Ohtlikud pistikühendused

[kunn24]

2 soojapuhurit sama veaga (võib eeldada reeglit), tööriista kohta suhteliselt uued (paar- kolm aastat). Omaniku sõnul vähe töötanud. Vool 13,5 A nagu võimsuse 9 kW järgi võib eeldada, üle koormata ei saanud. Järel olid korralikud kaablid 2,5 mm2, probleem ainult pistikutes/ pesades. Kumb pool seal jama põhjustas- raske öelda. Kuid targem oleks jõuosas sellised "elektriseadmed" kohe korralikega asendada. Puhuritel oli näha kerget puidutolmu, kui toss arenenuks korralikuks, võinuks jama lahti minna.

[dumbuser]

Ma enne kiunumist uuriks ikkagi täpsemalt milles asi oli.

[kunn24]

Variandid? Seadmed polnud uppunud, pressi alt läbi käinud- mis veel? Ühenduste kruvid olid kinni, seal vaid sekundaarne sulamine. Isased pooled suht no-name hiinakad, emasel on Biltema kiri. Juhe käis ainult nende seadmete taga.

[Küülaline]

Tegelikult see pistikühenduste nimivooluga ja 27/7 koormamise teema on standardite poolest ka segane.

[Urmas]

Isased pooled suht no-name hiinakad, emasel on Biltema kiri.

AI arvamus Biltemast, mis üha enam kinnistab mõtet, et Jumal lõi maailma ja ülejäänud on tehtud Hiinas.

Biltema ei tooda ise pistikupesasid ega enamikku oma elektritarvikuid. Biltema on jaemüüja ja kaubamärk, mis laseb tooteid valmistada allhankijatel (peamiselt Aasia ja Euroopa tehastes) ning müüb neid oma nime all.

[madis64]

Puusalt tulistades ja huupi pakkudes kahtlustaks kaablit - neid kuumenevaid otsaühendusi on endal ka ette tulnud.

[kunn24]

Puusalt läks mööda, juba eespool kirjutasin, et kaabli-ühendustega teemat polnud.

[madis64]

Khm, need (tarbija poolsed) pesad ju tavaliselt ühenduskaablite otstes paiknevad sarnasel kasutusjuhul?

Järel olid korralikud kaablid 2,5 mm2, probleem ainult pistikutes/ pesades. Kumb pool seal jama põhjustas- raske öelda.

[Vko]

Harilikud 1f pistikud/pesad on ka 16 A, aga 2000 W puhurit pikka aega sees hoides (8,5-9 A) olen ka näinud, et ühendused on kuumaks läinud. Ütleme nii, et mistahes pistikühendust tundub turvaline olema pikaajaliselt koormata max. 0,5 lubatud voolust.

[kunn24]

@Madis
Ei saa aru, seal on poltliide. Jätaks kaabliliite jutu nüüd lõplikult rahule. Probleem oli (kuna vahetasin vigased asjad välja) vaid pistikühendustes. Kui vaja, võin teibad plastikust välja lammutada, küürida isastelt tahma maha ja natukene neid mõõta või seksutada, kuid mida see ikka annab? Laiatarbe 1-f pistikud on vähemalt väljast kroomitud/ nikeldatud ja emastel vedrud peal.

[Walter2]

Klemmide vilets kontakt tekitab tavaliselt sarnased sümptomid. Hiina pesad - seda enam...

[Prill]

Ma ei tea mis on "Hiina pesad" või kas meil on valida erineva riigi pesasid, nt Keenia pesa oleks parem/kehvem kui Eesti või Kanada pesa. Väidetavalt valdav osa tänapäeval toodetakse Hiinas, arvatavalt nii kvaliteetsed, keskpärased, kui kehvad - tavaliselt hinna teema, kus 10x kallim toode ei tarvitse olla 10x kvaliteetsem, aga vbl nt ainult 2x parem
Välistada ei saa ka praaki nt praakpartii sattumine miskisse tootesse, isegi kvaliteetkraami müüjad nt autotootjad on oma lukspillidel teinud tagasikutsumisi kus ekspluatatsioonis on ilmnenud miski puudus, praak või nõrk osis, mis võib põhjustada sõiduki hävimist ja sõidukis olijatele lõppeda letaalselt.
Ka optimeerimine ei ole võimatu, kus a'la algne puhuri disain-inseneeria testiti igati, hinnati tootmiskõlbulikuks ja kuskil nt 8 tootmisaasta jooksul kas varasem pesa detailipakkuja tõstis hinda, lõpetas tootmise&tarne või tehase juhtkond efektiivistas ise, et miks osta seda kallist kui saame sama pesa teiselt tarnijalt odavamalt. Kirjad-etiketid lubasid samu omadusi, keegi uuesti/üle testima ei vaevunud.
Veel enam "Biltema" ja sarnased brändid ise ei tarvitse ühtegi tehast omada ega toodet toota, vaid kõik partiid ostetakse vähempakkumisega sisse. A'la "samad" 10 aastat müüdud Biltema kirjaga toodet võib olla aastate jooksul tootnud 3 erinevat tehast.
Veel enam, välistada ei saa ka nö hankemaailma skeeme, kus 5 aastat tootis tehas A, 6 aastal tegi alapakkumise tehas B, nüüd tehas A stabiilse ostja äralangemisel hädas ja hankevõitja B on lahkelt ning nõus koostöös A-ga hankevõitu jagama, ehk alltöövõtuna A toodab kogu sodi nagu enne tootis aga lõviosa tulust läheb B-le. Et ka A kasumit saaks tuleb toodet natuke nudida, nt leida odavamaid altenatiivseid osiseid, et omahinda alla saada, et A leivale ka vorstiviil peale meelitada.

Viimase vandenõuteooriana levinud skeem kus tooted tuleb meelega disainida ennustatava elueaga, umbes-täpselt garantiiaeg + natuke peale Pole vahet mis riknenud osis suunab uue toote järele haarama, kärssand pesa on samahea kui läbipõlenud küttetraat või koostöö lõpetanud termostaat.

[madis64]

Ka optimeerimine ei ole võimatu, kus a'la algne puhuri disain-inseneeria testiti igati, hinnati tootmiskõlbulikuks ja kuskil nt 8 tootmisaasta jooksul kas varasem pesa detailipakkuja tõstis hinda, lõpetas tootmise&tarne või tehase juhtkond efektiivistas ise, et miks osta seda kallist kui saame sama pesa teiselt tarnijalt odavamalt.

Puhuri küljes on "papa" (pistik), "mamma" (pesa) on toitekaabli küljes?

Algsel fotol on "häving" tuvastatav "papa pulkade" otstel - oleks see pärinenud puhuri seest, peaks seespool olev osa rohkem suleanud olema?

Minu jaoks on probleemi allikaks ühenduskaabli (pikendusjuhtme) otsas olev "pesa".

Edit:
Hakkas huvitama maakeelne terminooogia - kas algses postituses pildil kujutatud kaabli otsas olev liides on "emane pistik" või on sellel tänapäeval mingi poliitkorrektsem nimetus?

[ping]

....
Hakkas huvitama maakeelne terminooogia - kas algses postituses pildil kujutatud kaabli otsas olev liides on "emane pistik" või on sellel tänapäeval mingi poliitkorrektsem nimetus?

Klemmide järgi arvestatakse, kaabli otsas on "kaablipesa".
Puhuri küljes on "seinapistik" ja kaabli otsas on "kaablipesa".

Näiteks päiksepaneelide MC4 ühendused:
https://en.wikipedia.org/wiki/MC4_connectorEmane:


Isane:

[madis64]

Klemmide järgi arvestatakse, kaabli otsas on "kaablipesa".

Kui nii, siis minu panused on kaablipesal.

[vuuk]

Ma arvan, et ei loe rahvus või milline on ühes või teises riigis poliitiline režiim.
Loeb konkreetne materjal, selle pinnakate.
Samuti oleneb tingimustest. Ühtedes oludes materjal võib kiiremini oksüdeeruda kui teistes.
Oksüdeerumiskindlamad materjalid on üldjuhul hinnalisemad ja sellest sõltub toote hind.
Oksüdeerunud klemm ei pruugi anda head ühendust, mis omakorda suure pinge korral võib põhjustada kuumenemist.
Samuti olen kuulnud kusagilt, et erinevatest materjalidest klemmid ei pruugi omavahel hästi koos töötada.

[Prill]

Ei saa ju kindlalt väita, kas põhjus pistikus või pesas. Koht kus kärssama läheb on kuumenenud, läbi kontakti liikuvale voolule napp kontaktpind. Kontaktpinna nappus võib mitmest asjaolust oleneda, nt pesa isased liiga peened või emase poole liiga lai-veninud pind, kuni selleni kus emase osa on saanud kannatada, nt kontakt x põhjusel kortsus ja kontaktpind jääb napiks.
Või miks mitte lohakas ühendus, kus pistikut ei suruta lõpuni pessa vaid jääb "poole" peale ja ühenduspinnad jäävad puudulikuks.

Elektriasjadel kärsanud kohad vist ei ole miski imeasi, nähtud mitmetes kohtades, suitsu lahkumist seadmest koos rikke ilmnemisega inimkonna ajaloos kirjeldatud massiliselt.
Tulekahju oht võib tekkida aga ei tarvitse, nt antud kuumapuhuril kest metallist ja arvatavalt töötamisel ette nähtud kujad, palju vaba ruumi peab seadme kõrvale jätma ja tõenäoliselt ka manitsus trussikuid puhuri peal mitte kuivatada ja hoiduda põlevate materjalidega kokkupuutest.

[Küülaline]

Hiina pesad - seda enam

Minu iPhone ja AppleWatch on Hiinas toodetud, ei kurda kvaliteedi üle.

[Küülaline]

Ei saa ju kindlalt väita, kas põhjus pistikus või pesas

Probleem on tavalise (laiatarbe) pistikühenduse (pistik + pesa) pidevas koormamises nimivooluga, mis ei ole ka standarditga lahendatud.

[Kalvis]

Tegu täiesti tavalise viletsa kontaktühenduse juhtumiga, tavalistel pistkupesadel küll nähtud. Tööstusvoolu pesas ongi kasutusel suuremad voolud, seal on kergem tulema kuumuskahjustus.

[Küülaline]

Tööstusvoolu pesas ongi kasutusel suuremad voolud

Olgu tööstusvool (sajanditagune termin elektrialal) või misiganes vool, ma pean silmas pistikutele ja pesadele märgitud nimivoolu, näiteks 16 A. Et kas pistikühendust võib koormata selle vooluga püsivalt, pidevalt 24 tundi 7 päeva nädalas? Selles on küsimus.

[dumbuser]

Variandid? Seadmed polnud uppunud, pressi alt läbi käinud- mis veel? Ühenduste kruvid olid kinni, seal vaid sekundaarne sulamine. Isased pooled suht no-name hiinakad, emasel on Biltema kiri. Juhe käis ainult nende seadmete taga.

Mnjah. See on juba väga tõsine analüüs ...

[Kalvis]

Kui nimivool on märgitud 16 A siis võib kestvalt koormata 16 A. Praktikas on väiksema kestva vooluga olnud juhtumeid kus pesa sulas kokku plönniks. Tegu polnud hiinlasega vaid muu lähen tootja (Euroopa)

[ping]

Siin pildil on muutumatu läbimõõduga sirge pulk:


Siin on sirge auk:


Et pulk mahuks auku peab pulk olema august peenem või peab auk olema elastselt muutuva läbimõõduga ja seega valmistatud elastsest materjalist.

Kui auk on jäigast materjalist ja see on juba üks kord ühe jämeda pulgaga laiemaks venitatud, siis peenikest pulka sisse pistes ei saavutata piisavat kontakti ning tekkibki puuduliku kontakti tõttu lõtk ja puudulik ühendus.

Pidevalt koormatud ühenduste puhul tuleb võtta kasutusele täitsa uued ühendused, need omavahel ühendada ja suvalisi pulki mis võivad istu rikkuda, mitte pidevkoormatud auku toppida.

Vaatamata vanasõnale "augu mittekulumise kohta" on iga pistikühendus tegelikult kuluosa, mis tõrke korral asendatakse ja töökindlamate ühenduste vajaduse korral tuleb kasutada teisi ühendusviise.

"Ühenduse hügieen" kehtib ka USB ühenduste kohta, kus seade ise veel võiks ajaliselt töötada aga selle USB pesa kannatab tõrgeteta ca 1500 laadimiskorda (ca 5 aastat) 2A vooluga.

[jyrikg]

On veel üks võimalus. Pistikuga/pesaga on kunagi mingit seadet käivitatud. Tekkinud kaarleek tahmab ja kahjustab kontakti pinnad. Just kolmefaasiliste pistikute ühendamine on nii aeglane , et kaar jõuab töö ära teha.