arvatakse et see plekitootja(ei pea siis silmas plekitöökodasi) pole oma plekkide kinnitused ja muud viled inseneride käest läbi lasknud? Või et umbes ütleb, kinnitage millega tahate. Või hoopis soovitab tungivalt pöörduda paigalduse korrektsuse jaoks inseneride poole.

[EH.INS.]

Loen ja mõtisklen...
Kuuri puhul täiesti pseodoprobleemid
Teemaalgatajale - pane rahulikult oma katus paika...

[alarpiirfeld]

Tere. Plekitootjad ei ole kuskil öelnud, et plekk-kate on veetihe. Aga kuur ja veetihedus vastavalt inseneeriale - jah nõus pseudoprobleem. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[EH.INS.]

Mõistan mida hr Piirfeld käsitleb veetihedusena...
Antud kontekstis so katusekatte puhul me ei räägi veetihedusest selles mõttes...
Kuuri puhul ei räägi me veetihedusest kummaski mõttes - seda pole lihtsalt vaja

[kunn24]

Nt 1-valtskatus on sadeveekindel alates (oli vist 20 kraadist) aga ainult eeldusel, et neisse ei tehtaks läbivaid avasid. Kui tehakse läbivad avad, siis ei ole see katus enam isegi sadeveekindel.

Kas see jutt on EVS 920-ga (katuseehitamise reeglid) kooskõlas? Osad 1 ja 2 peaksid puutuma asjasse.
Ise sügan praegu seda teksti lugedes kukalt, et siis ei saa korstnaid läbi katuse tuua, katuseakendest, antennidest ja heitõhutorudest rääkimata. Või mida lp sm mõtles läbivate avade all, mis kõik p..e keeravad nii, et sadevettki ei talu? Plekki tehtud avasid saab ALATI tihendada, sulgeda jne. Kui muud ei oska või ei tundu usaldusväärne, tinuta kinni.

[EH.INS.]

Vedelplast oleks üheks märksõnaks analoogsetele probleemidele...

[alarpiirfeld]

Tere. EVS 920 seeria lonkab kõiki nelja jalga. Ei viitsi lauseid tehniliselt filigraanselt viimistleda, et kuskil mõnda "auku" sisse ei jääks. Läbivate avade all on mõeldud antud lauses kõikvõimalikke kruviavasid. Jah neid võib tõesti valtsplekil kinni tinutada - aga siis enam polegi ju läbivat ava. Mitut kinnitinutatud ava on kolleeg näinud - heameelega tahaks ka näha mõnda sellist haruldust; oma silmaga pole juhtunud neid nägema.
Jah, neid avasid saab ka veetihedaks teha. Ehk kõigepealt tekitame endile probleemi (avad) ja siis hakkame probleemi usinasti koheselt lahendama ehk remontima! Jabur!. Vastavalt ehitustavale kasutatavad tatikuulid (sorry- silikoon) ei taga mingitki veetihedust läbivale avale plekk-katusel. Kolleegi nimetatud tootegrupp juba sobiks, kui teha osataks.
Kui aga rääkida korstnate jm läbiminekutest katusekattest, siis need ei ole avad vaid liited konstruktiivelementide või -süsteemidega. Nende liidete kohta koostavad insenerid vastavad tüüpsõlmed, et projekteerijad ei peaks tegelema jaantatiklusega. Aga seda teevad nad niikuinii!
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[EH.INS.]

Plekk-katus (mis iganes plekk-katus) pole juba eelduslikult sellises kontekstis veetihe
Täiesti jabur oleks kinnitusvahendite kohtade veetihedust taga ajada
Ei peagi olema veetihe...

[alarpiirfeld]

Tere. Vot nüüd ei saanud aru. 2-valtsplekk-kate on veetihe kui plekksepp selle ehitab (alates 10 kraadist) - talub kuni 10 cm veesammast. Kui ehitab "plekiväänaja", siis on see vaevalt usutav, ning siis konstrueeritakse kindlustus kilekatuse näol. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[EH.INS.]

Tere. Vot nüüd ei saanud aru. 2-valtsplekk-kate on veetihe kui plekksepp selle ehitab (alates 10 kraadist) - talub kuni 10 cm veesammast. Kui ehitab "plekiväänaja", siis on see vaevalt usutav, ning siis konstrueeritakse kindlustus kilekatuse näol. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Ei usu, et ei saanud aru...
Ma ei viita sellele, et "pole võimalik"
Ma viitan sellele, et pole ratsionaalne, mõistlik või kuidas iganes väljendada

[Vedru1]

Oletame, et tegemist on 7kraadi kaldega abihoone katusega, kus ei tahaks paari piiska vett läbi terve katuse ristlõike ( rahvakeeli et läbi ei tilguks) lasta ning kus kasutaks trapetsprofiili, paanide pikkus on sama, mis katuse pikkus. Kas, arvestades hr Piirfeldi juttu tasub panna siis paanide ülekatetele katuse pikkuse sihis tihenditeipi vms või pole mõtet, kuna mingid piisad tulevad ikka läbi ja peaks lihtsalt panema korraliku katuse aluskatte?

[EH.INS.]

Saab ilma aluskatteta...
Nt vastav profiili kõrgus või ka nö laine ülekate pikisuunas...
Hr Piirfeld avaldab oma arvamuse...

[Vedru1]

Oletame, et on madal T20 trapetsprofiil.
See, kui mitu laine ülekatet pikisuunas peab olema, on ju kah siis kõhutunde/kogemuste pealt võetav suurus?
Või on kellegi kogemusi, et "5 lainet ülekatet on piisav"

[EH.INS.]

T20 mina "punnitama" selle kalde peal ei hakkaks...
Kindlasti leidub teisi arvamusi...

[Äärenurk]

Tere. Vot nüüd ei saanud aru. 2-valtsplekk-kate on veetihe kui plekksepp selle ehitab (alates 10 kraadist) - talub kuni 10 cm veesammast. Kui ehitab "plekiväänaja", siis on see vaevalt usutav, ning siis konstrueeritakse kindlustus kilekatuse näol. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Kui talub 10cm veesammast, siis talub 10cm veesammast. Anuma põhja kalle ei ole sel juhul enam oluline.

[alarpiirfeld]

Tere. Normaalmaailma standardid ei erista "kuuri katuse standardit", ""väikemaja katusestandardit", "kaubamaja katruse standardit", "kõrghoone katusestandardit" jne. Kui ajudega insener-projekteerija saab aru standardi ülesehituse põhimõtetest (ehk kolleegide tööst tehniliste arusaamade ühtlustamisel), siis on tal ju vaba voli teha konkreetse eripäraga hoone katusele oma täiendusi, lihtsustusi, mugandusi. Siis ta kirjutab ka vastava allkirja sinna koos märkusega, et "lähtuvalt nendest ja nendest argumentidest ei järgi täht-tähelt ... standardit ning võtan sellise tehnilise lahenduse toimimise eest vastutuse". Mitte nii nagu Eestis, kus usutakse ilma sisulise analüüsita kohalikku lombakat standardit või kirjutatakse "vastavalt plekitootja juhistele".
See, et kuuri katusele saab panna trapetsprofiili ilma ristivuukideta ei tähenda, et selle tõttu peaks hakkama standardeid muutma. See, kui külgliites on 2 lainet ülekattes, tähendab et selle veetihedus on parem kui 2-valtsplekk (kõrgused ju erinevad). See jutt oli muidugi ideaaljuhuks, kui ühtegi läbivat ava ei oleks!
2-valtsi puhul on kalle ikka vajalik, kuna valtsidesse leviv vesi peab ikka altpoolt välja saama
Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[EH.INS.]

Ei - standard ei erista katuseid, täitsa nõus
Standard pole ka midagi muud kui tööriist
Siin ongi koht kus insener "mõtleb natuke ka oma peaga"

[vuuk]

Kaldun arvama, et lubatust madalam katusekalle trapetsprofiilil pole probleemiks niivõrd külgülekattest läbijooksu võimalikkuse tõttu vaid pigem kruvikinnituse kohtadest. Plekk kinnitatakse kruvidega laine põhjast. Kui roovid ei ole täiesti ühepaksused ja sarikad ei ole täiesti sirged, siis neist hälvetest võib tekkida liialt madala kalde puhul plekile loikusid. Kui loik tekib kruvi kohas, siis tähendab see, et kruvi asub survelises vees. Kruvid ei tohi juhenditest lähtuvalt olla liialt kõvasti ja tihend ei pruugi survelist vett pidada. See tähendab seda, et kruvi kohas immitseb puidusse aegajalt vett ja puit läheb kruvi ümbert pehkima ning mingi aja möödudes kinnitussõlm enam ei tööta.
Talved on meil muutlike ilmaoludega. Kord sajab ja tuiskab lamedale katusele ruutmeetri kohta pool tonni märga lund, mis järgmisel päeval veeks muutub. Sarikate ristlõige määratakse kuuridele üldjuhul mitteinseneride poolt. Küllap mõnikord saavad katused üle- aga ka aladimensioneeritud. Nõrkade sarikate puhul tekib katusele "bassein". Sellises olukorras ei pruugi aidata läbijooksu ära hoida kuigivõrd ka loodis ja lontis aluskile lamekatuse all.
Nii, et murekohti leidub. Seega, mida järsem katuse kalle, seda kindlam.

[EH.INS.]

Ei nõustu põhimõtteliselt ühegi analoogse arvamusega: "mida...seda kindlam" või mis iganes
Iga "asja" jaoks on koht ja vastav lahendus...

[alarpiirfeld]

Tere. See "plekitootjate" mantra, et tihend kruvi all on veetiheduse garant, on insenerlikult jabur väide. Aga insenere ei usuta vaid "tootja teab kõik".
P.S. Isegi nõukaagsetes aabitsates nõuti laineliste katusekatete kinnitust harjal. Aga noh, aeg muutub ja parafraseerides klassikuid "insenerid ei tea tuhkagi".
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[A23]

Saan nii aru, et valtsplekkkatuse all mõeldakse katust, kus paanide ühenduskohad katusel päriselt kokku valtsitakse, näiteks: https://www.youtube.com/shorts/P_2aXUq_nN0.
Klassikul vist ainult pealt muljutakse ja hoiab elastsusjõul koos

See video valtsi koostamise lõppetapist vaid. Üldiselt Googel aitab palju edasi ja on ääretult nõme hakata oma 0-teadmisi arendama teise inimese teemat täis trollides. Viimane su küsimuse kohane jutt ja kui vaja tee uus teema. https://www.toode.ee/klassikaline-valts ... e-klassik/

Teemaalgataja sai vajaliku info proffidelt juba mitu postitust tagasi - paari võimaliku läbimineva tilga pärast ei pea kuurikatuse puhul põdema.
Vahemärkuseks, omal ka üks sarnane olematu katusekaldega kuur, peal harva sammuga trapetsprofiil plekk, paan täies ulatuses, 6m, tihenditega kruvid läbi profiili "harja", mäletamist mööda vastavalt juhendile. Algselt sai autode hoidmiseks tehtud, nüüd erinevat kola täis, ei ole kusagilt läbijooksmist märganud. Kondentsvett pärlendamas võib aeg-ajalt näha, aga ladustatavatel asjadel mingeid veekahjustusi pole täheldanud.

Minu eelmine postitus oli otseselt seotud Sinu 08.08 15:30 toodud Katusemeistri lingiga. Minu arust see seal siiski ei ole valtsplekk-katuse plekk, pigem sarnaneb hoopis klassik profiilile. Valtsplekk-katuse valtsimisel tekib mittelahtivõetav liide. Aga võin ka eksida, kui terminoloogiat on "arendatud" ja lingil toodud plekist tehtud katus ongi siis valtsplekkatus.

Edit. Su hiljem toodud toode.ee lingil on pigem nii nagu olen siiani aru saanud.