Ehitusfoorum

Järelikult plokitootja praak, või noh kui vastab lubatud tolerantsidele siis lihtsalt ei vaevuta toote mõõte pingsalt jälgima.
Ma ei tea kuidas neid plokke tehakse, kujutaks ette et miski vormiga. Kui partiis aluse peal järjest "trapetsis" plokid, kahtlustaks plokivormi defekti kus teatud kuju kaotanud vormist järjest tulebki neid trapetsis plokke.

Tehas võiks kasvõi pisteliselt tooteid kontrollida, väidetavalt tugevuskontrolle tehakse vist isegi igale partiile. Aga kas mõõte ka kontrollitakse.
Või täpsed mõõdud ei ole kriitilised tehase vaatest, ahjusoojad auravad plokialused ostetakse kohe käest ära ja tehaseni ei ole tagasisidet ploki mõõtude teemal jõudnud = järelikult mõõdud ei ole teema, meister müürsepad laovad kõik ära mis kätte antakse, munakivist udupeenete nano-energiasäästu-rohekivini

Prill, enne kui hakkad tolerantsidest jutustama, tuleb need välja otsida.
Ploki prospektist https://www.nael.ee/static/files/81.Fib ... _04_08.pdf lk 3 leidsin sellise jutu:

Tolerantsid
Fibo plokitooted on valmistatud tolerantside piires, mis on
kehtestatud tehase standardiga Fibo 002-99. Kergplokkide
pikkus, laius, kõrgus võib varieeruda ± 3 mm, kuju kõrvalekalle
tasapinnalisusest ja täisnurksusest ± 2 mm.
Fibo Term plokkidel on lubatud mõõtmetest kõrvalekalle
± 4 mm.

Kuidas nendest piludest järeldada, et müüritis pole monoliitne?

vuuk kirjutas: 04 Mär 2026, 06:35 Tuleks siia teemasse tagasi. Siiani sai puudutatud Bauroc plokkide ladumise mõningaid aspekte.
Võtaks seekord vaatluse alla Fibo.
Aastal 2016 teatas tootja, et on uuendanud oma plokkide tootevalikut. Uuendus seisnes tapp-liites plokkide vertikaalvuugis, mis tagavat kokkuhoiu müürisegus ja ladumise kiiruses. Sellepärast sai uus toode nimeks EFEKT.
Kui segu mitte vuukide vahele lisada, siis sellevõrra mõningane segu kokkuhoid tuleb - sellele ei saa vastu vaielda.
Kas aga tuleb ajasääst tegelikkuses ka ladumise kiiruses?
Illustratsiooniks järgnev pilt:efekt.jpg
Näitlikustamiseks alumises reas on täiesti täpsed, täisnurksete nurkadega plokid.
Mis saab aga siis, kui ei ole täiesti täpsed? Kahes ülemises reas ongi plokid, mille küljed on trapetsikujulised, kus alumise külje pikkus on ploki nimimõõt 480 mm, aga ülemine serv mõned millimeetrid lühem. Sellisel juhul emb-kumb, kas tulemus hakkab olema nii nagu teises reas, kus vertikaalvuukidesse jäävad kiilukujulised vahed.
Või teine võimalus oleks nii, nagu näete kolmandas reas - otsavuugid on korralikult koos, aga iga järgmine plokk hakkab olema järjest rohkem upakil.
Soovides selliste ebatäpsete plokkidega laduda nii, et segu püstvuukidesse ei lisa ja ühtlasi otsad oleksid tihedalt koos, siis kui suur see EFEKT ikkagi tegelikkuses on?
Näiteks järgnev pilt iseloomustab ühe laduja (mitte minu) töö tulemust:
Fibo.jpg
Kuidas tundub?
Igatahes oli hea kellusid ja kääre piludesse torgata - EFEKT missugune - polegi vaja tööriistade paigutamiseks paigaldada riiulit.
Samas tuletaks siinkohal meelde müüri reeglit, mis on kirjas ka Fibo tootja ühes ladumise juhendis.
Müüritise tugevusomadused on ainult siis kivikonstruktsioonide üldiste reeglite
järgi määratavad:
• kui müüritis on monoliitne
Siinkohal võib aga tekkida küsimus, et kui monoliitne on piludega (pragudega) müür?

Hea küsimus, küsin vastu. Kuidas järeldada, et pilusid täis müür on monoliitne?
Kui monoliitne peab olema müüritis, et oleks piisavalt monoliitne?
Mina seda igatahes ei otsusta ega määra.

Loogiline on, et seguga vertikaalvuuk müüritis on ilmselt monoliitsem kui kuiva vertikaalvuugiga müüritis. Aga, teadupärast lisab müüritisele veel monoliitsust vöö ja koormamine, eriti koormamist arvestadest ilmselt ploki tapiefekt töötab. Võimalik pilu ei mängi siin erilist rolli mulle tundub.

Minu loogikakohaselt töötab tapp siis, kui on tihedalt koos. Logisevast tapist eriti kasu ei ole.
Sellega nõus, et mõni üksik, harvasti esinev pilu müüritises rolli ei mängi.
Samas kui alus on terve müüritise pikkuse ulatuses täiesti kindel ja koormus mõjub ühtlaselt vaid ülalt alla, müüritises on kogu ulatuses vaid ühtlane survepinge, on võimalik, et piisaks kivivirnastki. Polekski vaja müüritist, millel kivide vahel segu. Aga kuidas ma saan tingimusi nii eeldada?
Muide, neid 1...2 mm pilusid plokkide otste vahele saab jääda tegelikult ka siis, kui plokid on täiesti täpsed. See oleneb ladumise töövõtetest.
Näiteks asetades ploki segule ja libistades plokki eelnevalt paigaldatud ploki poole. Sellise meetodi puhul lükkab plokk vahesse alla nurka väikese segu kuhja. See ei lase plokkide tappliitel kokku minna ja pilu jääbki vahele. Asi selles, et müürisegu koostises on ka liivaterad. Kusjuures nii tahab juhtuda, sest nii on füüsiliselt kergem plokki paigaldada. Eriti, mida raskemad on plokid.
Teine võimalik kotermann on selline, et kas eelnevalt paigaldatud ploki või paigaldatava ploki otsa külge on kleepunud mingi tükk ja see segab plokkidel tihedalt kokku minna.
Kui müürimehe suhtumine on selline, et pilud müüritises üldse mingit rolli ei mängi, siis sisuliselt kõik või enamus tappliiteid jäävad logisema.
Isegi kui pädev insener arvutab ja saab arvutustulemuseks, et ka kõigi logisevate tappliidetega müüritis töötab piisavalt hästi, siis kas müüritise tulevane omanik (ehitusklient) seda pimesi usub ja sellist tööd aktsepteerib? Kahtlen.
Vähemasti peaks siis olema konstruktiivses projektis see info "mustvalgel" inseneri poolt allkirjaga tõendatud.
Jah, muidugi logisevate tappliidetega müüritise ladumine läheb 1,5..2 korda kiiremini. Kui sellise tulemusega ollakse nõus, võiks ka ladumise hinna mõnevõrra madalamaks korrigeerida.

vuuk kirjutas: 09 Mär 2026, 04:49 Samas kui alus on terve müüritise pikkuse ulatuses täiesti kindel ja koormus mõjub ühtlaselt vaid ülalt alla, müüritises on kogu ulatuses vaid ühtlane survepinge, on võimalik, et piisaks kivivirnastki. Polekski vaja müüritist, millel kivide vahel segu.

Lõuna- ja Kesk-Ameerikas tuhandeid aastataid tagasi elanud rahvad ehitasid mägedesse terved linnad ilma mörti kasutamata. Seisavad siiani. Siinkandis hakati mörti ja betooni kasutama vanade egiptlaste ja roomlaste aegu.

@Urmas. Nõus.
Meilgi oli vanasti teisiti kui nüüd.
Vahepeal on elustandard, inimeste soovid, nõudmised jne kõvasti muutunud. Eriti nõudlikud ollakse teiste poolt tehtu osas. Juuksekarvgi aetakse lõhki. Kas Sa pole seda tähele pannud?

vuuk kirjutas: 09 Mär 2026, 07:31 Vahepeal on elustandard, inimeste soovid, nõudmised jne kõvasti muutunud. Eriti nõudlikud ollakse teiste poolt tehtu osas. Juuksekarvgi aetakse lõhki. Kas Sa pole seda tähele pannud?

Ja kuidas veel! Eriti veel minu erialase poolt tehtu osas, sest mõnede üldehitajate tehtu kvaliteeti pean korda tegema mina. Ma ei tea küll miks, aga millegipärast tellijad kunagi ei pööra üldehitajate tehtu kvaliteedile ja tõmbavad ninad vingu kui küsin kõveralt laotud seinte sirgeks ajamise eest rohkem raha suurema materjali ja tööaja kulu eest? Näiteks kontrollitakse värvitud pindade kvaliteeti 10cm kauguselt uurides või pimedas toas pannakse 1000W prose valgustama piki seina.

Ca pool sajandit tagasi kuuldud müürimehe õpetussõnad:
"Müürisegus ei tohi palju tsementi olla, sest kui pommiplahvatus või vastu seina sõitev tank maja katki teeb, siis saab samade tellistega seina uuesti üles laduda."
"Betooniga laotud telliste" viisakas korduvkasutamine on kas väga tülikas või isegi võimatu.

(Sellepoolest on villaga soojustatud karkassmaja hea, et kui see välise jõu mõjul laiali pudeneb, siis saab samast materjalist väiksema maja teha.)