Milline vundamendiplokk

[pold]

Pildi järgi on raske öelda, mis seal all on. Aga selge on, et vajunud on kas üks ots või mõlemad (või kerkinud keskelt, pole võimatu, aga väga ebatõenäoline). Suvaline valik võimalikke põhjuseid:
* vundamendi ühe või mõlema otsa all jäi musta mulla kiht eemaldamata, kuna see ulatus seal sügavamale kui vundamendi taldmik (vundamendi sügavust arvestades mitte väga tõenäoline, aga samas, tulemust vaadates, seal mingit koormust ju küll peal pole veel olnud). Huumuse kiht tuleb alati eemaldada.
* vundamendi keskosas on maa sees suur tugev kivi või maa-aluse kalju tipp või lihtsalt vähem vajuv pinnas kui otste all, nt keskel paas või liiv, otste all savi
* otsa all on karst, mis kukkus sisse (vast mitte )
* ühe otsa juures on kanalisatsiooni leke või keegi laseb sinna pidevalt vett maha, mis põhjustab pinnase vajumist
* müüri üks ots oli pikaajaliselt raskelt koormatud (pildilt miski ei reeda seda)
* vundamendi üks ots on taldmikuga, teine ilma, kandepind erineb oluliselt ja vajum on erinev

Sellist olukorda aitab ära hoida pinnase kohta geodeetilise uuringu tellimine. Aga on piirkondi, kus naaberkruntide järgi võib ilma midagi otseselt uurimata öelda, et halbade üllatuste tõenäosus on väike.

[Hiid]

Neid mõrasid on iga ukse kohal samuti, sillusest kahele poole. See oli kõige drastilisem näide...
Kui üles oleks paneel pandud ja vöö valatud, siis ehk oleks hoidnud sellise asja koos?

[Külaline]

Kas keegi seletaks mulle rumalale, milleks tahetakse kangesti taldmiku alla killustikku panna? See tähendab ju ka geotekstiili kasutamist, aga kui kangas mingil põhjusel ei pea, siis ju erinevad fraktsioonid segunevad ja ruumala väheneb ja...

[Külaline]

Tere. Sellise küsimuseni jõudja on kindalt üle keskmise ehitusteadmistega inimene Eestis. Enamus ehitajaid selleni ei jõua ja teevad "vastavalt ehitustavale". Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[pold]

Neid mõrasid on iga ukse kohal samuti, sillusest kahele poole. See oli kõige drastilisem näide...
Kui üles oleks paneel pandud ja vöö valatud, siis ehk oleks hoidnud sellise asja koos?

Ei. Kui vundament alt ära vajub, siis selline sein maja koos ei hoia ja ülemine vöö üksi ei aita midagi, paneelid samuti mitte. Oleks tekkinud uus pragu seina otsas horisontaalselt piki kivirida ning vertikaalpragu oleks ikka umbes samas kohas. Nii palju oleks, et praod oleksid tekkinud pisut hiljem.
Mis eile sooja ilmaga meelde ei tulnud, on külmakerke võimalus. See tundub koguni eelloetletutest tõenäolisem. Omanik vast teab, mis aastaajal see sein praguliseks muutus.

[Hiid]

Selle maja leidsin tühjalt seismas tee ääres ja läksin nuuskima, kuda ja mis tehtud on.
Kuna ehitus pooleli, siis võis külm alla pugeda küll, nii seest kui väljast.

[Külaline]

Kas keegi seletaks mulle rumalale, milleks tahetakse kangesti taldmiku alla killustikku panna? See tähendab ju ka geotekstiili kasutamist, aga kui kangas mingil põhjusel ei pea, siis ju erinevad fraktsioonid segunevad ja ruumala väheneb ja...

Tere. Sellise küsimuseni jõudja on kindalt üle keskmise ehitusteadmistega inimene Eestis. Enamus ehitajaid selleni ei jõua ja teevad "vastavalt ehitustavale". Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kuna igal pool kirjeldatakse "vastavalt ehitustavale", siis, kas oleksite nõus natuke lahti seletama killustiku mõtetuse taldmiku all. Tänan!

[Külaline]

Tere. Mitte mõttetu (mis tähendab lihtsalt ressursside raiskamist) vaid tehniliselt kohati kahjulik, milleni on küsimuse püstitaja tõenäoliselt isegi jõudnud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Hiid]

eks see kild jookse peenosakesi täis ja selle arvelt tekib vajumine kogu majal.

[Urmas]

eks see kild jookse peenosakesi täis ja selle arvelt tekib vajumine kogu majal.

Ei tea, kus kohast sul see vana teema meelde tuli, kuid nii üldhuvi mõttes tahaks ka targemaks saada. Äkki saan mõnes seltskonnas tarkusega hiilata. Kui vundamendi killustik jookseb peenosakesi täis, siis kus kohast satuvad need peenosad killustiku vahele? Killustikust padja külgedelt? Siis nagu peaks vundament külili vajuma? Mulle oleks vaja näitlikku 6D(ülevalt-alt-paremalt-vasakult-ühest otsast-teisest otsast) multifilmi sellest killustiku peenosakestega täitumisest.

[abe]

Pista purki:) Ehk siis võta 3l purk, poolenisti liiva täis, tihenda, siis killustik, tihenda. Vesi sisse ja purgi suust ehitise erisurvele vastav raskus peale. Ongi xD multikas, siuke kauakestev:) Kiirendamiseks võid purki väristada..

[pold]

Tegin ühe pildi troostitust ehitisest.
Mis võib olla valesti, et endal sellist asja ei juhtuks?
Seal all on taldmik, kaks rida vundamendiplokke, peal armeeritud tasandusvalu....
pragu.jpg

Praegu uuesti Hiiu fotot vaadates pakuks, et ebapiisava sügavusega vundament oli kõige tõenäolisem külmakerke põhjus. Kui õhutemperatuur hakkab langema, siis õhule avatud kiviseina all vundament jahtub kiiremini kui pinnas. Ülejäänud vundamendist õige pisut kiiremini jahtub avatud aknaava koht, mille juures ka seina alaosas turbulentne tuul vähendab seisva õhu pinnatakistust. Kuna vundament on nüüd külmem muust pinnasest, siis esimesena jäätub vesi just vundamendi külgedel ja all. Kui vesi jäätub, siis jää lähedal asuv piirkond muutub kuivaks ning kui pinnase kapillaarsus seda võimaldab, liigub kaugemalt vett juurde (vt ka osmoos) või on siis veetase nii kõrge, et vett valgub juurde. Ka juurde tulnud vesi jäätub ning jäälääts muudkui kasvab. Kuna suur jäälääts moodustub just vundamendi alla, siis kergitab jäätumisel paisuv vesi ühtlasi vundamenti. Järgmise külmumisega (enamasti järgmisel aastal) on vundament külmumise alguseks juba pisut kerkinud asendis ja tõuseb järgmisel külmumisel uuesti. Samamoodi kergitab jää ka põllukive.

Seina alla võiks ju tekkida ühtlane jäälääts, mis kergitab kogu vundamenti ühtlaselt ilma pragude tekketa. Siiski, kui esimesed jääkristallid on tekkinud ja kõrvalt pinnast kuivatanud, siis lähedal asuvatel lõikudel ei pruugi pinnases olla teiste jääläätsede tekkeks enam piisavalt vett. Lisaks on pinnase omadused ebaühtlased.

Sellise jääläätse hoiaks ära vundamendi piisav sügavus (taldmik allpool külmumispiiri) või piisava sügavusega veest mitte küllastunud killustikupadi (põhi allpool külmumispiiri). Külmumispiir liigub aga sügavamale, kui vundament on hästi jahutatud (nagu fotodel), võib-olla oleks hoone kiire valmimine probleemid ära hoidnud.

Killustikupadja eesmärk võib olla ka taldmiku laiendaja või maasisene kraav, et hoida pinnas hoone lähedal kuivem. Küll peaks sel juhul vesi olema kuskile juhitud. Vee pidev liikumine geotekstiiliga kaitsmata killustikupatja põhjustaks selle eriti kiiret liivaga täitumist ja vajumist.

Kus kohast satuvad need peenosad killustiku vahele?

Kui killustikupadi dreenib vett, siis liiguvad väikesed osakesed koos veega kaasa nii alt kui külgedelt. Ilma pideva vee liikumiseta vajuvad killustikuterad vähehaaval alumisse materjali sisse. See juhtub kiiremini, mida märjem on pinnas. Ja eriti kiiresti koos vibratsiooniga: näiteks läheduses süvistatakse vaiasid või on hoones suured mootorid.