Parim tuuletõkkeplaat

[val]

Milline on siis eesti kaubandusest saadav parim tuuletõkkeplaat.

Pole olemas sellist asja. On olemas õigesti ehitatud konstruktsioon, mis peab tuult. Sellise konstruktsiooni saab teha rohelise plaadiga ja kõikide teistega. Valesti ehitamine ei muuda ühtki materjali halvaks. Kui plaat, siis ma paneks kindlasti kõik servad karkassile, mitte vaid pika nagu siin kusagil väideti.

Rohelise andmed on siin: http://www.skano.com/fibreboard/et/toot ... sed-andmed Kus on Isoveri õhu läbivu andmed: http://www.isover.ee/tooted/ehitusisola ... isover-vkl ?

[rokikas]

Air_permeability, decleration_4.2.2013.pdf

(28.29 KiB) Allalaaditud 622 korda

[Külaline]

Tere. Dop näitajad on laborikesksed, ilma vuukideta palja materjali möödistused. REaalelu on midagi muud. Kips ja OSB tuuletõkkeks ei sobi meil kasutatavates konstruktsioonides. Mujal maailmas võib-olla teistsugune konstruktsioon ning mingitel tingimustel isegi sobida, eriti Nif-Nif majades. Füüsika on seni teadaolevate teadmiste põhjal täiesti immuunne geograafilistest koordinaatidest. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[Külaline]

Palun seletust, miks tuuletõkke kipsplaat ei peaks sobima tuuletõkkeks?
Näiteks Gyproc GTS 9 http://www.gyproc.ee/tooted/43/plaadid/ ... tokkeplaat

[Külaline]

Tere. ....Mujal maailmas võib-olla teistsugune konstruktsioon ning mingitel tingimustel isegi sobida, ...Füüsika on seni teadaolevate teadmiste põhjal täiesti immuunne geograafilistest koordinaatidest. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Läheb teemast välja, aga korra siin kuskil küsisin ja ei mäleta, et teadjad oleks vastanud.
Kas soojades maades käib isoleerimine vastupidi?
Juhtusin nägema miskit prantsuse "Kodutunde" sarnast saadet. Noored olid ostnud ehitusjärgus fibotaolisest materjalist karbi ja siis jäid jänni. Saade lendas peale ja tegid nädalaga valmis. Aga seal pandi vill just sissepoole ja väljast lihtsalt krohviti.
Asi toimus kuskil Marseillest pisut põhja pool.
?
Soojusliku inertsi suurendamise seisukohast paneks soojustuse ka kuumas kliimas pigem välja.....
?


PS
Meie novembrikuu "Kodutunde" saates jäi silma, et tolles Järvamaa palkmajas soojustati vist sahvrist ümber ehitatavat vannituba seestpoolt tolle SPU plaadiga....
Kas vamm tuleb ?

[ping]

Tere. Dop näitajad on laborikesksed, ilma vuukideta palja materjali möödistused. REaalelu on midagi muud. Kips ja OSB tuuletõkkeks ei sobi meil kasutatavates konstruktsioonides. Mujal maailmas võib-olla teistsugune konstruktsioon ning mingitel tingimustel isegi sobida, eriti Nif-Nif majades. Füüsika on seni teadaolevate teadmiste põhjal täiesti immuunne geograafilistest koordinaatidest. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Tere.
Kui teha selline sein nagu siin joonisel "C) Puitkarkass laud- või kivivoodriga" http://www.paroc.ee/lahendused-ja-toote ... lang=et-EE
Ja kasutades TYVEK niiskustõkke- ja tuuletõkke materjale joonise vigur4 järgi siit http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=& ... Gg&cad=rjt Aurutõkke kihi Sd5 või Sd23. Kumb oleks kindlam?
Tuuletõkke plaadiks kasutada Norgipsi tuuletõkkeplaati http://www.norgips.lv/ee/index1.php
Kui suure riskiga selline sein meie kliimas oleks?
Kui suure tõenäosusega on sellise seina eluiga pikem minu eeldatavast allesjäänud elueast (20a)? Eeldades, et teibin kõik väga hoolikalt kasutades õigeid materjale.
(Norras kasutatakse selliseid materjale, kas meil ka õnnestuks samasugust seina teha? Või on nad nii rikkad, et ei plaanigi hoonete nii pikka eluiga?)
Lugupidamisega.

[Külaline]

Tere. Tyvek väljas on sõltuvuses sisemisest TYvekist (või analoogidest). Kips ei sobi välispiirde materjaliks, kui, siis ainult Nif-Nif majdes seniks kuni tuleb kuri hunt (loe: vihmad, lumi, päike, tuul, külm) . Ja siis ka mitte igasuguse kombinatsiooniga seintes. Ainuüksi see fakt, et läbi kipsplaadi praktilisest õhku läbi ei puhu, ei tee teda veel heaks tuuletõkkematerjaliks. Heaks tuuletõkkematerjaliks on vaja ka veel seda et see kestaks. Vastavalt Naf-Naf ideoloogilisele mõttemaailmale peab see tuuletõke kestma 50 aastat, kuna ta on SEINAKONSTRUKTSIOONI OLULINE OSA. Sisekipsi võib ju kasvõi iga aasta vahetada, seal ta EI OLE SEINAKONSTRUKTSIOONI OLULINE OSA. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[val]

Palun seletust, miks tuuletõkke kipsplaat ei peaks sobima tuuletõkkeks? Näiteks Gyproc GTS 9 http://www.gyproc.ee/tooted/43/plaadid/ ... tokkeplaat

Vesi on kipsi kõige suurem vaenlane. Kui X aasta pärast hakkab vihmavesi kusagilt kipsini jõudma (ei tohiks olla, aga võib juhtuda - vaata linna peale vanu hooneid ja näed), siis kips võrreldes rohelisega plaadiga rikneb kiiresti. See on minu oletus, ma ei ole spetsialist.
Õhu läbivuse võrdlus:
Isover VKL < 15 x 10(-6) m3/msPa
Skano (nn roheline) ≤ 10 x 10(-6) m3/msPa
Kips GTS 9 tuuletõkkeplaat ... 0,2 × 10(-6) m3/msPa

[rokikas]

Üks maja Sauel https://www.google.ee/maps/@59.3138103, ... 312!8i6656 on juba vist ~10 a. olnud vaid kipsiga kaetud. Ühte seina on nüüdseks "roheline" peale pandud aga ülejäänud püsib veel koos.
On mis on aga kõigist tuuletõketest on mõistlik vesi eemale hoida.

[Külaline]

Palun seletust, miks tuuletõkke kipsplaat ei peaks sobima tuuletõkkeks? Näiteks Gyproc GTS 9 http://www.gyproc.ee/tooted/43/plaadid/ ... tokkeplaat

Vesi on kipsi kõige suurem vaenlane. Kui X aasta pärast hakkab vihmavesi kusagilt kipsini jõudma (ei tohiks olla, aga võib juhtuda - vaata linna peale vanu hooneid ja näed), siis kips võrreldes rohelisega plaadiga rikneb kiiresti. See on minu oletus, ma ei ole spetsialist.
Õhu läbivuse võrdlus:
Isover VKL < 15 x 10(-6) m3/msPa
Skano (nn roheline) ≤ 10 x 10(-6) m3/msPa
Kips GTS 9 tuuletõkkeplaat ... 0,2 × 10(-6) m3/msPa

Kas siin ei ole midagi sassi aetud?
Tuuletõkke (niiskuskindel) kipsplaat on erinev sisekipsplaadist.
Roheline tuuletõkke plaat on kokku liimitud puitkiud ( papp, orgaaniline materjal) mille deklareeritud mahumuutus on 6mm/1m kohta. (Ka OSB plaat paisub umbes sama palju niiskes keskkonnas.)
Tuuletõkke kipsplaat on mineraal plaat mis niiskuskindla liimiga kokkuliimitud.
Aasta aiaääres seisnud proovitükid - tuuletõkkekipsplaat näeb pärast kuivamist välja suht sarnane algse materjaliga aga tuuletõkke puitkiudplaadi kohta seda küll öelda ei saa. Nende proovitükkide alusel hindaks mina küll puitkiudplaadi niiskesse keskkonda sobimatuks materjaliks.

Liivast ei saa kõva maja ehitada aga kui see sama liiv tsemendiga kokku liimida saab küll kõva asja teha.

[Külaline]

Tere.Kui kvaliteedikriteeriumiks on 1 aasta kestvust, siis on kipsist plaat suurepärane lahendus. Mõnele see kvaliteedikriteerium ei sobi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[val]

Aasta aiaääres seisnud proovitükid - tuuletõkkekipsplaat näeb pärast kuivamist välja suht sarnane algse materjaliga aga tuuletõkke puitkiudplaadi kohta seda küll öelda ei saa. Nende proovitükkide alusel hindaks mina küll puitkiudplaadi niiskesse keskkonda sobimatuks materjaliks.

Vot kui lihtsalt tekivad eelarvamused. Mul tuli kohe silme ette sisekipsplaat. Siiski jäi rokika pildist jäi silma, et kipsi kinnituskohad on nutused, aga 10a on ka väga pikk aeg.

[Külaline]

Tere. Kas 10 aastat on pikk või lühike on täiesti subjektikeskne. Kui 10 aasta kestvusega on kõik maja juures olevad materjalid ja konstruktsioonid: värvid, krohvid, katusekatted, fassaadikatted, korstnad, ahjud, veesüsteemid, soojustusmaterjalid, kiled, kruvid, tihendid jne , jne, siis ootab hoone omanikku permanentne remont kuni surmani - üks töö ei jõua lõppeda kui uus algab. EI TAHA. Tahan hoone omamisest ka mõnu tunda nagu Naf-Naf. Seega tuleb sellistel tegelastel ujuda peavooluga (ehk "ehitustavaga") vastassuunda. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[rokikas]

Miks peaks tuuletõkkekips lagunema kui ta on kaitstud vee eest fassaadikattega?

[tarm_]

Ei ole see asi nii hull midagi kui siin üles puhutakse. Kui kirutakse midagi maa põhja, siis oleks hea tava ka põhjendada oma sõnavõtte. Eks tõelised skeptikud ja käeväristajad ei hakkagi ühtegi materjali enne kasutama kui need on 50 aastat turul olnud.

Töötavad kõik eelpool mainitud tuuletõkkematerjalid kui need on paigaldatud korrektselt ja hoone eest kantakse tema eluajal hoolt. Kui tuuletõkkematerjal puutub oma elu jooksul pikema perioodi vältel kokku otsese päikese või vihmaga, on ilmselgelt viga juba kuskil mujal kui tuuletõkkeplaadis. Tuuletõke ei ole fassaadikattematerjal.

Õhukestel tuuletõkkeplaatidel on oluline vuukide tihendamine silikooniga ja/või katmine teibiga. Paljud majatootjad kasutavad kombinatsiooni tuuletõkkeplaat ja -membraan. Sel juhul teibitakse ainult membraani jätkukohti. Ainult tuuletõkkekipsi kasutamist membraanita on viimasel ajal vähemaks jäänud. Punnsoonega paksemad tuuletõkkeplaadid koos teibitud vuugikohtadega on ka igati tiptop lahendused.

[Külaline]

Tere. Kõige parem probleemi mitte tunnistada on see lihtsalt ära peita. Fassaadikatte taha on ka kogu see p... meil lihtsalt ära peidetud, et näha poleks. Need, kes mingil põhjusel on pidanud avama fassaadikatte on aru saanud, et osteti Naf-NAf (enda arust) maja ja saadi NIF-Nif maja. Enamus fassaadikatteid laseb vett rõõmsalt läbi ja veel on otse pääs tuuletõkkeni.
"Õhukestel tuuletõkkeplaatidel on oluline vuukide tihendamine silikooniga ja/või katmine teibiga" - Võiks veel uskuda, et vill/puit/kile/kips(kuivas) tuuletõke kestab kogu hoone eluea, siis ei suuda keegi tagada, et seda teevad ka teibid ja silikoonid. Seega üks OLULINE komponent ei tööta.
"Paljud majatootjad kasutavad kombinatsiooni tuuletõkkeplaat ja -membraan" . Aga membraani kasutamine on otsese sõltuvuses sisemisest aurutõkkest, mistõttu on ebakohane rääkida ainult välispiirdest vaid tuleb näha kogu tervikut. Ilma terviku nägemata võib teha kapitaalseid vigu. Ilma sisemise aurutõkkeinfota võib paigaldada vill ja puittuuletõket kui kõige auruläbilaskvamad.
"..hakkagi ühtegi materjali enne kasutama kui need on 50 aastat turul olnud. " Ei pea sõitma päikeseni , et sentimeetriga tema kaugust ära mõõta. Insneridel on oskus ka kaudsete meetoditega tõepäraseid tulemusi saada.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[rokikas]

Enamus fassaadikatteid laseb vett rõõmsalt läbi ja veel on otse pääs tuuletõkkeni.

See nüüd küll vettpidav väide ei ole! Kindlasti võib tugeva külgvihmaga ka fassaadikatte, olgu laudise või kivi, tagaküljel näha veetilku või isegi mõnesid nirekesi (vahest liigub vesi ka mäest üles kui sundida)aga see ei tähenda et ta ületaks tuulutusvahe ning leotaks tuuletõket!
Selline fassaadist läbitungimine on ikka pigem erakordne asjaolude kokkusattumine mitte igapäevane lugu.

[Külaline]

Tere. OK, siin jääme eriarvamuse juurde ning kummalgi ei ole akadeemilise pitsatiga tõestusmaterjali. Minul on praktiline kogemus igasugustest jamadest, oponent näeb siis ehituse helgemat osa. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Kuskilt kunagi lugesin materjaliuurijate katsete tulemusi ja arvamust kipsi kasutamisest konstruktsiooni välimistes kihtides. Sealt jäi kõlama tõik, et kips, kui materjal peab visalt vastu niiskuskoormusele, absorbeerib hästi, kuid see ei olevat lõputu....pidi lõpuks tekkima mingi paha-paha keemiline protsess või midagi sarnast...


taastaja

[Teiprol]

Tuuletõkke materjali valides tuleks esmalt mõelda sellele, kuidas valitud tuuletõkkematerjal paigaldatakse ja kuidas vuugid tihendatakse. Ehitusfüüsikaliselt töötavad lahendused, peavad olema töötavad paigaldatuna kasutuskohta (mitte vaid laboritingimustes).

Valdava enamuse (soodsama hinnaga) tuuletõkke plaatmaterjalide horisontaal ja vertikaalvuugid ei ole praktilise kasutamise käigus (eriti hästi) tihendatavad. Kui paigalduse käigus tihendamine ei saa tehtud ühtlaselt - siis ei ole tuuletõkke materjalist eriti abi ehk teisisõnu halvasti tihendatud tuuletõke ei täida oma funktsiooni (konstruktsioon ei ole ilmastikukindel ega tuuletihe).

Teine teema, mis seostub paigalduse käigus tihendamisega on tihendamistööde ja materjalide kestvus ajas. Tuuletõkkematerjalile mõjuvad küllalt tugevad välismõjud. 1) Eesti oludes võib välistemperatuur olla ca 80 kraadise erinevusega (nt päikeseliste ilmadega tumedatel fassaadipindadel pluss 40 kraadi ja külmemate ilmadega kuni -40 kraadi). Erineva temperatuuri juures on materjalide soojuspaisumine erinev ja võib tekitada probleeme nii tuuletõkke materjali enda kui ka selle kinnitamiseks ja tihendamiseks kasutatavate materjalide kestvusele. 2) Õhuniiskuse muustega kaasnevad materjalide mahu muutused. 3) UV kiirgusel võib olla lagundav mõju. 4) niiskuse ja vihmavee mõju tuuletõkkematerjalidele ning nende tihendamisel kasutatavatele materjalidele võib olla lagundav.

On ilmselge, et uretaanvahuga (nii nagu mõned tuuletõkke plaatide tootjad soovitavad) tuuletõkkeplaatide tihendamisel ei saa tekkida ajas kestvat lahendust.

Tappide või soontega tuuletõkke plaatmaterjalid on pisut paremini tihendatavad. Villapõhiste tuuletõkkeplaatide viimane põlvkond on aga kaetud tuuletõkke membraaniga/kangaga ja see teeb nende tihendamise (teipimise) lihtsaks ja kauakestvaks - seda muidugi juhul kui kasutada kvaliteetseid, välistingimustes kasutamiseks loodud teipe.

Aga, kui kasutada soojustusmaterjali soojustamiseks ja tuuletõket vaid tuule/sademete tõkkeks (mitte muude funktsioonide täitmiseks), siis on soodsaima hinnaga lahendus tuuletõkke membraan/kangas - mis on lihtsalt paigaldatav, lihtsalt ja kauakestvalt tihendatav/teibitav.

Nt. Isover RKL-31 Facade 30mm (membraaniga kaetud seega teibitav tuuletõkke villaplaat) hind on ca 9,85 eur/m2, siis Riwega USB Wall 100 (tuuletõkkemembraan/tuuletõkke kangas) hind on 1,26 eur/m2. Seega hinnaerinevus on 7,8 korda

Hinnainfo allikad:

http://interbauen.ee/isover-tuuletokkep ... -pakk.html

http://www.teiprol.ee/img/pdf/02_tuulet ... 1.2015.pdf

[ping]

Üks maja Sauel https://www.google.ee/maps/@59.3138103, ... 312!8i6656 on juba vist ~10 a. olnud vaid kipsiga kaetud. Ühte seina on nüüdseks "roheline" peale pandud aga ülejäänud püsib veel koos.
On mis on aga kõigist tuuletõketest on mõistlik vesi eemale hoida.

Aitäh juhatamise eest. See on hea näide sest seal on kahte erinevat materjali samal hoonel kasutatud.
Käisin vaatasin ja näppisin. Kips on välise niiskuse tõttu väljast paberi maha ajanud, aga muidu on säilitanud kuju (kuigi on lohakalt paigaldatud).
Aga see papist ollus on tõeline vettinud kalts ja sellist asja elamise seinas küll ette ei kujutaks.

[val]

Maja Sauel näitab materjali ekstreemitingimustel ja kindel on, et nii ei pea kumbki plaat pikalt vastu, mida pilt ka näitab. Rohelisel tunduvad vuugid paremad, aga päike on plaati rikkunud. Kipsil jälle vuugid läbi. Parima valikul taandub otsustamine konstruktsiooni ehitusele, paigaldusmugavusele ja hinnale. Sedasi üldistatult ei saa parimat valida.

[rokikas]

"Roheline" on seal suht "uus". Algselt oli ikka kogu maja kipsiga kaetud.
Ilmselgelt ei kõlba neist kumbki pikaajaliseks fassaadimaterjaliks!

[iseehitajaTartu]

Töötavad kõik eelpool mainitud tuuletõkkematerjalid kui need on paigaldatud korrektselt ja hoone eest kantakse tema eluajal hoolt. Kui tuuletõkkematerjal puutub oma elu jooksul pikema perioodi vältel kokku otsese päikese või vihmaga, on ilmselgelt viga juba kuskil mujal kui tuuletõkkeplaadis. Tuuletõke ei ole fassaadikattematerjal.
Õhukestel tuuletõkkeplaatidel on oluline vuukide tihendamine silikooniga ja/või katmine teibiga. Paljud majatootjad kasutavad kombinatsiooni tuuletõkkeplaat ja -membraan. Sel juhul teibitakse ainult membraani jätkukohti. Ainult tuuletõkkekipsi kasutamist membraanita on viimasel ajal vähemaks jäänud. Punnsoonega paksemad tuuletõkkeplaadid koos teibitud vuugikohtadega on ka igati tiptop lahendused.

Nii kips kui ka puidu põhised plaadid on jäikuse tagamiseks hea. Teine hea külg on see, et plaadid hoiavad soojustust kenasti paigal ning soojustus ei vaju allapoole.

Tuuletõkke membaani peaks aga ikkagi kasutama, sest membraani kasutamisel on võimalik korrektselt kokku viia kõik liitekohad (membraan ise pole jäik) - vundament, sarikate ümbrus, läbiviigud. Peamine probleem plaatide kasutamisega ongi see, et erinevad läbiviigu kohad jäävad kauakestvalt tihendamata ning aja jooksul hakkavad lekkima. Vaja on aga ainult paari väikest auku, et rõhu erinevuste mõjul hoonesse soojustusse jahe õhk ja niiskust satuks.
vt näiteks http://teip24.ee/teibid/wigluv-20-40

[maidor]

Lugesin teema kenasti läbi. Tegin järelduse,et kõige parem on isoveri vkl. On pea poole kallim. See nn roheline tuuletõke on ilmselt sama materjal, mida nõuka ajal pandi tuppa seinte soojustamiseks. See tõesti mängib niiskusega.