Ehitusfoorum

Ehk siis 7 a ja 9 kuuga peaksid nulli jõudma, kui toodang ja toetus samaks jääb? Kas need numbrid ikka päris õiged sul on?

rokikas kirjutas: 23 Jaan 2020, 19:49

JyriPaike kirjutas: 23 Jaan 2020, 19:08 Süsteem tootis 7,7675MWh, toetus oli 598 eur ja tasu müüdud toodangu eest 530eur.

598 / 7767,5 = 0,0769 €/kWh toetus? Taastuvenergia toetus 0,0537 €/kWh? Mis juurde tuli?
530 / 7767,5 = 0,068 €/kWh elektri eest? Börsihind 2018 ~0,047 €/kWh? Kellele müüsid?

Kui kokku teenisid tõesti 0,1449 €/kWh. siis peaks ju vägagi tasuv ettevõtmine olema!

Sai andmed kontrollitud ja kaks numbrit polnud tõesti õiged, suured tänud Rokikale
Tegelikult oli toetus 369,26 eur

ja elektri müük 364,31 eur

Eelmistes numbrites sisaldusid ka 2018 aasta toestus ja müük
Nüüd siis arvutused:
369,26 / 0,0537 = 6876,35 kWh (müüdud energia kogus)
7767,5 - 6876,35 = 891,15 kWh ( maja omatarve , akude laadimine ja kaod)
364,31 / 6876,35 = 0,053 €/kWh elektri eest (Elektrumile)
Link SolarEdge toodangu lehele
https://monitoringpublic.solaredge.com/ ... /dashboard

369,26 + 364,31 = 733,57 €. + kohapeal kasutatud, seeläbi võrgust mitte ostetud, ~891,15 kWh * ~0,13 €/kWh = 115,85 €.
Eks "sissetulek" kokku ~850 €.
Kui süsteem maksis kokku ~8900 €. siis tiba üle 10 aasta ja on ehk raha tagasi saadud.

Soov paigaldada paneelid katusele. Kui palju kaotaks võrreldes Lõuna suunaga?

Tänud vastuste eest.
Ehitan ise parasjagu endale elamist, u. 220 m2, kütma hakkab Daikin Atherma 3, mis peaks aastase el. arve (suvalise kalkulaatori järgi https://www.kliimaseade.ee/kalkulaator/) tekitama u. 1500€ arve (eesti keskimise elamu soojustustaset arvesse võttes) kõikide maksudega (aktsiis, v-teenus, TE-tasu).
Kuna aga need toredad lisateenused korrutavad puhtalt ianult elektri hinna üle kahe korra, siis põhimõtteliselt peaks plaanitav päikesepark tootma vähemalt 800€ eest aastas elektrit - olen ma õigel teel?
Kuna aga kunagine tuttav, kes nn Auvere el. jaamas askeldamas käis, jäi temale sealt mõned aastad tagasi kõrvu asjaolu, et meie praegune el. hind ei ole veel kaugeltki kõrge, pidavat julgelt veel kosuma, seepärast ka mõte, et miks mitte paigaldada paneele juba nt 25kw eest - future proofiks ennast ära nö.
Akul otsest mõtet ei näe nende väljundvõimsuse tõttu - pumpa see töös vast hoida ei jaksaks, kui jaksaks, siis tegemist juba siga kalli akuga.
Härrastel mõtteid, soovitusi?

Päikesepaneelide puhul +-15 kraadi lõuna suunast ei ole probleem. Rohkem siis kaotad toodangus. Toodang on siinus nurgast aga päike ei püsi kah taevas vaid liigub ringi.

Paneelide soetamise hind on võrfeline ju võimsusega ja toodang on samuti võrdeline võimsusega. Seega rohkem paneele ei tähenda paremat tasuvust. Ainsana on hinnavahe üksikostu ja hulgiostu vahel. Kui teatud hulgikogusest saad soodsama hinna siis tasub just see minimaalne hulgikogus osta.
Kuna kõige parema elektrihinna saad siis kui katad omaenda tarbimist siis tasub osta vaid omaenda võimsuse katmise jagu. Rohkem osta pole mõtet.
Turgu solgib toetusskeem, näiteks seeaasta eraisikud päikesepaneelide toetust vist ei saa, seega tuli toetuse saamiseks võtta maksimumkogus. Sama on äridega - mahu määrab toetuse maksimumsuurus.

kui investeerid näiteks aktsiatesse, fondi või paned panka, siis pärast sissemakstud summa jagu tulu teenimist on see algne kapital seal ikka olemas (aktsiad saab müüa, fondist või pangast raha välja võtta) ja iga algne eur on võrdne teenitud euriga.. 1+1=2
Seadmete puhul ei ole need enam algset ostuhinda väärt.... euri eest soetatud seade on ehk väärt ainult pool ja 0,5+1=1,5.

Kui võrku ei ühenda, siis kiiremini tasuvam on panna paneelid mitmes suunas + väike aku (või tracker ISE ehitada), mitte kõik lõuna suunas + suur aku. Laadimiskontrolleri pealt hoiab ka kokku: saab panna rohkem paneele kui kontrolleril lubatud kuna päike ei paista kõikidele paneelidele korraga. PWM tasub kiiremini ära kui MPPT.
Energia ülejäägi korral märts-mai, sept - okt võib kütta suurt akumulatsioonipaaki (maja kütteks).
Juuni-sept kütta näiteks basseini aias
Variant on ka naabritele müüa kui kokkuleppele saad, näiteks poole hinnaga

Koguselt võidad ikkagi ainult siis kui paneelid on täiesti lõunas. Kõige ideaalsem on tracker aga selle kulud ei tasu täna kaotatud toodangu nimel ära. Kuid pole võimatu, et keegi viitsib tulevikus seda pakkuda - üks servomootor koos liigutava alusega pole ju raketiteadus.
Lahku ühendatakse ainult siis kui mingil kellaajal (näiteks just hommikune tipptund või õhtune) on just suur tarbimine et vältida odavamat elektri ära andmist ja pärast lolli peaga kallilt võrgust ostmist.

Tracker on siiski liikuv osa ja teadupärast, mis liigub see kulub, mu meelest päikesepaneelide abil elektritootmine eratarbija vaatevinklist ongi atraktiivne paljus põhjusel, et paneelid on passiivne elektritootmisjaam, mis ei nõua pidevat sekkumist. Võib võrrelda kasvõi tuulikutega, kus ka väiksemate tuulikute rikked ning hoolduse-remondivajadus on võrreldes päikesepaneelidega teisest maailmast. Kunagi hoidsin silma peal iseehitajaate tuulikuprojektidel, jälgitavatest üksi ei paistnud töökindluselt jätkusuutlik, küll torm lõhkus tiiviku ära, küll kiilus midagi kinni, kärssas läbi, jne - pole lootustki, et ajad tiivikud taevasse ja naudid aastate või isegi aastakümnete pikkust "tasuta elektrit".
Passiivsete päikesepaneelide kogu hooldus on vist paneelide puhtana hoidmine, mis on-grid süsteemide puhul samuti ei ole kriitiline hooldusvajadus, sest elekter päris ära ei lähe, ka tolmune paneel toodab elektrit ja lumisel perioodil on toodang nagunii napp, ja lumel on omadus end ise ära koristada
Trackeri aretamise asemel ise kaalun seda seda suunda, kus paneele on erineva tootmisvõimekusega, kui võtta 280W asemel 330W paneel, saab samalt pinnalt enam toodangut. See maksab, aga ega tracker ja selle vundamendid värgid ka tasuta ei ole.

Euroopa entusiastid kasutavad toodangu tõstmiseks veel omamoodi radikaalseid lahendusi, kus ehitatakse paneelide jahutamiseks vesijahutussüsteeme. Liig päikselises tingimustes paneelide toodang pidavat paneelide kuumenemise tõttu vähenema, paneelide jahutamine aitavat paneelidest maksimaalse toodangu välja pigistada. Neid jahutussüsteeme on mõnel pool välja naerdud, kas mõistlikum odavam ei oleks 1-2 paneeli lisaks võtta kuumusest tingitud toodangut kompenseerima, aga arenenud riikides pidavat eramute energiatootmisele päitsed pähe olema aetud, ei ole nii, et katad oma maja katuse-seinad ja aia paneelidaga ning ehitad autole ka paneelidest varjualuse - pidavat kadetate naabrite ja linnaelanike silma riivama selline paneeliralli. Nii tulebki piirduda tagasihoidliku hulga paneelidega katusel, soetada need võimalikult tõhusad ning leiutada jahutussüsteeme.
Küllap võib meilgi terendada aeg, kus päris igale poole ei või neid paneele riputada, nagu täna nende soojuspumba välisosadega on, kui ikka rikub arhitektuuri, häirib naabri silma - tuleb hakata samamoodi kooskõlastusi korjama linnalt, naabrilt, jne.

Kuidas selle tarbimise värgiga siis on? Ei jõua kõike lehti siin läbi lugeda...

Kui majas on 3 faasi 20A ja inverter on SolarEdge SE10K kust jookseb toas olevasse kilpi 5G6mm2 kaabel.
Kas sellel inverteril ja kilbis on vaja mingeid faase üldse jagada või kuidas selle teemaga on? Faaside jagamise all mõtlen siis, et rohkem tarbivaid koduseadmeid vbl vaja liigutada ühe faasi alt ringi vms...

SE10 on hea valik(nn. sädeluskaitsega inverter, ilma igasuguse ekraanita ka uued) ja see toidab kolme faasi, mis siin enam jagada, faseeri peaasi võrdselt koduseadmed, muud midagi. Mul sama kusjuures 15-ne
Jätkuvalt plaan saksa Elwa lisada, sellel juba oleks jumet, 6 paneeli+1,5kW tenn akupaagis - a la tasuta sooja vett "elulõpuni"

Mul pole ka veel otsustatud kas SE10 v SE15, eks see aasta peab selguma... õnneks kilp ka vaja teha, seega saab faase ka jagada, eks loodetavalt elektrik ajab need mul kilbis võrdseks. Huvitav, et kiire googel näitab, SE10K ekraani...

Millist Elwat plaanid? Vaatasin, kiire googel, et miskine veekütte keha voolu toitega vms, saan aru, et läbi päikesepaneelide plaan see toimetama panna. Ja kui suure akupaagi plaanid siis selle Elwaga ühendada?

fastteam kirjutas: 13 Veebr 2020, 22:46 SE10 on hea valik(nn. sädeluskaitsega inverter, ilma igasuguse ekraanita ka uued) ja see toidab kolme faasi, mis siin enam jagada, faseeri peaasi võrdselt koduseadmed, muud midagi. Mul sama kusjuures 15-ne
Jätkuvalt plaan saksa Elwa lisada, sellel juba oleks jumet, 6 paneeli+1,5kW tenn akupaagis - a la tasuta sooja vett "elulõpuni"

Mis teeb ühe seadme heaks?
Kas see, et müüja kiitis "heaks olema"?
Mina näen küll mõndagi negatiivset, ehk sellise seadme paigalduseks peab olema konkreetne vajadus.

Võtsin kaks pakkumist, miskipärast erineb hind teineteisest nagu öö ja päev.
Firmasi nimetamata küsiks asjatundjatelt arvamust või kogemusi.
Nimelt ajab mind segadusse ühesuguste lähteandmete puhul erinevate inverterite hind ja teh.andmed.
Kui joonel on kaks samasugust ülesannet täitvat seadet, kas kallim on parem?
a) ABB PVI-10.0-OUTD 2MPPT 1680.-
b) Kostal Plenticore plus 1912.-
Oleksin tänulik igasuguse erapooletu pädeva info eest.

Puusalt pakkudes jäi kiire googeldamisega silma, et see kallim variant toetab vajadusel akupanga lisamist süsteemi, odavama kohta seda võimalust silma ei jäänud..

fastteam kirjutas: 13 Veebr 2020, 22:46 Jätkuvalt plaan saksa Elwa lisada, sellel juba oleks jumet, 6 paneeli+1,5kW tenn akupaagis - a la tasuta sooja vett "elulõpuni"

Seda vist juhul kui said seadmed tasuta.

maik kirjutas: 14 Veebr 2020, 21:10 Võtsin kaks pakkumist, miskipärast erineb hind teineteisest nagu öö ja päev.
Firmasi nimetamata küsiks asjatundjatelt arvamust või kogemusi.
Nimelt ajab mind segadusse ühesuguste lähteandmete puhul erinevate inverterite hind ja teh.andmed.
Kui joonel on kaks samasugust ülesannet täitvat seadet, kas kallim on parem?
a) ABB PVI-10.0-OUTD 2MPPT 1680.-
b) Kostal Plenticore plus 1912.-
Oleksin tänulik igasuguse erapooletu pädeva info eest.

Need on ju vägagi erinevast kategooriast aparaadid. Nagu võrdleks Sapakat ja Subarut.

https://new.abb.com/products/6AGC003523 ... s-inverter
http://pvshop.eu/ABB-PVI-10.0-TL-OUTD-F ... erter.html

https://www.europe-solarstore.com/downl ... -sheet.pdf

kunn24 kirjutas: 21 Veebr 2020, 17:03 Ma sain EL-ilt huvitava kirja:
Tere,
Antud kohta ei saa isegi 50kW tootmist lisada ilma keskpinges võrgutugevdustöödeta, kuna tegu on KOSE piirkonnaalajaama keskpingefiidriga ja seal on tootmiste tõttu pinge liiga kõrged.

Nii, et kui vanasti oli probleem võrgu läbilaskevõimel tarbimisega, siis nüüd tootmisega. Enne, kui midagi kokku ostate, küsige ikka EL-ilt, kas nad võrku lubavad.

Ma juba vähemalt 5 aastat tagasi kirjutasin sellest, et iga alajaama piirkonda saab ainult teatud koguvõimsuse jagu tootmisseadmeid paigaldada ja hiljem kehtestatakse piirangud tootjate liitumisele.
Ehk kes hiljaks jääb, see ilma jääb.

Et saaks kasutada väiksema võimsusega inverterit (säilitades suuremat aastatootlust) kasutatakse "arenenud maades" kagu ja edela suunalisi paneele, mitte otse lõunasuunalisi ja kahe MPPT sisendiga invertereid.
Saksas lülitab võrk keskpäeva tipul, "liiga palju" tootvad inverterid välja.

Kuna Elektrilevil on enamus piirkondades lepingud vaid tarbimiseks siis oma liitumispunktis ta tootmise suuna pealt raha ei saa. Ja seepärast suuremaid tootjaid peedistataksegi (alusega, sest, lepingu muutmine pole teps mitte odav lõbu). Siiski kui raha on olemas saab Levi oma liitumispunkti lasta ehitada tootmissuunaliseks. Kõik on kinni vaid rahas ja kes maksab. Kui suurtootja pole reeglitega nõus siis pannakse võimsuse piirangu relee Elektrilevi poolt vahele ja see teeb sätte ületamisel tootmiskatkestuse. Rikkamad kliendid on seni papi välja köhinud.
Eraisikuid seni veel pole kiusatud aga lisandumise korral ootab sarnane teade.

Kalvis kirjutas: 22 Veebr 2020, 09:56 Eraisikuid seni veel pole kiusatud aga lisandumise korral ootab sarnane teade.

Kas see tähendab seda, et näiteks suvel, päiksepaistelise ilmaga vajutatakse kusagil nuppu ja tootjad ei saa toodangu eest sentigi ja nad võivad sel ajal toodetud elektri kaasa võtta ja minna müüma seda mõnele avalikule, nagu Nõmme turule. Ega siis ju suletud ajal toodangu eest taastuveneria toetust ka vist ei saa?

Urmas kirjutas: 22 Veebr 2020, 14:06

Kalvis kirjutas: 22 Veebr 2020, 09:56 Eraisikuid seni veel pole kiusatud aga lisandumise korral ootab sarnane teade.

Kas see tähendab seda, et näiteks suvel, päiksepaistelise ilmaga vajutatakse kusagil nuppu ja tootjad ei saa toodangu eest sentigi ja nad võivad sel ajal toodetud elektri kaasa võtta ja minna müüma seda mõnele avalikule, nagu Nõmme turule. Ega siis ju suletud ajal toodangu eest taastuveneria toetust ka vist ei saa?

Jah, midagi ei saa.

ping kirjutas: 22 Veebr 2020, 15:46 Jah, midagi ei saa.

No sel juhul tasub mul vist pigem investeerida venelaste või nigeerlaste poolt pakutavate "loosi teel" võitjaks osutunud päranduse vormistamiskuludesse kui oodata taastuvenergia tasusid ja müüdava eest saadavat tulu. Ähk keegi kunagi siiski ikkagi pärandab oma miljonid või miljardid.

JAH, nupuvajutamise teeb ära automaatika. Ühendab su fiidri võrgust lahti ja ongi nii. Asi on selles, et mitmed eesti taastuvenergia tootjad ongi juba saanud tunda nupule vajutamist.

ping kirjutas: 21 Veebr 2020, 21:46

kunn24 kirjutas: 21 Veebr 2020, 17:03 ....
Nii, et kui vanasti oli probleem võrgu läbilaskevõimel tarbimisega, siis nüüd tootmisega. Enne, kui midagi kokku ostate, küsige ikka EL-ilt, kas nad võrku lubavad.

Ma juba vähemalt 5 aastat tagasi kirjutasin sellest, et iga alajaama piirkonda saab ainult teatud koguvõimsuse jagu tootmisseadmeid paigaldada ja hiljem kehtestatakse piirangud tootjate liitumisele.
Ehk kes hiljaks jääb, see ilma jääb.

kui ühte kohta ei saa siis saab teise...
mul on kasutuna seisev pea hektariline lage ja lageda naabrusega maatükk, millel toimiv 3 faasiline 20 ampriline liitumine ja alajaam pole ka kaugel....
Mikrotootmiseks pole täiendavat ampritasu vististi vaja maksta, st võib ideaaljuhul saada sisuliselt tasuta ka 50 kW tootmise liitumise loa? Huvitav, kas sellisele maatükile võib turgu olla? Järvamaal?

Keskpinge õhuliin läheb üle maatüki, seega ei ole tulevikus vast ka kallis omaette mastalajaam tekitada ja kogu hektar paneelidega katta?