Ehitusfoorum

Urmas kirjutas: ↑04 Mär 2021, 16:31

elektron kirjutas: ↑04 Mär 2021, 15:39 Palju kasulikum oleks suvilas ühte teatud rohelist taime kasvatada.

Ei pruugi, sest need teatud rohelised taimed vajavad rikkalikuks ja kvaliteetseks saagiks palju valgust. Paljud teatud roheliste taimede kasvatajad on vahele jäänud just tänu suurtele elektriarvetele.

Järelikult tuleb palju palju päikesepaneele paigaldada et elektriarved ei läheks tähelepanuväärselt suureks!

Kalvis kirjutas: ↑04 Mär 2021, 13:29 Suurem osa PV paigaldajatest tahavad elektriühendust nagu õhku! Kuna on toetused müüdavale elektrile siis mida jämedam toru seda rohkem müüa saab!

Isegi kui ei ole enam toetusi müüdavale elektrile, pole suvistele tuhandetele kilovatt-tundidele enesel võimalik mingit mõistlikku rakendust leida ja kasulik on kasvõi väikese raha eest võrku müüa. Või ühiskonna hüvanguks lausa muidu ära anda.
Kuuldavasti ka uute alustavate päikesejaamade planeerimine käib mühinal edasi.
Jälgime huviga päevase elektrihinna arengut...

Jep. Igati õige, et kui ise ei tarbi siis võrku müük on hea lahendus. Autonoomses võrgus on see salvestamine, akude järgi tarbimise juhtimine paras peavalu - küll on vähe ja siis on palju. Üsna kiiresti kasvab keerukus ja probleemide hulk. Millise poleemika see tekitas!
Kahjuks kogu EL ei taha ei EL juhtfiguurid ega liikmesriikide valitsused tegeleda taastuvenergia teise poole küsimusega - mida teha siis kui päike ei paista või tuult ei ole? Või kui saabub südatalvel meeletu külm. Rootsi ekspert rääkis õieti - mõistlikus mahus on taastuvenergia igati bro - kui aga sellega üle pingutada saame hoopis kallima elektri.
Elektri hinnakõveras on see juba aeg ajalt kajastunud - on hommikused tipud ja ühtused, päeval lõikab päike tippu madalamaks. Ka suurte tuulte aegu on elektri hind vägagi soodne.

Kui on korralikud ühendused riikide vahel, siis ei ole sellist probleemi, et tuul ei puhu ja päike ei paista. Kuskil ikka puhub ja paistab, võib olla lihtsalt vähem ja elekter on siis kallim. See häirib hirmsasti, millegipärast ei häiri, kui elekter on liigse tuule tõttu odav. See ongi uus normaalsus, tuleb harjuda. Keskmine hind on ikka soodne.

Neid nõrku ühendusi, päikese mitte paistmist ja tuule puhumist said tunda nii Texaslased kui ka meie siin Eestis.

Jaanus2 kirjutas: ↑07 Mär 2021, 08:38 Kui on korralikud ühendused riikide vahel, siis ei ole sellist probleemi, et tuul ei puhu ja päike ei paista. Kuskil ikka puhub ja paistab, võib olla lihtsalt vähem ja elekter on siis kallim. See häirib hirmsasti, millegipärast ei häiri, kui elekter on liigse tuule tõttu odav. See ongi uus normaalsus, tuleb harjuda. Keskmine hind on ikka soodne.

Jutuks on hea küll, aga kas neid "häid ühendusi" on proovitud ka numbritesse panna koos elektritranspordi laadimisvajaduse arengu arvestusega?
Ehk ühendusi on vaja nii ekvaatorilt pooluste poole kui ka erinevate ajavööndite vahel ja ületada tuleb nii poliitilisi- kui ka usulisi piire.

Soome ja Portugali vahele liini vedamine aitab vähe, sest ajavahe on ainult 2 tundi.
Meid aitaks liin Saudide maale aga nemad tahaks hoopis naftat müüa ja Hiina elektriautode arenguga seoses suureneb elektrinõudlus aasias tublisti.

"Korralikud ühendused riikide vahel" on väga hea...
Kuid selleks, et neist kasu oleks peab kusagil olema ülejääk
Asi liigub aga sinnapoole, et defitsiiti on rohkem

Ida-läänesuunaliselt on ajaerinevuse tunni pikkus ekvaatoril 1666 km, meie laiuskraadil 2 x vähem, ehk 833 km.

Elektriautode laadimiseks energia leidmine pole suuremat asi probleem, rehkenda pisut eestlaste autode arvu, läbisõidu ja praegu aastas tarvitatava bensiinikogusega. Pluss veel sellega, et järgmise 10 aasta jooksul neid elektriautosid lihtsalt niikuinii ei jätku. Elektritootmises jõuavad selle aja jooksul palju suuremad muutused toimuda ka meil.
Maailmas igal aastal ainuüksi LISANDUV päikeseelekter toidab ära KÕIK juba olemasolevad ja ka aastas lisanduvad uued elektriautod .
Tänavu arvatakse lisanduvat 150 GWp paneele ehk 150 TWh uut tootmist.
Elektriautosid on aasta lõpuks ehk 15 miljonit. 20 000 km aastas - 4000 kWh teeb kokku 60 TWh.

Elektriauto on tänuväärne riist, kui temasse saab tiputootmise energiat alati (odavalt) sisse salvestada.. ehk laadimiskohad peavad olema autode päevase paiknemise kohtades.
Saudid või miskid muud araablased siiski on juba alustanud usinasti ka päikesejaamade ehitusega.

Ülemaailmse energiavõrgu plaanid ringlevad juba kah ammu....

Minul tekib tänavu ehk 20 000 kWh ülejääki - ärge kõhelge ära kasutamast....

Neid nõrku ühendusi, päikese mitte paistmist ja tuule puhumist said tunda nii Texaslased kui ka meie siin Eestis.

Mullustest 200 eurostest tundidest hoolimata oli mul aasta keskmine hind avatud turu aja madalaim,
Tänavune veebruar on hinna üles ajanud, samas päikseline suvi võib hinnad lausa negatiivseks ajada...
eks aasta pärast on siis näha...

Ahah - selge pilt...
PV ongi see mis anna vajaliku energia...

xxx111 kirjutas: ↑07 Mär 2021, 13:01 Ahah - selge pilt...
PV ongi see mis anna vajaliku energia...

Miski 2/3 või lausa 80 % Maa elanikkonna jaoks kindlasti.
Meie siin oleme lõpuks ainult selle 0,5% inimkonna hulgas kes elavad ekvaatorist kõige kaugemal.
Ja meil on niiehknii vaja olla ühendatud kuskile suurema võrgu külge. Vastasel korral kehtib Kalvise märkus, et autonoomset varustuskindlust saavutada on jube kallis.
Nordpooli tootmisvõimsused olid vist miski 40-60 GW. Meie 300 MW tuumajaam kaob sinna ümardamisvea taha ära.... tugevaid ühendusi on vaja.
Jaanuar näitas, et Nordpooli probleemide korral nuusatakse tühjaks nii meie kui ka Soome turg ka praeguste nõrkade ühendustega, samas gigavatiseid meretuuleparke praeguste ühendustega me niikuinii ehitada ei saa minuarust?

ping kirjutas: ↑07 Mär 2021, 12:00 Jutuks on hea küll, aga kas neid "häid ühendusi" on proovitud ka numbritesse panna koos elektritranspordi laadimisvajaduse arengu arvestusega?

trebla kirjutas: ↑07 Mär 2021, 12:52Elektriautode laadimiseks energia leidmine pole suuremat asi probleem, rehkenda pisut eestlaste autode arvu, läbisõidu ja praegu aastas tarvitatava bensiinikogusega.

Midagi sellist nagu siin "käigupealt" usa kohta tehtud?

Elektriautode kohta on leitud, et isegi kui elekter toodetaks ainult fossiilsetest kütustest, kulutaksid need vähem energiat ehk ikkagi aitaksid kaasa kliima päästmisele. Selle tõestuseks on hübriidautod, mis saavad läbi vähema kütusekogusega. Ühenduste puhul ei maksa keskenduda ainult päikesepaneelidele. Praegu annab enamuse taastuvast tuul ja selle kõikumine on hoopis väiksem ajaliselt (puhub edukalt ka öösel) ja suurem ruumiliselt - tuulevaikuse korral Eestis võib seda lääne pool merel olla piisavalt. Lisaks Skandinaavia hüdroenergia. Sellepärast ei saa tuleviku maailmas ilma tänasest paremate ühendusteta kuidagi hakkama.

Elektriautode kohta on leitud, et isegi kui elekter toodetaks ainult fossiilsetest kütustest, kulutaksid need vähem energiat ehk ikkagi aitaksid kaasa kliima päästmisele.

Ressursse ei kulutata vaid ekspluateerimisel.
Ressursse kulutatakse ka tootmisel ja utiliseerimisel (ja sellega kaasneb mõju).
Saaste eksportimine ei vähenda globaalset saastet.

xxx111 kirjutas: ↑08 Mär 2021, 11:08Ressursse ei kulutata vaid ekspluateerimisel.
Ressursse kulutatakse ka tootmisel ja utiliseerimisel (ja sellega kaasneb mõju).

Mis on tema matemaatikas valesti?

rokikas kirjutas: ↑08 Mär 2021, 11:23

xxx111 kirjutas: ↑08 Mär 2021, 11:08Ressursse ei kulutata vaid ekspluateerimisel.
Ressursse kulutatakse ka tootmisel ja utiliseerimisel (ja sellega kaasneb mõju).

Mis on tema matemaatikas valesti?

Matemaatikaga (ja füüsikaga) on siin vähe pistmist...
Liiga palju üldistusi ja eeldusi
Arusaadavalt mõjutab ressursikulu nii ressursside hankimise / utiliseerimise tehnoloogia (mida rohkem ekspordime 3-sse maailma seda ressursikulukam) kui ekspluateerimisel kasutatav energia päritolu
Teatud eeldustel / lähteandmetel on EV kogu ressursikulu väiksem
Kuid eelduste / lähteandmete muutmisel on vastupidi
Väita "absoluutselt" ühe eelist teise ees ma arvan, et ei saa

Eesti energia pakub Off-grid lahendusi.

https://www.energia.ee/era/energiatooted/offgrid

Mida arvavad siinsed spetsialistid pakettidest XS ja S?

r4un000 kirjutas: ↑23 Mär 2021, 17:41 Eesti energia pakub Off-grid lahendusi.

https://www.energia.ee/era/energiatooted/offgrid

Mida arvavad siinsed spetsialistid pakettidest XS ja S?

Kõik need ja siin varem kirjeldatud süsteemid töötavad täpselt samade füüsikaseaduste alusel.
Sellise umbmäärase reklaami(müügi)kirjelduse põhjal ei ole kuidagi võimalik konkreetselt "nende pakutavate seadmete" omadusi hinnata.

Kui endale ehitaks statsionaarse süsteemi siis teeks nii:
Akude pool 48V!
Inverterina kasutaks Growatt SPF 5000 ES, selle 1k euri eest on seadet küll. Saab hommikul veekannuga keevat vett teha ja vajadusel väikest elektripliiti kasutada samal ajal.
4x120Ah 12v plii akud mille täituvust hoiaks 50%-90% vahel, kasutatava ~48Ah 48V juures oleks kasutatav ~2kWh. Pikas plaanis oleks LiFePo4 akud paremad aga algajale ohtlikud ja soetushind kallim.
Aku kaablid peavad olema korrektselt otsastatud 50mm2 kaablid. Aku ja inverteri vahel peaks olema 130A kaitse
Järgi paneks 4-6 PV paneeli jadamisi, kuna inverteri MPPT vahemik on 120-450V. Inverteri ja paneelide vahel peaks olema ülepingekaitse ja 13A 500V DC(alalispinge) kaitse.
Maksumus kokku: ~2500euri

kunn24 kirjutas: ↑28 Mär 2021, 12:54 120- 450 V on kodutarbijate jaoks enam- vähem sobilik pinge (ülemist otsa tuleks piirata näiteks väiksema arvu paneelidega või ühendada teise gruppi). Kui vältida vahelduvvoolu nõudvaid tarbijaid, langeb ära igasugune vajadus inverterite järgi. Järgijääva raha eest saab koormatäie väikese mahtuvusega pliiakusid, mis ühendada järjestikku nii, et nende summaarne pinge oleks nõutav (näiteks ca 220 või ka 110 V). Kogu juhtimisskeem oleks akude täislaetuse puhul paneelide ahel katkestada ja tarbija järgitulekul uuesti ühendada. Samamoodi saab paneelide energia 1. prioriteediga tarbijate puudumisel suunata 2. või 3. prioriteediga tarbijatesse, näiteks põrandaküte, veeboiler jne ilma inverterit kasutamata.

Teoreetiliselt on selline lahendus vägagi ahvatlev, aga "mitte elektriala isikul" on "rahu ajal" selliste pingetega mängimine seadusega keelatud ja selliste poolikute õpetuste jagamine sarnaneb "Terroristi käsiraamatu" soovitamisena eneseabi õpikuna.
Ohtlik on juba alalisvoolu ahelas vahelduvvoolulüliti kasutamine sest selles saab tekkida lahutushetkel kaarleek mis süütab lüliti ja selle ümbruse.

Tuletame siis veelkord meelde - Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded - Vastu võetud 26.06.2015 nr 74
§ 4. Tavaisikule lubatud elektritöö
Tavaisik võib teha järgmisi elektritöid:
1) tööd kuni 50-voldise vahelduvpingega või kuni 120-voldise alalispingega elektriseadmetega, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast;
2) tööd kuni 50-voldise vahelduvpingega või kuni 120-voldise alalispingega elektripaigaldise osades, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast;
3) toitevõrgust lahutatud kuni 230-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmete hooldustööd, mis ei haara kõrgema kui 50-voldise vahelduvpingega ja 120-voldise alalispingega elektriahelaid;
4) kuni 230-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmel pingevabas olukorras tavapäraselt kasutaja poolt vahetamiseks mõeldud tarvikute vahetamine lubatud nimiandmetega tarvikutega, milleks on näiteks valgusallikad, süüturid ja kaitsmed;
5) igale isikule kasutamiseks lubatud automaatkaitsmete ja kaitselülitite sisse- ja väljalülitamine ning rikkevoolukaitselüliti rakendumise kontrollimine sisse- ja väljalülitamise kaudu;
6) pinge kontrollimine indikaatoriga kuni 230-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmes;
7) kaitsejuhita valgusti valgustiklemmidega ühendamine pingevabas olukorras;
kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante eemaldamine pingevabas olukorras;
9) elektrijuhtmete ja -seadmete demonteerimine pingevabas olukorras.

Kui alalispinget kasutada siis oleks mõistlik 230 V. (akud laed sellesse vahemikku) Küttekehad ja valgustus töötaksid. Õnneks on veel tavamajapidamise voolud väiksed, et seal kommuteerimisel probleeme tekiks.
Ei tööta telekad, arvutid, külmkapp. Neile on inverterit ikka vaja. Seega on mõistlikum ikkagi inverter osta ja majapidamine teha nii nagu alati.

Panen siia veel korra, asjatundjad võiksid kommenteerida https://livingenergyfarm.org/wp-content ... /tech1.pdf
Lühidalt - kaks PV alalisvoolusüsteemi, 180V suurtele tööriistadele (töötavad ainult päeval otse, akusid ei ole) madalpinge väikestele tööriistadele ja valgustusele, natuke akusid. Kodulehel on veel muud, ka elektriahjud-pliidid otsese elektriga - kui hästi isoleerida, kulub toidu kuumutamiseks vähe energiat. Terroristid ei tundu olevat ja rõhutavad, et asi tuleb teha korralikult ja vastutustundlikult.

kunn24 kirjutas: ↑29 Mär 2021, 00:44 ... Igasugused kaarleegid on momentaalselt unustatud. Ise teema, et iga Mats seda kasutada ei oska. ..
... Samas võtame nii, et see jutt siin on nagunii ajaviitejutt, vaevalt keegi viitsib hakata inverterita paneelide lahendust aretama. Või eksisin?

Suvilates otse 4-5 paneelist tavalise 230V boileri toitmine on suht levinud teema ja tavaline on ka see et selliselt toidetud boileri termostaadi kontaktid esimese lahutamisega kaarleegiga ära põlevad.

Kaitsmete (ka need peavad olema alalisvoolu omad) ja lülitite (tuleohu) säästmiseks on mõistlik tekitada pulsseeriv alalispinge mõne sellise viguri abil: https://www.tme.eu/en/katalog/dc-solid- ... 1490377%3B


Pulsseeriva alalispingega töötavad enamus aktiivkoormusega küttekehasid ja hõõglampe, impulsstoiteplokiga seadmeid (telekad, arvutid, induktsioonpliidid, tööriistaakulaadijad, LED valgustid, jne) ning kommutaatormootoriga seadmed (tolmuimejad, elektrikäsisaed, miiusaed, elektritrellid).
Isegi 3Faasise mootoriga seadmeid (veepumbad, treipingi) saab tööle panna kui kasutada 1F sisendiga ja 3F väljundiga sagedusmuundurit.

Eraldi lahendamist vajavaid ohtlike probleeme on muidugi mitmeid: akude vajaliku pingega laadimine ja tasakaalustamine, väga palju kohti saavad olla eluohtliku pinge all (isegi kõikides akudes olev hape ja akude märjad korpused), akude lühisvool, jne.
Suht kohe põlevad ära ekslikult võrku ühendatud (induktiivkoormused) trafoga seadmed ja asünkroonmootorid.

Jaanus2 kirjutas: ↑29 Mär 2021, 09:52Panen siia veel korra, asjatundjad võiksid kommenteerida https://livingenergyfarm.org/wp-content ... /tech1.pdf

Meie laiuskraadil see süsteem talve autonoomselt üle ei elaks.

Talvel jah, aga teema on suvila - suvel ka meil OK. Talvel meil ainult tuled põleksid heal juhul ja tootvat tööd ei saaks teha. Huvitaks kommentaarid tehnilise lahenduse koha pealt, mina ei ole elektrik.