Ehitusfoorum

Ma kütan ise tehtud puudega ja need ei ole üldiselt täpselt ühesuurused halud (nagu ühetanklaketi omad võrgus 14€ 40 liitrit - igaüks võib ise arvutada ruumimeetri hinna). Sätin jämedamad alla ja peenemad peale, poest ostetud süütekuubikuid 2 tk alla ja läheb ilusti. Eraldi peeneid küll ei tooda.

Ei saa üldistada, et poekuubikud ei kõlba kuskile. Selverites nii tumerohelises kotis, kui ka hele-beezis kotis olevad kuubikud on väga head - ühe kuubikuga saab vabalt nii ahju või pliidi küdema ja jääb veel ülegi. Samas oranzis pakendis mingisugused skandinaavia öko-kuubikud viskasin kohe ära, kuna need põlesid nii vaevaliselt, et tõmme koldes suutis selle kohe ära kustutada. Ja eks neid kehvapoolseid süütekuubikuid on veel nii mitmelgi tootjal. Tuleb lihtsalt õige toode üles otsida ja seda kasutada. Kuna ahi on umbkoldega, panen esimeseks peenema halu risti (niipalju kui mahub), edasi laon keskmised halud ja jämedamad jätan üles. Kõige üles keskele jämedate halgude peale sätin ühe peenikese halu või pinnu, mille alla läheb süütekuubik. Miks ma nii teen? Kuna alumised halud süttivad hiljem, siis ülemised on nendega selleks ajaks suuruselt enam-vähem võrdseks põlenud ja lõpuks saab süsi kenasti ühtlaselt valmis. Kui panna jämedad alla ja peenemad puud peale, siis ülemistest puudest juba ammu söed saanud ja alumised tahavad veel tükk aega põleda.

Mina süütan enda kogemuse järgi (loe ülalt) ja suht kiiresti on kõik puud leekides ja ei suuda küll aru saada, et mis seal aeglasemalt või kiiremalt põleb. Teoorias muidugi usutav, et nii on.
Üldiselt olen suuremas pakendis kuubikuid süütamiseks ostnud, aga aegajalt kasutan ka makulatuuri selle olemasolul ja vahel ka kasetohtu kui on - kütan eranditult lehtpuuga.

elektron kirjutas: 12 Mär 2025, 23:32... ahi on umbkoldega, panen esimeseks peenema halu risti (niipalju kui mahub), edasi laon keskmised halud ja jämedamad jätan üles. Kõige üles keskele jämedate halgude peale sätin ühe peenikese halu või pinnu, mille alla läheb süütekuubik. Miks ma nii teen? Kuna alumised halud süttivad hiljem, siis ülemised on nendega selleks ajaks suuruselt enam-vähem võrdseks põlenud ja lõpuks saab süsi kenasti ühtlaselt valmis. Kui panna jämedad alla ja peenemad puud peale, siis ülemistest puudest juba ammu söed saanud ja alumised tahavad veel tükk aega põleda.

Väga võimalik, et sinu umbkoldele sobib nii, need ongi aeglasemad. Üldiselt võiks jämedad-peened asetusega katsetada ja suitsugaaside temp. järgi otsustada.

Mul restkolle. Jämedad alla, peenemad peale, süütan pealt, mingis faasis läheb 250-300* või rohkemgi korstnasse. Tundub raiskamine, võiks pisut aeglasemalt ja kauem põleda.

Aero, ahjul saab põlemist reguleerida.

Jah. Aga kui puude parem asetus võimaldab vähem tegeleda tõmbe regulliga, siis mulle sobib.

Aero, just, reguleerimine seegi. Naudi põlemist, ära peenhäälesta

Urmas kirjutas: 12 Mär 2025, 20:27 Vähe sellest, mulle tehakse ühes teises teemas etteheiteid, kui julgen tunnistada, et maal põletan tünnis pappkaste ehk ei raiska fossiilkütust pappkastide jäätmejaama viimiseks ega tekita fossiilkütuse põletamisega heitgaase.

Mõte on hea ja toimib.

aero kirjutas: 13 Mär 2025, 15:51Jämedad alla, peenemad peale, süütan pealt, mingis faasis läheb 250-300* või rohkemgi korstnasse. Tundub raiskamine, võiks pisut aeglasemalt ja kauem põleda.

Samas NunnaUuni soovitab oma restiga ahjudes alt alustada süütamist, sest neil olevat mingi imetehnoloogia mõeldud resti puhul.

Bushido kirjutas: 16 Apr 2025, 00:32

Samas NunnaUuni soovitab oma restiga ahjudes alt alustada süütamist, sest neil olevat mingi imetehnoloogia mõeldud resti puhul.

Olevat-polevat. Pole seal midagi imet. Nii lihtsalt ongi.