Planeedi Maa päästmine

[juhtmepunt]

PS. Võib-olla oled veidi elukauge (lähteväärtused jms) , aga kaevanduse pump töötab peaaegu 24/7 ning keegi ei vali sinna hangitava pumba nominaalvõimsust lihtsalt igaks juhuks 90% liiase võimsusega.

Sellist jama on raske kommenteerida. Igaks juhuks, kas sul on mingigi inseneri kutsetunnistus ette näidata?

Nõudma eraelulisi asju oled kõva mees (siin on nii mõnigi selline sorija-nõudja-kamandaja tüüp veel), jamaks väitma veel kergekäelisem... Sisu ootaks, seda aga ei tule.

[kunn24]

Ära plähmerda, ma näen peaaegu igast sinu lausest, et sa üritad lennata kõrgemalt, kui tiivad kannavad. Lihtsalt toodad massi ja kui mõne detailiga vahele jääd, siis hakkad ründama isiklikult ja ei saa kuidagi pidama. Kutsetunnistused on avalikus registris, ei ole eraelulised andmed.
Mine paranda oma pumbamootori võimsuse valiku andekus ära ja siis vaatame edasi. Kas loeme su projekti arvestatuks või mitte.

[juhtmepunt]

Ära plähmerda, ma näen peaaegu igast sinu lausest, et sa üritad lennata kõrgemalt, kui tiivad kannavad. Lihtsalt toodad massi ja kui mõne detailiga vahele jääd, siis hakkad ründama isiklikult ja ei saa kuidagi pidama. Kutsetunnistused on avalikus registris, ei ole eraelulised andmed.

Veider on see, et väidetavalt jään ühtelugu millegagi vahele, aga millega, see on vaid Sinu peas olev tore teooria.
Tahad Sa ehk Pääsküla prügimäele suusatama minna, nii paari-kolme kuu pärast? Pea saab kindlasti klaarimaks. Pidi olema vähese külastatavusega, aga kindlasti on suusatatav. Seda vähest külastatavust ja vähest suusahuvi Pääsküla prügimäel kurtis keegi kunn alles hiljuti.

[kunn24]

Ma ju ütlesin, et lõpeta argumentum ad hominem ja jutt oli pumbamootori valiku korrigeerimist (kutse või diplom iseensest ei oma mu silmis tähtsust, kuid tahtsin saada selgust). Kuniks tehnilist lahendust korda pole pannud, ma loen su jutud edaspidi ebapädevateks. Ülesanne on selleks nii lihtne ja tehnilises lahenduses vigu ikka juhtub, neid pole vaja häbeneda (ja ka vea tegijat nõrkemiseni rünnata, kui see on viga tunnistanud).

[Urmas]

Hakkan vist vanaks jääma ja tuletasin endale meelde, et millest see 327 leheküljeline, 8000+ kommentaari ja 1,2+ miljonit klikki saanud "Planeedi Maa päästmine" üleüldse ligi 4 aastat tagasi alguse sai. Viimase aja uudiseid selle teema kohta lugedes vist on 4 aasta jooksul Espaki Peetri mõtteid teiste poolt hakatud tunnistama ja rohkem avaldama. Reaalsus hakkab kohale jõudma? Selle teema alguse artiklis oleva viide ei olnud ju mingi uhhuu-agentuuri poliitpropa toodang, vaid pesuehtne ERR-s avaldatu. Selle artikli kõrvalartikli viitest lugesin uuesti ka Rebase Rauli kirjutist. Ta oleks nagu siiani "Jehoova tunnistaja", kelle jaoks teistmoodi arvamusi ei eksisteeri peale tööandja oma. Puhugu tuul mis suunast tahes, aga on vähemalt kooskõlas valitseva partei poliitilise joonega.

OT. Lgp. VE foorumi haldajad või kes iganes! Oma laiskuses, aga huvi pärast lasin AI-l teha veidi statistikat ja tuli välja, et käesoleva teema kommentaaride arvu % suhet kogu foorumi teemadest ta ei osanud välja tuua, kuid klikkide arvult moodustab "Planeedi Maa päätmise" teema 1,8%. Huvi tekkis sellepärast, et tuli meelde, et mõnede foorumi haldajate poolt on tulnud etteheiteid, et kasutan reklaamiblokkijat ja VE ei saa foorumi ülalpidamiseks piisavalt tulu, siis vähemalt AI väitis, VE-l on reklaamitulu/kasum(?) viimastel aastatel jäänud sinna 2000 ja +€ kanti.
OT.2 Arvestades selles foorumis neid statistilisi numbreid ja et mind stimuleerida tegema veel teemasid, mis hoiaksid seda foorumit elus ja VE saaks kasvõi piskukest tulu, siis VE juhtkond võiks mind premeerida ühe 1l Vana Tallinnaga(kuskil on soodsaim hind 20.99) ja saata selle mulle Märjamaale. Ei pea saatma kulleriga koju, vaid võin ka ise kohalikku suvalisse pakiautomaati järele minna.

[val]

...... Sa ju näed, et teine osa inimesi ei suuda mõista, et ka ilma toetusteta põlevkivi ei ole odavam võrreldes kombinatsiooniga gaas + taastuv. ...

Millegi hinnavahe võrdluseks on vaja teada erinevate toodete hindu ja alles pärast hindade võrdlemist saab võrrelda odavamat ja kallimat.
...Leia ja too välja mõned tegelikud näited hinnavõrdluseks...

Sa vist ei märganud: ütlesin, et see selgub 2027 jooksul. Varem (pakun ca 3a tagasi) olen viidanud nt Rohetiigri energia teekaardile https://energia.rohetiiger.ee/ , mille kõrvale teeb Elering büüd oma analüüsi ehk siis täpselt see, mida vaja - info otsustamiseks.

Ma ei mäleta, et sa midagigi võrdväärset oleks välja toonud.
Kas sul on võrdlusnumbrid või midagigi olemas või tahad lihtsalt ilus olla?

[ping]

...... Sa ju näed, et teine osa inimesi ei suuda mõista, et ka ilma toetusteta põlevkivi ei ole odavam võrreldes kombinatsiooniga gaas + taastuv. ...

Millegi hinnavahe võrdluseks on vaja teada erinevate toodete hindu ja alles pärast hindade võrdlemist saab võrrelda odavamat ja kallimat.
...Leia ja too välja mõned tegelikud näited hinnavõrdluseks...

Sa vist ei märganud: ütlesin, et see selgub 2027 jooksul. ....

Mina ei pea ootama, teadmaks, et talvekuudel ei ole meie põhjalaiusel päikest vajalikus koguses ja osta maapinnale langevat päiksevalgust ei saa.
Aga sina oota järgmist talve.

Kõrghariduse puudumist on lihtne varjata aga alushariduse puudumist varjata ei saa.

[Urmas]

Kõrghariduse puudumist on lihtne varjata aga alushariduse puudumist varjata ei saa.

Jah, ping, siinkohal on sul õigus, aga samas tuleb mõnede kommetaatorite(mitte ainult selles teemas) kirjutatust välja, et osad käisid kohustuslikul kooliajal käisid mitte koolitundides, vaid vahetundides. Eks endalgi ole neid omaaegseid patte.

[val]

...Mina ei pea ootama, teadmaks, et talvekuudel ei ole meie põhjalaiusel päikest vajalikus koguses ja osta maapinnale langevat päiksevalgust ei saa.
Aga sina oota järgmist talve ...

Kas sulle õpetati, et talvel puit (biomass) ei põle, biogaasi teha ei saa, tuul ei puhu ja akusse ei saa energiat salvestada? Mis asutuses sellist alusharidust jagatakse?

[Urmas]

Sa vist ei märganud: ütlesin, et see selgub 2027 jooksul. Varem (pakun ca 3a tagasi) olen viidanud nt Rohetiigri energia teekaardile https://energia.rohetiiger.ee/ , mille kõrvale teeb Elering büüd oma analüüsi ehk siis täpselt see, mida vaja - info otsustamiseks.

Olgu, klikkisin su antud viitele ja esimene, mida proloogist lugesin, algab täieliku bla-bla-blaaga ...

Elamisväärne elu Maal saab jätkuda ainult sel juhul, kui
inimeste elustandard, käitumisharjumused ja innovaatiline
majandus on võrdväärsetel alustel tasakaalustatud looduse
ning kliimaga. Maa on 4,6 miljardit aastat vana, inimkond on
suutnud kaduvväikese ajaga mõjutada planeeti sedavõrd, et
hästi toimivast tasakaalus ökosüsteemi toimimine on
sattunud suurtesse raskustesse.
Kestvad sõjad Ukrainas ja Lähis-Idas ning nendega seonduv
maailmas on lisanud veelgi koormust keskkonnale. See
koormus ja tekitatud kahju ei kao ka pikka aega pärast sõdade
lõppemist ...

Panna võrdlusesse 4,6 miljardit aastat vs mainitud sõdade kestvuse 20+ aastat? Selle peale ikka annab tulla! Aga eelnevad sõjad jäid kuhu? Aga jälle toon näiteks praeguse Sahaara kõrbe alad, mis 5000 aastat tagasi oli roheline(selles on teadlased üksmeelel) ja mille kiirele kõrbestumisele ei ole tänapäeva teadlased veel konkreetset põhjust leidnud. Inimtegevuse mõju tol ajal ju ei saanud olla, sest planeedil Maa elas tol hetkel umbes 15-25 miljonit inimest ja Sahaara praeguse kõrbe kandis ca 2 miljonit inimest. Ainuüksi Kairos elab hetkel 5x rohkem inimesi ja Egiptuses 120 miljonit ehk 60x rohkem. Ja Egiptuse territoorium ei ole kogu Sahaara, vaid üks pisike nurk sellest preagusest kõrbest.
Või järgmine tsitaat sealt proloogist.

On vähe usutav, et senini
tekitatud kahju saab tagasi pöörata ja juba tehtud kahju
heastada, kuid veel on võimalik edasine halvenemine peatada.

Mingu öelgu seda Putinile, et ta lõpetaks sõja ja Vene ärimeeste unistused Ukraina liitiumi varude omastamisest. Ukraina oleks nagu Euroopa suurim liitiumiallikas. Kas Ukraina ülesonkimine akude tootmiseks vajaliku liitiumi kaevandamisel planeedi Maa päästmiseks kliimasoojenemisest piisab, jääks kahtleva seisukohale. Elektritoolile igaks juhuks ei istu!

[val]

...OT.2 Arvestades selles foorumis neid statistilisi numbreid ja et mind stimuleerida tegema veel teemasid, mis hoiaksid seda foorumit elus ja VE saaks kasvõi piskukest tulu, siis VE juhtkond võiks mind premeerida ühe 1l Vana Tallinnaga(kuskil on soodsaim hind 20.99) ja saata selle mulle Märjamaale. Ei pea saatma kulleriga koju, vaid võin ka ise kohalikku suvalisse pakiautomaati järele minna.

Mõtle, kui see oleks ainult kuiv ehitusfoorum, kus kolm inimest vestlevad kruvidest, torudest jms surmigavast
Igatahes, kinki oled väärt, aga vanaka asemele pakuks nt raamatut: https://raamatukoi.ee/raamat/sinu-elu-k ... bam-vaatus

[Urmas]

Kas sulle õpetati, et talvel puit (biomass) ei põle, biogaasi teha ei saa, tuul ei puhu ja akusse ei saa energiat salvestada?

Nomaeitea? Siiani olen meediast lugenud roheenergeetikute juttu, et kõike sinu poolt mainitut saab teha aastaringselt ja sõltumata sellest kas meil on siin laiuskraadil polaaröö ja tuulevaikus ja seda seni kuni planeedile Maa seni valgust ja soojust andev täht nimetusega Päike pauguga lõhki läheb. Aga kannatust val, see pauk pidavat juhtuma alles ca 5 miljardi aasta pärast, kuid valmistu hullemaks, sest elutegevus planeedil Maa muutub võimatuks ca 1-1,5 miljardi aasta pärast. Kurb, aga minu silmad seda vist mu eluajal ei näe kui just meditsiin lähiaastatel midagi fantastilist välja ei mõtle.

[val]

...Varem (pakun ca 3a tagasi) olen viidanud nt Rohetiigri energia teekaardile https://energia.rohetiiger.ee/ , ....

Olgu, klikkisin su antud viitele ja esimene, mida proloogist lugesin, algab täieliku bla-bla-blaaga ...

Vaatan, et ma jagasin seda esimest korda koguni ca 4.a tagasi ja siis sai sellest päris pikalt jahutud. Kuidas sa alles nüüd selleni jõudsid?

[Urmas]

Mõtle, kui see oleks ainult kuiv ehitusfoorum, kus kolm inimest vestlevad kruvidest, torudest jms surmigavast
Igatahes, kinki oled väärt, aga vanaka asemele pakuks nt raamatut: https://raamatukoi.ee/raamat/sinu-elu-k ... bam-vaatus

Ah, just mõned tunnid tagasi lugesin ÕL-st intervjuud temaga ehk olen juba raamatu sisuga põhimõtteliselt kursis. Aga tundsin artiklit lugedes temas ära enda. Miks näiteks ma peaks muretsema oma potentsiaalsele äiale toodud vooliku kaudu sisetava spetstoidu pappkastide lõkkes põletamise pärast arvestades universumi mastaape? Täpselt samamoodi nagu Punab, kehitan õlgu ja mõtlen, et see ei kuulu minu murede hulka. Milleks endale stressi tekitada. Mulle meeldis tema üks sõnum- milleks muretseda tulevaste põlvkondade nimel, las nad teevad nii nagu nemad seda paremaks peavad ja õe ei saa neile ettekirjutusi teha. Mitte, et tuleviku põlvkond tahab praegu ettekirjutisi teha kuidas nemad peavad elama paremini meie praeguse elu arvelt. Kurat, esitagu oma pretensioonid kasvõi DDT väljamõtlejatele "puhta ja rohelise toidu" kasvatamiseks. Umbes nagu osad holokausti ohvrite kolmanda põlvkonna järeltulijad esitavad siiani rahalisi nõudmisi vana-vana-vanemate kannatuste eest, keda nad ei ole isegi mitte fotodelt näinud. Või nagu tänapäeva veidikenegi päevitunumad nõuavad kelleltki moraalse kahju hüvitamist selle eest, et 25-30 põlvkonda tagasi nende oma neegrikunn müüs nad maha peegglikildude eest. Intervjuu temaga siin. https://www.ohtuleht.ee/melu/1167661/ma ... uus-trend-

[Urmas]

Vaatan, et ma jagasin seda esimest korda koguni ca 4.a tagasi ja siis sai sellest päris pikalt jahutud. Kuidas sa alles nüüd selleni jõudsid?

Äkki annab põhjendada mälu ealiste muutusetega?

[Urmas]

Vaatan, et ma jagasin seda esimest korda koguni ca 4.a tagasi ja siis sai sellest päris pikalt jahutud. Kuidas sa alles nüüd selleni jõudsid?

Ma ei oska aimata, millisele oma postitusele sa selles viites vihjasid, kuid selle viite 11 leheküljelt leidsin su ühe kommentaarist sellise lause ja diagrammi.

@Urmas, Kagu-Aasia ja Aafrika riikide kasvuhoonegaaside heide on väike. Meie ehk arenenud Lääne tsivilisatsioon on paraku peamine süüdlane (vt pilti). Kui arvestada ka seda, et suur osa Hiina saastest on meie kaupade tootmiseks ja transportimiseks, siis on pilt veelgi rohkem meie kahjuks.
Täpsemalt näed: https://ourworldindata.org/contributed- ... -over-time

ghg.JPG

Kas sa oskad öelda, et mida on viimase 4 aasta jooksul teinud Lääne tsivilisatsioon Hiina saaste vähendamiseks? On toonud oma tootmise Euroopasse tagasi? Tutkit. Toogu Lääne tsivilisatsioon oma tootmine Euroopasse tagasi ja tootku roheliselt. Mis iganes Hiina RV-s valmistatud Lääne tsivilisatsiooni jaoks valmistatud toodete ja sealt saadetud postipakkide maksustamine kelle iganes vahendajate kaudu kohe mitte ei päästa planeeti Maa kliimasoojenemisest. Oeh, unistaja metsateel!

[val]

Urmas, selline küsimus - nagu poleks teemat lugenud või hakkab sul mälu ära kaduma? Kui sa teema esimesele lehele lähed, siis näed, et Pariisi kliimakokkulepe on lääne tsivilisatsiooni algatus ja mitte ainult Hiina vaid üleilmse saaste vähendamiseks. Sellega on liitunud enamus maailma riike ja Hiina nende hulgas. Isegi veremaa ei ole sellest taganenud. USA on selle asendanud MAGA nimelise asjaga, mis lubab teha just seda, mida mainid - tööstus koju.

Euroopa riigid on omakorda teinud Euroopa rohelise kokkuleppe (rohepööre, mis hõlmab ka EL-i mitte kuuluvaid riike), mille kohta saad nt siit lugeda:
https://www.consilium.europa.eu/et/poli ... reen-deal/

[juhtmepunt]

Hoiatus! Lihtsate vastuste (perakonna) mehed võivad siit lugemata üle libiseda:
Erkki Sapp: tootmisviiside üle vaieldes jääb varju osa energiasüsteemist
https://www.err.ee/1610150266/erkki-sap ... susteemist

[ping]

Hoiatus! Lihtsate vastuste (perakonna) mehed võivad siit lugemata üle libiseda:
Erkki Sapp: tootmisviiside üle vaieldes jääb varju osa energiasüsteemist
https://www.err.ee/1610150266/erkki-sap ... susteemist

Loeme siis peast lihtsatele ette, et mida "ridade vahelt" selle uudisega tegelikult tunnistatakse.

Kes mäletab, et mitu aastat on rahvale kuulutatud, et: "puudujääva elektri ostame naabrite käest"?
Alles nüüd märkavad valitsema seatud, et naabritel ei pruugi olla võimalik või tahtmist balti energiasaarele elektrit müüa, sest ettevõtjatel on omad huvid tähtsamad.

Ainuke sagedust sünkroniseeriv, väikse võimsusega vahelduvvoolu ühendus on meie energiasaarel Poolaga ja teised alalisvooluliinid saavad küll töötavat võrgusüsteemi toetada aga mitte sagedust sünkroniseerida.

Tarbimine võib külmade ilmadega märkimisväärselt kasvada. Osa tootmisvõimsusi võib olla ajutiselt rivist väljas. Ühendused naaberriikidega võivad vajada hooldust või remonti. Samal ajal peab elektrisüsteem igal sekundil säilitama tasakaalu tootmise ja tarbimise vahel.

Seetõttu kuuluvad energia kogumaksumuse hulka lisaks tootmisele ka võrgud, reservid, tasakaalustamisteenused, ühendused naaberriikidega ning muu taristu, mis aitab tagada elektri kättesaadavuse igal ajahetkel.

Kui ammu oli juba ette teada, vältimatu lahutamine veremaa võrgust aga alles nüüd kui populistidest poliitikutel on "kumm tühi", siis alles nüüd hakatakse arvutama, et kui palju meie energia tegelikult maksma peaks.

Populistide usujüngrid on senini uskunud populistlike tuulikute loosungeid ja naeruvääristanud energeetikuid kuigi teadlased on juba ammu rääkinud arvutamise vajadusest, sest loosungid loodusseadusi ei muuda.

Eelseisvatel kuudel valmivad Taltechiga koostöös Euroopa arenguteed ja Eesti energeetika võimalikud stsenaariumid, mida Elering hakkab läbi arvutama ja võrdlema. Võtame analüüsimisel tootmise kõrval arvesse võrku, reserve, tasakaalustamist ja Eesti seotust Euroopa energiaturuga.

Tegemist on pikaajalise tööga, mille tulemusi on oodata 2027. aasta lõpuks.

[juhtmepunt]

Kes mäletab, et mitu aastat on rahvale kuulutatud, et: "puudujääva elektri ostame naabrite käest"?
Alles nüüd märkavad valitsema seatud, et naabritel ei pruugi olla võimalik või tahtmist balti energiasaarele elektrit müüa, sest ettevõtjatel on omad huvid tähtsamad.

Kas nentimine, et oleme sunnitud oma tootmisvõimsuste puudumise pärast (niikaua kui tuule, PV, kiirete gaasijaamade ja akusalvestusega oleme järje peale saanud) puuduoleva naabrite käest ostma on ikka samaväärne "kuulutamisega"!? Jah, venime oma tegemistega nagu tatt. Ühelt poolt on siin valitsused pikalt molutanud, teisalt on maakohtades käinud lihtsa rahva kallal ekretsirkuse kõva luulutamistöö. Naabermaad panevad odavama taastuvelektri portfelli lisamisega lihtsalt eest ära ja aina rohkem jääme sedasi nende klientideks.

Ainsad populistlikud poliitikud ja ka "energeetikud" on puuduoleva lõviosas tuulega asendamist tõrjuvad ekrenergeetikud. Üks õige ekrenergeetik "ei näe", et põlevkivienergia ei pääse oma kalliduse tõttu lihtsalt turule. Piisab kasvõi paar lehekülge siin tagasi kerida. "Lihtsate lahendustega" lollitatakse vaid oma elektoraati, tegelikud lahendused aga ekrenergeetikuil puuduvad, kiun ja loosungid on taevani. Üks õige ekrenergeetik "ei näe" Ida-Virumaa megasaastamist, seda saastamist nagu poleks olemaski.

Fossiilsed ekrenergeetikud "ei näe", et tipuelektri vajaduse ja ka sünkroonis hoidmise katavad ära gaasijaamad, mida tuleb töös hoida lühikest aega. Lisaks riskide hajutamisele, üks pauk ja kõik kutu. No ei näe, võrkkestas ja ajuosas on selle koha peal tühjus. Ekrenergeetikud "ei näe", et lisandunud akujaamad (nt Aruküla akujaam) on võrgusageduse hoidmisel tehniliselt paremad kui misiganes pöörlev mass. Aeg on niipalju edasi läinud, aga ekrenergeetik elab mingis kummalises tagasi vaatavas minevikus. Venemaa elektrivõrgus olemise nostalgia on kirsiks ekrenergeetika tordil.

[juhtmepunt]

Üks üsna hea jalad maas kirjutis Peeps Siimult, mille kopeerin siia FB avarustest:
Vastulause on kirjutatud Postimehes ilmunud artiklile:
Eesti majanduse kallimaks muutmisel on maailma kliimamuutustele olematu mõju
Oma olemuselt on see Postimehe artikkel sama jutt mida siin Urmas propageerib, "sittame, me nii väikesed".
------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Kas keegi hakkab jälle Auvere juttu rääkima?
Lugesin Mart Maastiku arvamuslugu. Küsimusi on seal palju ja mitmed neist on õigustatud: kui palju kliimapoliitika maksab, mida saame ühe euro eest, kuidas tagada energiajulgeolek ja vältida tööstuse lahkumist?
Aga vastuste otsimisel ei saa minu meelest Eestit vaadata kui kapslis olevat riiki.
Kõigepealt energia! Artiklis jääb jälle kõlama mõte, et tuul ja päike ei tooda elektrit tellimise peale. Loomulikult ei tooda. Aga kes üldse väidab, et Eesti elektrisüsteem peaks tulevikus koosnema ainult tuulest ja päikesest?
Toimiv elektrisüsteem on tervik: tuul ja päike + ühendused naaberriikidega + salvestus + tarbimise juhtimine + elektrivõrk + juhitavad tootmisvõimsused. Elering arvestabki varustuskindluses kohaliku tootmise, impordi ja tarbimise juhtimise kombinatsiooniga ning kavandab uusi juhitavaid elektrijaamu ja salvestust. https://www.elering.ee/varustuskindluse-aruanded-ja...
Eleringi 2025. aasta aruande järgi lisandub sagedusreservi hanke tulemusel ligi 200 MW uusi kiirelt käivitatavaid gaasielektrijaamu (töötavad ka kohaliku biogaasiga) ning märkimisväärselt akusalvestust. Elering Gaasijaamade puhul saab tulevikus fossiilse gaasi kõrval kasutada järjest rohkem taastuvaid gaase, kuid selle tegelik ulatus sõltub kütuse kättesaadavusest ja hinnast. Seega pole valik „Auvere või pimedus“ ega „põlevkivi või ainult tuul ja päike“. Energeetika on natuke keerulisem.
Teine küsimus on tööstus. Maastik kardab õigustatult Eesti tööstuse konkurentsivõime pärast. Aga siis tuleb küsida: mida me oma tööstusele tulevikus pakume, kui meil pole piisavalt puhast ja konkurentsivõimelist energiat?
Ja kellele me toodangut müüme?
2025. aastal läks 75% Eesti kaubaekspordist Euroopa Liitu. Soome oli meie suurim eksporditurg, Rootsi kolmas, Saksamaa viies ja Taani samuti esikümnes. Statistikaamet (https://www.stat.ee/.../in-2025-exports-of-goods...)
Kui meie olulised eksporditurud ja sealsete ettevõtete tarneahelad liiguvad väiksema süsinikujalajälje, ressursitõhususe ja puhtama energia poole, siis ei saa Eesti tööstuspoliitika olla: meie vilistame sellele ja toodame vanaviisi edasi. Küsimus pole enam ainult keskkonnas, vaid selles, millist toodangut meie kliendid tulevikus osta tahavad.
Kolmandaks Euroopa solidaarsus. Me ootame õigustatult, et Lõuna- ja Lääne-Euroopa mõistaksid meie idapiiri julgeolekumuret ja panustaksid ühisesse kaitsesse. Aga miks peaks Lõuna-Euroopat huvitama meie julgeolek, kui meie vastus nende kuumalainetele, põudadele, üleujutustele ja metsatulekahjudele oleks: teie probleem, Eesti heide on liiga väike?
Euroopa koostöö ei saa toimida nii, et ühised on ainult need probleemid, mis puudutavad meid .
Ja lõpuks – kus on artiklis kliimamuutuse enda hinnasilt?
Euroopa Keskkonnaameti järgi põhjustasid ilmastiku- ja kliimaäärmused ELis ainuüksi aastatel 2021–2024 üle 208 miljardi euro majanduskahju. Euroopa Keskkonnaamet (https://www.eea.europa.eu/.../economic-losses-from...)
Olen oma varasemas töös aastaid tegelenud veekogude ja jääkreostusega. Sealt tuleb väga lihtne talupojatarkus. Nimelt kui järve või jõkke jookseb jätkuvalt solk, pole mõistlik ainult muda välja kaevata ja vetikatega võidelda. Tuleb vähendada ka reostust, mis probleemi põhjustab! Ja kliimaga on samamoodi. Loomulikult tuleb kohaneda. Aga ainult kohaneda ja samal ajal probleemi põhjust edasi kasvatada tähendab, et ka kohanemise vajadus suureneb.
See ei tähenda, et iga kliimameede on tark või iga kulutatud euro õigustatud. Iga meedet tulebki hinnata mõju, hinna, energiajulgeoleku ja konkurentsivõime järgi. Aga päris valik ei ole minu meelest „kliimapoliitika või majandus“.
Päris küsimus on: kuidas saada Eestile korraga puhtam ja konkurentsivõimelisem energia, tugevam tööstus, väiksem sõltuvus imporditavatest kütustest ning väiksem heide?
See oleks arutelu, mida ootaks osapooltelt ja oleks vajalik pidada ka avalikus ruumis.
Kokkuvõttes- kui katus lekib, tuleb põrandalt vett kuivatada. Aga samal ajal tuleb ka katus ära parandada. Tarkust ja talupojatarkust Eestimaale.

[ping]

Kes mäletab, et mitu aastat on rahvale kuulutatud, et: "puudujääva elektri ostame naabrite käest"?
Alles nüüd märkavad valitsema seatud, et naabritel ei pruugi olla võimalik või tahtmist balti energiasaarele elektrit müüa, sest ettevõtjatel on omad huvid tähtsamad.

Kas nentimine, et oleme sunnitud oma tootmisvõimsuste puudumise pärast (niikaua kui tuule, PV, kiirete gaasijaamade ja akusalvestusega oleme järje peale saanud) puuduoleva naabrite käest ostma on ikka samaväärne "kuulutamisega"!? ....

Kas nii lühike siis ongi maapäästja mälu, et ei mäleta mõne aasta taguseid asju?
Ei olnud ju mitte "ainult nentimine", vaid kuulutati kindlat plaani: põlevkivi jaamad maha ja hakkame Soomest elektrit ostma.
Lammutatigi osa plokke ja korstnaid tõmmati maha aga kui selgus, et merekaablid ei olegi igavesti töökindlad, siis jäeti osa plokke alles ja nendest on praeguseks ka kasu olnud.

[juhtmepunt]

Kes mäletab, et mitu aastat on rahvale kuulutatud, et: "puudujääva elektri ostame naabrite käest"?
Alles nüüd märkavad valitsema seatud, et naabritel ei pruugi olla võimalik või tahtmist balti energiasaarele elektrit müüa, sest ettevõtjatel on omad huvid tähtsamad.

Kas nentimine, et oleme sunnitud oma tootmisvõimsuste puudumise pärast (niikaua kui tuule, PV, kiirete gaasijaamade ja akusalvestusega oleme järje peale saanud) puuduoleva naabrite käest ostma on ikka samaväärne "kuulutamisega"!? ....

Kas nii lühike siis ongi maapäästja mälu, et ei mäleta mõne aasta taguseid asju?
Ei olnud ju mitte "ainult nentimine", vaid kuulutati kindlat plaani: põlevkivi jaamad maha ja hakkame Soomest elektrit ostma.
Lammutatigi osa plokke ja korstnaid tõmmati maha aga kui selgus, et merekaablid ei olegi igavesti töökindlad, siis jäeti osa plokke alles ja nendest on praeguseks ka kasu olnud.

Lühikesest mälust või pigem tüüpne poliitikujutt läbi põhjuse ja tagajärje pea peale pööramise. Et siis lihtsalt niisama heast peast jaamad maha kuna Soomest saab elektrit osta!? Kohe niisama tahetagi Soomest elektrit osta, ja meie põlevkivikatlad olid vinks-vonks?

Mäluvärskendus, tehnikafoorum justkui.

Balti elektrijaama vanad plokid olid ehitatud peamiselt 1960. aastatel ja Eesti elektrijaama plokid 1969–1973. Vanad tolmpõletusplokid olid suhteliselt madala kasuteguriga – riiklikus põlevkivi arengukavas on nende netokasuteguriks toodud umbes 30% – ning nende SO₂ heide oli suur. Vanade seadmete remont ja keskkonnanõuetele vastavaks ümberehitamine muutus järjest kulukamaks.

Keskkonnanõuded olid konkreetsete sulgemiste puhul väga oluline põhjus. Näiteks 2012. aastal suleti Balti elektrijaamas kaks vana plokki pärast SO₂ heite piirnormide olulist karmistumist. Toonane Narva Elektrijaamade juht ütles, et katlad, turbiinid ja generaatorid olid selleks ajaks juba nii kaua töötanud, et nende remontimine ei olnud enam mõistlik.

Hiljem rakendus EL-i tööstusheidete direktiiv (IED). Osale vanadest plokkidest anti erand, mille alusel võis neid kasutada veel piiratud arvu töötunde – kokku 17 500 tundi. Kui need tunnid ammendusid, ei saanud plokke samadel tingimustel edasi käitada. See puudutas muu hulgas Eesti elektrijaama vanu renoveerimata ja väävlipuhastuseta plokke.

2019. aastal teatas Eesti Energia, et nelja sellise Narva elektrijaamade ploki tööiga oli lõpukorral ja nende lubatud töötunnid hakkasid täis saama. Ettevõte tõi samal ajal välja, et tegelik kasutamine sõltus elektri- ja CO₂ hinnast: mida kallim oli CO₂, seda raskem oli vanal põlevkiviplokil elektriturul konkurentsivõimeliselt elektrit müüa.

2018. aasta analüüsis leiti, et aastatel 2024–2030 oleks puudujääki olnud võimalik vähendada Narva elektrijaamade väävlipuhastusega plokkide töös hoidmisega. Täiendavat kasutatavat võimsust oleks saanud kuni 658MW.

Konkurentsiamet märkis samas, et pärast 2030. aastat ei oleks see tehniliste ja keskkonnapiirangute tõttu enam võimalik.

Veelgi huvitavam: Eleringi 2019. aasta aruandes öeldi sisuliselt, et väävlipuhastusega plokkide töös hoidmine oleks tehniliselt võimalik, kuid pärast 2023. aastat ei pruukinud see olla majanduslikult võimalik.