Ehitusfoorum

Juttu on vesiniku kasutamisest kütuseelemendi abil ..

Mis on selle protsessi kasutegur ?
Kui kilogrammi vesiniku "tootmiseks" kulub 50 kWh ja saadud vesiniku termiliseks küttevärtuseks on 30 kWh siis mitu kWh elektrit sellest kilost saab kätte kütuseelemendiga?

Vesinik on antud juhul energiasalvestaja-kandja rollis, teema rohkem võrdluses akutehnoloogiatega, kuidas päeval paistvat päikest öö tarbeks kotti püüda - kas odavam on raha matta akutehnoloogiatesse, kus suurtes mastaapides hakkab kummitama liitiumi muude peente materjalide puudus/maksumus, või arendada vesinikutehnoloogiat, kus vesinik ise on primitiivne, suhteliselt universaalne ja skaleerumisel võimalikku eksootiliste materjalide puudust pole karta.

otsisin esimese ettejuhtuva lingi:
https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCtuseelement

kütuseelemendi kasutegur enamikel juhtudel ei ületa 50% (ühel tüübil oli max 70 %)

Seega 50 kWh elektri salvestamisel vesinikku saame paremal juhul kunagi tagasi 15 kWh. Ehk kogukasutegur 30 %

Kas mitte kõige nirumad akud pole ammu juba paremad olnud?

Või on see "keemiline energia" miskit muud kui täieliku põlemise energia ? noh, midagi E= mc2 taolist, mis tavalise termodünaamikaga võrreldes hoopis teistel alustel seisab... ?

Pumphüdroakumulatsioonijamade puhul opereeeritakse kah vist kuskil 90% kasuteguri kandis... ?
Killustikku läheb teedeehituseks alati vaja...

Tavalistel akudel on ka edasi tagasi salvestamise kasutegur ca 30% (siia läheb kõik ahela kaod inverter - laadija- akud)

Ehk mõni elektriauto kasutaja oskab kommenteerida, palju on võrgust võetud ja akusse salvestatud energia erinevus nende akude puhul?

trebla kirjutas: 28 Veebr 2018, 10:33 Ehk mõni elektriauto kasutaja oskab kommenteerida, palju on võrgust võetud ja akusse salvestatud energia erinevus nende akude puhul?

Siin vist eriti palju elektriauto kasutajaid peale minu ei ole. Aga vastuse jään võlgu, kuna mul ei ole mõõtjat eraldi auto laadimisele vahele pandud. Auto ise mõõdab ka midagi, aga ma ei tea täpselt mida, kas seinast võetud energiat või akust võetud energiat sõitmise ja kütmise jaoks.

Päike paneb korralikult juba, saab alustada maja kütmist paneelidega. ja nii kuni oktoobrini välja muretu.

Hetkel tundub et vähem on maksustatud ja suurema kasuteguriga on sooja vee paneelid, mis
sobivad ka maasoojuspumbale soojuskandja ettekütmiseks. Näiteks täna hommikul oli -22 külma
ja paneelist sai +50 C sooja vee.

See on juba päris hea näitaja - mis tüüpi paneel? Palju oli vee vooluhulk selle 50C vee juures ja paneeli pindala -ehk mis reaalne soojushulk on mis sealt tuleb?

Päikesest sooja vee tootmisel jääb ikkagi suvine probleem, kus sooja vett on ülearu ja soojuspump ka ei tööta. Siis räägitakse basseini kütmisest, või kui basseini ei ole, kütad päikest maa sisse, mille efekt sügisel pidi jällegi napiks jääma. Halvimal juhul pead suvisel perioodil elektrit kulutama keeva vee jahutamiseks

meelis11 kirjutas: 01 Mär 2018, 10:03 See on juba päris hea näitaja - mis tüüpi paneel? Palju oli vee vooluhulk selle 50C vee juures ja paneeli pindala -ehk mis reaalne soojushulk on mis sealt tuleb?

Paneelid on Hiina heat-pipe
http://www.akromex.com/eshop/category.php?id_category=8
kokku 62 ( 12+20+30) toru, raamil suht suur kalle ca 60 kraadi, et suvel väga palju ei
toodaks. Süsteemis 270 L sooja vee boiler pluss 180L maasoojuspumba boiler, 1000 L akupaak. Suvel kontrolleri prioriteet sooja vee tootmine, talvel maasoojuspumba abistamine
viewtopic.php?f=9&t=57168#p324638
. Kontroller reguleerib ringluspumba kiirust
vastavalt temperatuuride vahele ja 40% juures on vooluhulk 98 L/h. Süsteemi tootlikus selle aasta veebruaris oli
263kWh.

Lauri234 kirjutas: 28 Veebr 2018, 13:18 Päike paneb korralikult juba, saab alustada maja kütmist paneelidega. ja nii kuni oktoobrini välja muretu.

Energia jäävuse seadus kehtib endiselt.

Päikesekiirguse erivõimsus Maa orbiidil on miski 1.35 (? ) kW/m2. Maapinnale ei jõua rohkem kui max 1 kW.
Elektripaneelide kasutegur on täna pigem 20% ligi, parematel soojuspumpadel reklaamitakse COP juba 5 kanti....

Põllutäie elektripaneelidega saab iga puukuuri aasta lõikes plussenergiamajaks sertifitseerida, kas põllutäie soojaveepaneelidega kah seda saaks? Ilmselt samamoodi, kui kaevaks keskküttetrassi lähima asulani?

Kahtlemata on soojaveepaneelidel oma koht aga mitme erineva paralleelse süsteemi pidamine on omaette tülikas.

Mina vist plaanin lasta Päikesel soojendada Maad ilma ise sinna vahele segamata ja korjan selle sooja hiljem Päikese poolt toodetud elektriga kokku.....
Kopamehe paar töötundi, mis ta teeb paarsada meetrit pikema maakontuuri panemiseksmon ühekordne kulu ja ei vaja hooldust...

Sooja vee päikeselt tootmise kohta on ammu soovitus et nende paneelide pindala peab ära katma vaid suvise tarbevee ülessoojendamise kulud. Keskmisele pereelamule peaks 1m2 piisama.
Muidugi kui on bassein siis on suurem pindala kasulikum.
Lihtsaim süsteem on diferentsiaalreleega kahesüsteemne boiler, mõni võib ka küttesüsteemi osaks lisada (küttekontuuri vesi läbib päikesesooja paneeli), mõni aga (maa) soojuspumba ette panna.

Minu kogemus on siiski näidanud et 1 m2 on vähe, 2 m2 paneelist piisab ehk 100 L boileri
soojendamiseks päikeselise ilmaga kui on pilves tuleb 62 toruga kollektorist
http://www.akromex.com/eshop/product.php?id_product=40
5-9 kWh
päevas. kWh
1.märts 23
2.märts 11
3.märts 22
4.märts 21
5.märts 22
6.märts 13
7.märts 25
8.märts 8
9.märts 9
10.märts 9
11.märts 9
12.märts 5

Kilovattide poolest tuleb jah veekollektorist rohkem vs. elektripaneelidest. Küll aga ära tarbimise küsimus jääb alati õhku. Elektripaneelidega saadud energiat saad ära kasutada ka mujal kui ainult veekeetmises. Äärmisel juhul läheb kasvõi võrkku, saad midagigi selle eest. Veevärgiga aga pead üleliigse energia (ja suvel on seda väga palju) lihtsalt ära viskama. Lisaks, elektripaneelide energiaülekanne on sadades kordades lihtsam kui vedelikuga, ja torka tavaline boiler lihtsalt seina päikeselise ilmaga kui nii väga meeldib vett keeta.

No aga soojusenergiast (soojast veest) saab ka ju elektrit toota?

Veekollektor vähemalt minujaoks mõttetu. Suvel jääb naguinii elektrit üle (Offgrid), seega elektripaneelidega saab täpselt suvel ülejäägiga tarbevett soendada ja kütta. Talvel puuküttega tarbevesi. Soojakollektor talvel ei tooda ju midagi?

Külaline kirjutas: 13 Mär 2018, 21:06 No aga soojusenergiast (soojast veest) saab ka ju elektrit toota?

Mismoodi see võimalik oleks?

Ega termoelektrilised generaatorid eile leiutatud pole.

no too üks näitena siis siia ja lisa hind ka

Need pole mingi laiatarbekaup, mille hindasid internetis lademeis vedeleb.

Külaline kirjutas: 14 Mär 2018, 20:50 Need pole mingi laiatarbekaup, mille hindasid internetis lademeis vedeleb.

Milleks siis targutada?

Kes targutab? Kel janu, sel jalad! Igale anonüümsele külalisele ei pea kõike kandikul ette tooma.

Külaline kirjutas: 14 Mär 2018, 20:50 Need pole mingi laiatarbekaup, mille hindasid internetis lademeis vedeleb.

Peltier`i element, mis soojast teeb elektrit, on küll võimalik osta aga selle kasutegur ja hind nullib antud kohas selle kasutamise otstarbekuse.
Ja sellel tekkiv elektrivõimsus sõltub temperatuuride vahest, vajalik mõnisada kraadi, mida tavaliste päiksepaneelidega ei saavuta.
Kasutati neid näiteks siberis, elektri puudumisel petrooleumi lambi peale panduna, raadio toiteks.
ping

Talvel ahikütte kõrvalproduktina elekter oleks lahe küll aga, kunagi arvutasin, vist oli >10x kallim per/w kui päikesepaneelid. Midagi räägitakse ka nende effektiivsuse kahanemisest aja jooksul. Ja kui midagi üle kuumeneb siis pidi element õhtal olema.
Soojusest elektritootmine kodus on väga keeruline ja ei tasu ära. Muidu oleks meil juba kõigil kodudes keskküttekateldel elektritootmine kõrvalproduktina olemas.

Lauri234 kirjutas: 16 Mär 2018, 07:59 ...Soojusest elektritootmine kodus on väga keeruline ja ei tasu ära. Muidu oleks meil juba kõigil kodudes keskküttekateldel elektritootmine kõrvalproduktina olemas.

Gaasikatelde puhul on see juba ammu reaalsus ...
Viessman Vitotwin 300-W on ammu turul ja ilmselt on tal ka soodsamaid konkurente:
http://www.bhkw-prinz.de/viessmann-vito ... o-kwk/1666

Iseasi, et hind on timmitud selliseks, et efekti omab riikides kus elektri kWh maksab pigem 30 senti.
Meil, kus see kisub 10 sendi kanti; ei tasu see end seega ära...