Ehitusfoorum

rye kirjutas: ↑28 Veebr 2023, 23:45 Küssa ei ole selles kas ma temast aru saan. ma ei pea kõikidest inimestest aru saama. Küssa on selles, et üks vend trollib iga postituse oma ühe ja sama juraga surnuks ja see on foorumile kahjulik.

Aga sa blokeeri xxx111 postitused. See võimalus on kusagil sätetes täiesti olemas. Või ikkagi huvitav lugeda, et mis pläma ta ajab?

Eeh, kasutaja rye, kui teema algataja ei saa aru teemale vastanu kommentaarist, siis iga kord ei tasu kohe süüdistada kommentaatorit, vaid kõigepealt kirjutatud ajus läbi seedida ja siis, kas vaadata peeglisse ja püüda aru saada, et miks aru ei saanud kommentaari mõttest või hakata esitama järgmisi/täiendavaid küsimusi. Muide olen teemat jälginud algusest peale, kuid sa ei ole viitsinud vastata mõnele kommentaatorile tema kõhkluste osas kuuri avade parameetrite kohta. No olgu, küsin siis ise veel midagi, mis vist oleks vajalik lähteülesandeks- kui suur mõõtmetelt ja kui raske on kaalult see paat, millele sa tahad kuuri ümber ehitada. Alles paar päeva tahtsin tagasi tahtsin esitada sama küsimuse ühele teema alguses kasutaja ping "väitele", et paat ei mahu sinu sketšapi joonistuse järgsest uksest sisse. Minu arvates garaažil on joonise järgi uksel kõrgust isegi nii palju, et haagisel oleva Bella tüüpi paadis võivad selles istuvad kalamehed enne poodi minevast värske kala ostmiseks samal ajal viina võtta kui sina oma paati koos nendega kuuri tagurdad.

Urmas kirjutas: ↑01 Mär 2023, 00:35 ... Minu arvates garaažil on joonise järgi uksel kõrgust isegi nii palju, et haagisel oleva Bella tüüpi paadis ....

See on alul, hiljem on juba vaja kajutit, kaartega tenti peale, +prožektorite kronsteine, + päiksepaneel, + topituli ja siis peab enne varjualla ajamist seda kõike alla laskma.
Lõpuks seisab alus suvel hoovis ja ainult talveks pannakse katuse alla.

Kusjuures kuna ülestõstetav uks läheb lae alla, siis see peaks olema nii kõrgel, et kui haagisel paat on katuse all, siis peaks saama paadis püsti toimetada ka siis kui uks on avatud.

(Odavates, standart garaažiustega eramutes on tavaliselt selline probleem mida maja planeerides ei osata ette näha, et kõrgem auto koos katusel oleva suusaboksiga ei mahu garaaži sisse ja siis peab suusareisilt tulles hakkama õues külmas, katusel olevat varustust lahtipakkima.)

Jah aga paadi kõrguse ja kaalu mõõtmiseks on ju vaja pädevat ja sertifitseeritud mõõtjat. Mõõdulint peab ju ka olema taadeldud. Mul neid vahendeid ei ole ja taadeldud kaalumajja ka ei saa sõita kuna haagisel puudub liikluskindlustus ja registrinumber. Ilma nende lähteandmeteta sa ei saa ju soovitada et tee laiemaks või kõrgemaks, kuna muidu sul kohe kohtukeiss kaelas. Ilmselt jääbki kuur eihitamata.

Mulle hakkab vist pisitasa kohale jõudma mida xxx siin öelda üritab.

xxx111 kirjutas: ↑22 Veebr 2023, 07:26 Põrand ja vundament eri asjad

Aga sina rye üritad kasutada umbes 10cm paksust (või isegi veel õhemat, kui ühe miksritäiega kogust kohale ei too) betoonplaati vundamendina. Ja vundamendina see asi ei tööta. Seda on siin erinevad inimesed korduvalt öelnud.

xxx111 kirjutas: ↑26 Veebr 2023, 12:15 10cm plaadi sisse ei mahu sellistes tingimustes nõutava kaitsekihiga ka 6mm võrk...
Pakuks konstruktsiooniklass S4 puhul betooni keskkonnaklassiks XC4/XF3 ja see tähendab ühtlasi min C30/37 betooni...

xxx111 räägi millises kihis peab see armatuur asetsema, et ta töötaks? Kui armatuur asub betoonplaadi keskosas siis on ju kaitsekiht 6mm diameetriga armatuurvõrgule tagatud, kuid kas armatuur selles kohas ka oma eesmärki täidab? Isiklikult arvan, et 6mm läbimõõduga võrk jääb sellise plaadi sisse liiga peenikeseks ning ei täida oma eesmärki juba liigväikse diameetri pärast. Seda arvan mina nüüd küll puhtalt oma kogemustele tuginedes ja neid pole just väga palju. 6mm armatuur sobib kuhugile väiksema vannitoa põrandaplaati, et sinna külge siduda küttetraati või põrandaküttetoru aga mitte paadikuuri põrandaplaadi sisse.
Eelnevalt kirjutasin, et mina oma abihoone põranda sisse paigaldasin 8mm võrgu. Valesti kirjutasin. Tegelikult oli võrk 10mm diameetriga armatuurist, 150mm silmaga ja minul asus see võrk kusagil plaadi keskosas, kuid hetkel on mul kuri kahtlus, et võrk oleks pidanud paiknema ülemises kolmandikus. Eks targemad parandavad või kinnitavad seda väidet.

xxx111 kirjutas: ↑24 Veebr 2023, 12:07
T25 kirjutas: ↑24 Veebr 2023, 11:55
xxx111 kirjutas: ↑24 Veebr 2023, 11:22
T25 kirjutas: ↑24 Veebr 2023, 11:02
rst kirjutas: ↑24 Veebr 2023, 09:26 Olen mõnele kuurile teinud postvundamendi. 200mm läbimõõduga augud maasse pinnasepuuriga vähemalt 1.2-1.3m sügavusele. Posti pealmine ots 100mm planeeritavast maapinnast all pool. Sinna peale 200mm lai ja 400mm kõrge soklitala monoliitbetoonist ja edasi puitkarkass. Soklitala nimelt nii kõrge, et pärast puitvooder oleks 300mm maapinnast kõrgemal. "Toa" põranda tõstaks kindlasti vähemalt 100mm kõrgemaks kui ümbritsev maapind hoone ümber. Tuppa tänavakivi või betoonplaat ja olekski korras. Kui on väga külmakerkeline koht, siis olen soklitala alla näinud ette 100mm EPSi või vähemalt 200mm killustiku.
Ma kahtleks soklitala külmakerke kindluses.
Soklitala / Soklipaneel / Rostvärk vaiade peal - kõik täiesti tüüpilised lahendused...
Mitte ükski neist ei ulatu allapoole külmumispiiri vaid vastupidi võimalikult vähe (kuid niipalju kui vaja) pinnasesesse...
Külmakergete probleem ei pole probleem - on vastavad lahendused (võimalusi on mitmeid)
Mida annab 100mm eps soklitala all või 200mm killustikku? Külmumissügavuseks loetakse ca 1,2 m. Kui maapind seal peno või killu alt läbi külmub, siis kergitab soklitala pealt minema. Külm tuleb kõrvalt sisse, mitte otse ülevalt alla.
Ma järjest rohkem leian, et Sul oleks mõistlik läbi viia koolitus inseneridele / projekteerijatele sellest kuidas peab asju tegema / mis lahendused on õiged jms...

Kas see väide, et T25 sobiks insenere koolitama on öeldud sinu poolt nüüd ilma igasuguse sarkasmi ja naljata ning on nö tõsiselt mõeldud või on sellel mingi tagamõte ka?

Kui armatuur asub betoonplaadi keskosas siis on ju kaitsekiht 6mm diameetriga armatuurvõrgule tagatud...

Ei ole tagatud...
Konstruktsiooniklass S4, betoon CX4/XF3 C30/37
Kui on mingid muud nõudmised siis olukord teine
Hr Hiid lähteülesande puhul (nõudmised puuduvad) oleks kirjelduseks:
Vabalt valitud keskkonnaklassiga ja tugevusklassiga, vabalt valitud armeeringuga või mitte, vabalt valitud paksusega, suvalisel alusel betoonplaat

Kas see väide, et T25 sobiks insenere koolitama on öeldud sinu poolt nüüd ilma igasuguse sarkasmi ja naljata ning on nö tõsiselt mõeldud või on sellel mingi tagamõte ka?

Vot ma ei teagi...
Võin öelda vaid niipalju, et erinevad asjad mida T25 on kommenteerinud on kas inseneride tavapraktika või siis vastupidi...

xxx111 kirjutas: ↑01 Mär 2023, 12:06
Kui armatuur asub betoonplaadi keskosas siis on ju kaitsekiht 6mm diameetriga armatuurvõrgule tagatud...
Ei ole tagatud...
Konstruktsiooniklass S4, betoon CX4/XF3 C30/37
Kui on mingid muud nõudmised siis olukord teine
Hr Hiid lähteülesande puhul (nõudmised puuduvad) oleks kirjelduseks:
Vabalt valitud keskkonnaklassiga ja tugevusklassiga, vabalt valitud armeeringuga või mitte, vabalt valitud paksusega, suvalisel alusel betoonplaat

Siis ei saa paraku tõesti aru, kuidas pole tagatud?
Ehk seletad lahti millele su väide tugineb?
Mina võtsin oma andmed siit:
http://airsill.planet.ee/ttu/RB_Projekt ... sekiht.pdf
Lisaks tüütasin huvi pärast tuttavat, kes tegeleb igapäevaselt betoonitöödega juba oma veerand sajandit ning ka tema ei oskanud mulle lahti seletada mida sa silmas pead. Armatuuri läbimõõdu kohta väitis, et tema kasutaks nii kesise info põhjal ja tuginedes oma kogemusele isegi jämedamat, kui 10mm. Aga see armatuuri jämedus pole hetkel teemaks vaid segadust tekitab armatuuri kaitsekihi ebapiisavus. Oma peaga oletasin, et kui 6mm diameetriga võrgu kogupaksus on 12mm siis võrku keset plaati paigaldades jääb kaitsekihiks kummaltki poolt ju 44mm mis peaks olema piisav. Sain oma oletustele kinnitust eelolevast lingist ja ka tuttav väitis, et nö kirvereegel on, et välistingimustes on armatuuri kaitsekihiks piisav 35-50mm ning sisetingimustes 25mm.
xxx111 seleta mulle.

Kaitsekiht Cnom=Cmin+Cdev
Konstruktsiooniklass S4
Keskkonnaklass XC4
Cmin=30mm
Cdev=10mm (objektil valatav kohtbetoon)
Cnom=40mm

6mm võrk keskel 100mm plaat - kaitsekiht 100/2-2x6=38mm

PS
Minu viga - arvutus vale - kaitsekiht 100/2-6=44mm
So tunnistan kiiruga tehtud arvutuse viga!!!

Omaette küsimus kuidas ja mismoodi töötab ARVUTUSLIK sarrus plaadi keskel

PPS
"Kirvereegliga" pole midagi peale hakata - tingimused on erinevad...
Nt välistingimused (paljud vundamendid) XC2 kaitsekiht 35mm ja min C25/30
Nt sisetingimused (vaheldumisi märg ja kuiv) XC4 kaitsekiht 40mm ja min C30/37

Huvi pärast "lasin paberil läbi"
Sellise plaadi C30/37 võrk keskel D6 S100 momendikandevõime on ca 7 kNm/m
Jäägu igaühe enda otsustada on see vähe, paras või palju...

xxx111 minu jaoks pole see valearvestus probleem. Eksimusi juhtub ka paremates peredes. Hetkel on tähtsam see, et saladus sai lahendatud. Kirvereegliga on mu meelest teha niipalju, et seda silmist mööda lasta ei maksa. Selge, et need näidud kehtivad nö ideaaltingimustes. Nt. välistingimustes julgeks valada sellist plaati säärase kaitsekihiga siis kui pinnas oleks hea kandvusega, asuks korralikul killistikupdajal jne. Sisetingimustses peaks silmas pigem nö tasanduskihti mis vajab armeerimist. Paraku on reaalsus ka see, et see on ju säärane harju keskmine. Tegelikus elus ei ole ju see armatuurvõrk minu ettekujutust mööda mitte kunagi täpselt keset plaati. Näiteks oma põrandaplaadi sisse valasin 10mm diameetriga võrgu ja tõenäoliselt jäi see kaitsekiht altpoolt ebapiisavaks, sest võrk jäi ilmselt alumisse kolmandikku. Samuti ei tulnud minul plaat ühtlaselt 100mm paks vaid mõni nurk tuli 110mm aga mõni nurk jäi ka ilmselt 80mm Samas on see minul teadlikult võetud risk, sest ma ei valanud ballisaali vaid töökoja põrandat. Samas vahelae puhul oleks ju ilmselgelt olukord hoopis teine ning nii kergekäeliselt nendesse mõõtudesse suhtuda ei saaks.

Kui betoon praguneks ühtlaselt, ei oleks probleemi, plaat hakkab lihtsalt veidi lainetama maapinna tõusmist/ vajumist kopeerides.
Betooni kaitsekiht on vajalik terase korrodeerumise pidurdamiseks, et see selge oleks.

@ pikk

Kaitsekihi juures tähis Cdev tähistab lubatavat hälvet
REEGLINA VÕIKS objektil valades selleks võtta 10mm ja tehases valmistataval elemendil 5mm
Aga see ei ole "kivisse raiutud"
Selleks, et nt objektil võtta hälbeks 10mm peavad olema täidetud ka mõningad muud tingimused - nt vastav järelevalve ja kvaliteedikontroll, vastava pädevusega tööjõud jms
Samas, teatud tingimustel võib tehases valmistataval elemendil võtta selles suuruseks ka 0mm
Kaitsekihte on võimalik ka vähendada nt lähtudes kasutuseast (vähendades kasutusiga), betooni klassi suurendamisega, täiendavate kaitsemeetoditega jms
So - olukorrad on erinevad ja projekteerija ülesanne olekski leida vastavalt olukorrale nö optimaalne variant
Aga seni, kuni pole selge "mida tellija tahab" pole lihtsalt võimalik millestki lähtuda...

Kah vundament (võib olla tasuline lugu):
https://parnu.postimees.ee/7722867/vide ... e=15171400

Küsin nüüd ise ka offtopic küsimuse.
Tean täpselt kus see paadikuur põhimaja suhtes asuma hakkab (vahemaa meetrites), põhimaja nurkade koordinaadid on ilusti olemas.
Nüüd vaja ehitisteatisele koordinaadid kanda.
Kas keegi teab mõnda kalkulaatorit või abivahendit kuidas diletant saaks L-EST97 koordinaadid 6 x 10 ristkülikule arvutada? Tasulist arhitekti tarkvara mul ei ole aga vaja nelja punkti koordinaati.

Ideaalne oleks tööriist millega joonistan kaardile ristküliku ja plaksti koordinaadid olemas. Võib ka klassikalises kraadide formaadis, kuna neid suuidan teisendada. Vist olen liiga optimist?

rye kirjutas: ↑01 Mär 2023, 20:36 Ideaalne oleks tööriist millega joonistan kaardile ristküliku ja plaksti koordinaadid olemas. Võib ka klassikalises kraadide formaadis, kuna neid suuidan teisendada. Vist olen liiga optimist?

Ma ei oska öelda, kas just kohe saad joonistada ristküliku, kuid kui võtsin lahti guugelmäpsi ja suurendasin meie maakohta maksimumini, siis tuli ette piisvalt suur pilt ning on võimalus klõpsata hiirega tulevase paadikuuri asukoha nurga kohtadesse, et teada saada kordinaadid. Olen IT alal tume junn.

Kui vaja oma asjandus kanda ehitusregistrisse, siis seal on võimalus joonistada oma külik ja tekivad koordinaadid. Tahab küll veidi pusimist. Ehitusteatise esitad ju ka EHR-i kaudu.

rye kirjutas: ↑01 Mär 2023, 20:36saaks L-EST97 koordinaadid 6 x 10 ristkülikule arvutada

Arvutada ei ole seal midagi, kui sul on krundi plaani dwg fail, siis ma saaks nelja hiireklõpsuga need koordinaadid sealt Autocadis kätte.

Küülaline kirjutas: ↑01 Mär 2023, 21:31
rye kirjutas: ↑01 Mär 2023, 20:36saaks L-EST97 koordinaadid 6 x 10 ristkülikule arvutada
Arvutada ei ole seal midagi, kui sul on krundi plaani dwg fail, siis ma saaks nelja hiireklõpsuga need koordinaadid sealt Autocadis kätte.

Arvan, et kui tal oleks dwg siis ta seda küsimust ei esitaks...

.........

Tehtud, maa-ameti kaardirakenduses sai joonistada õigete mõõtudega nelinurga ja siis liikusin hiirega iga nurga juurde ja sain hiire koordinaadi. Küülaline, tänud abi pakkumast, krundi dwg on aga seal peal ei ole seda kuuri, nii et oleks paras seletamine olnud kuhu see tuleb.

kunn24 kirjutas: ↑01 Mär 2023, 21:10 Kui vaja oma asjandus kanda ehitusregistrisse, siis seal on võimalus joonistada oma külik ja tekivad koordinaadid. Tahab küll veidi pusimist. Ehitusteatise esitad ju ka EHR-i kaudu.

Sellega oli see mure, et küliku joonistamisel ei suutnud külgede pikkuseid näha, vbl isegi oli see võimalus aga ma ei leidnud.

Ehitusteatis koos enda tehtud projektiga EHR-is esitatud.
Nüüd neil vist kaks nädalat aega menetleda ja siis vist võib kopa maasse lõõa.

EhS § 36
(2) Ehitusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist.

Eile kl 23.39 esitasin EHR-i ehitisteatise.
Täna kl 8:21 sain meili, et menetlus on lõppenud, registrisse kantud.
Saan sellest nüüd nii aru et lähen koppa tooma?

Urmas kirjutas: ↑28 Veebr 2023, 23:21

xxx111 tundub olevat samade põhimõtetega ja kommentaarides väljaütlemistega nagu kunagi kommenteeris, kui veel sai kommenteerida ilma kontot tegemata, anonüümse kommentaatorina "külaline" Alar Piirfeld. No ei saadud tema kommentaaride mõtetele pihta.

...... ei tasu ikka sellist jama ka ajada! Väga kohatu võrdlus!
Paljud ootavad ja loodavad et see 2-3 mehe seltskond lõpetaks nende teemade risustamise!
Kas siinsel foorumil enam tõesti korda ei peeta!

Ehitusfoorum

60m2 paadikuuri vundament

Re: 60m2 paadikuuri vundament

Re: 60m2 paadikuuri vundament

Re: 60m2 paadikuuri vundament

Re: 60m2 paadikuuri vundament

Re: 60m2 paadikuuri vundament

Re: 60m2 paadikuuri vundament

Re: 60m2 paadikuuri vundament

Re: 60m2 paadikuuri vundament

Re: 60m2 paadikuuri vundament

Re: 60m2 paadikuuri vundament

Re: 60m2 paadikuuri vundament

Re: 60m2 paadikuuri vundament

Re: 60m2 paadikuuri vundament

Re: 60m2 paadikuuri vundament

Re: 60m2 paadikuuri vundament

Re: 60m2 paadikuuri vundament

Re: 60m2 paadikuuri vundament

Re: 60m2 paadikuuri vundament

Re: 60m2 paadikuuri vundament

Re: 60m2 paadikuuri vundament

Re: 60m2 paadikuuri vundament

Re: 60m2 paadikuuri vundament

Re: 60m2 paadikuuri vundament

Re: 60m2 paadikuuri vundament

Re: 60m2 paadikuuri vundament