Ehitusfoorum

miks kaevatakse teedelt savi jms sitt välja ja asemele pannakse liiv, peale killustik ja siis asfalt?
sest et liiv ja killustik ei kerki külmaga, kui nad kerkiksid, siis oleksid kõik uued teed pragulised jne.
maja all kindlasti ei ole ka nii palju külma kui mujal. kui kusagil kerke oh, siis arvatavasti servades, aga servades on ju tunduvalt rohkem sarrust ja ka betooni 30 cm.

Olen lugenud siin foorumis enamus teemad vundamentidest läbi.
Ja alati, kui on tegu mingi vesiliiva vms kehvema ja ebastabiilsema pinnasega, siis kõik spetsialistid soovitavad siin plaatvundamenti.
??????????

No mida te jebite, tehke postvundament ja asi ants

liiv killustik on dreeniv materjal, tihti nimetatasegi neid ju külmakerkevastased pinnased.
misasi paneb külmaga materjalid kerkima?
mida aga killustik ja liiv teevad?

Kui killust ja liivast allpool ja külgedel on savi, siis on see dreenivus täiesti ebaoluline ja vesi passib seal seni kuni külmub. Ehk et põhimõtteliselt oled sa ehitanud vett koguva "lohu" oma vundamendi alla.

Ole nüüd meheks ja katsu natukese mõelda. Usun et on alguses suht ebameeldiv ja võibolla paneb isegi pea valutama. Pikemas perspektiivis aga tuleb kasuks. Kui ehitusalased teadmised puuduvad mine raamatukokku, laenuta ehitusalane käsiraamat soovitatavalt mõni vanem sest uuema aja raamatud on libedaks müügitööks ära läinud.

Ma ei ürita väita et plaatvundament ei toimi aga selle tegemine päris nii ei käi et kaevan põllule augu maasse ajan liiva-killustikku täis ja ongi olemas. Sellise aluse tegemine eeldab ka seda et pinnases oleval veel on minna kuhugi mujale kui su maja all olevasse auku. Kehvemail juhul on märjal perioodil põhjaveetase peaaegu maapinnaga tasa.

Küsimus on sellise vundamenditüübi tegemisega selles et kas tehakse ka muud vajalikud tööd et asi oleks stabiilne ja töötav, või nii nagu meil kombeks on. Näiteks annab majaalust soojapatja suurendada soojustusplaatide paigaldamisega ümber vundamendi perimeetri jne jne jne. Need asjad samas päris ei käi foorumi kaudu targutades, enne peavad olemas olema konkreetse hoone konkreetse asukoha kohta vajalikud andmed, nii lahmida et näe teevad ja saab ja on hea ja on odavam ja veel midaiganes pole mõtet

Teede kohta sama jutt. Kraavid on vee ärajuhtimiseks, lihtsalt teejaoks süvend kaevata ja ära täita ei täidaks oma ülesannet.

Kui oled voolikuvabriku müügimees siis head tööpäeva jätku, eks ehitussektoris on raskemaks tõesti läinud.

Veel üks mõte konkreetse vundamendisüsteemiga seoses. Millega garanteeritakse tagasitäiteks kasutatava pinnase ühtlane ja ideaalne tihendamine? Sellel süsteemil põhimõtteliselt seinad kannavad põrandaplaadi paksendatud servadel. Kui palju on vaja ebaühtlast vajumist et põrandaplaat pooleks murda ja ka koos sellega poolitada põrandaküttetorustik?

Ei tohiks ju tekkida mittemingisugust vett, a la kaevan augu ja olen lombis, kui savi jääb sügavale alla ja külgedele.
Selleks ongi ju joonisel drenaaz ümber maja, killustiku sees ja juhib ära kogu vee.

Külaline kirjutas:miks kaevatakse teedelt savi jms sitt välja ja asemele pannakse liiv, peale killustik ja siis asfalt?
sest et liiv ja killustik ei kerki külmaga, kui nad kerkiksid, siis oleksid kõik uued teed pragulised jne.

Tee kõrvale kaevatakse kraav kuhu vesi ära voolab. Ehk kuivenduspõhimõttel on alati teealune killustik ja liiv kuiv, sest asfalt on tal ka katuseks peal ilusti.

ifffff kirjutas:Veel üks mõte konkreetse vundamendisüsteemiga seoses. Millega garanteeritakse tagasitäiteks kasutatava pinnase ühtlane ja ideaalne tihendamine? Sellel süsteemil põhimõtteliselt seinad kannavad põrandaplaadi paksendatud servadel. Kui palju on vaja ebaühtlast vajumist et põrandaplaat pooleks murda ja ka koos sellega poolitada põrandaküttetorustik?

Vot see oleneb juba konkreetsest objektist, paljudel majadel kannavad ka tugiseinad keskel jne.

Voolikuvabriku mees ma ei ole

Külaline kirjutas:Ei tohiks ju tekkida mittemingisugust vett, a la kaevan augu ja olen lombis, kui savi jääb sügavale alla ja külgedele.
Selleks ongi ju joonisel drenaaz ümber maja, killustiku sees ja juhib ära kogu vee.

Odot, kus joonisel sul see drenaaz siin nüüd oli?

Külaline kirjutas:Ei tohiks ju tekkida mittemingisugust vett, a la kaevan augu ja olen lombis, kui savi jääb sügavale alla ja külgedele.
Selleks ongi ju joonisel drenaaz ümber maja, killustiku sees ja juhib ära kogu vee.

Tingivas kõneviisis ei projekteerita. Vesi kas tuleb või mitte. Samas ainuüksi drenaazist vundamendi ümber ei piisa veel peab ka kusagile voolata olema, eeldatavasti siis mõnda kraavi mis on mõistlikul kaugusel ja mis omab piisavat sügavust.

Drenaazil on komme pinnaseveega kaasatulevate osakestega ummistuda ka, niiet lisaks peaks olema võimalus teda aegajalt puhastada, mis aga jälle lisab töömahtusi ehitamisel.

Teemaalgatajal oleks nüüd veel sobilik kõikvõimas dreeniv-hüdroisoleeriv mummukile millest vesi ei ülevalt ega alt mööda ei pääse ka mängu tuua siis oleks täismäng

Sry, mina vaatasin joonist, mis on bauindustrie kodulehel.
Drenaaz on elementaarne ja veel elementaarsem on see, kui drenaazi vee ka juhin ära kusagile

On elementaarne aga samas paljudes kohtades suhteliselt raske (loe mõttetult kulukas, kui mitte võimatu) teostada.

Nagu aru saan sis valataxe valmis põradn kohe ära(kahes järgus) ja siis alles seinad jne? See mingi lõunamaa teema, kuna raske vast ilma valida , et kopteri pind ateha ju?

Mis pinnas sul on? Kui savi,siis vea külmumispiirini kõik välja,kui liiv,kruus - anna tuld(norras tehti neid päris soistele aladele)! Keegi siin mainis.et vajumisel mingi krõps ja praod tulevad - vastupidi,monoliitvalu plaadiga majale ei teki ka teisaldamisel ühtki pragu. Küttega väheke keerulisem,sest plaadil ääred ja kandetalad paksud ning suvel el.kaabliga vannitoa põrandat raske soojaks saada. Saab muidugi teise valu peale teha(peno vahele),aga kas siis enam nii odav tulebki?
Pudruse ja vesise pinnase korral igati ok lahendus. Külmakerked drenaazi puudumisl jah? Näiteks maa külmumisel kõnniteeplaadid kerkivad savipinnasel,pinnase asendamisel liiva-kruusa-killustikuga külmakerked puuduvad. Eraldi teema on muidugi korralik tihendamine,aga seda juba iga vundamenditüübi puhul.

cartman kirjutas:Nagu aru saan sis valataxe valmis põradn kohe ära(kahes järgus) ja siis alles seinad jne? See mingi lõunamaa teema, kuna raske vast ilma valida , et kopteri pind ateha ju?

Kas kahes või ühes järgus sõltub juba raketistest,ise olen alati,kui võimalik, põrandavalu enne seinte püstitust teinud,lihtsalt edasine läheb vähe libedamalt.
_Võin soovitada ka mehi,kes kopteriga niisama ei põrista,vaid teevad ka sirge ja sileda pinna.

Kui lintvundament valmis ja teada on, et seinad niipea ei kerki, kas siis ka soovitate põrandad ära valada?

teg kirjutas:Kui lintvundament valmis ja teada on, et seinad niipea ei kerki, kas siis ka soovitate põrandad ära valada?

Ei. Tiheneb tagasitäide ja juba ühe talvega rikub betoonpinna(juhul kui ei ole kaetud).

Aga plaatvundamendi hind tuleb ju lõppkokkuvõttes umbes sama, kui muude tüüpide puhul?
Kuna ühe raksuga on tehtud nii kõik põrandad ja põrandasoojustused.