Ehitusfoorum

sashaobrok kirjutas:rokikas: see soome leht räägib vist jälle sellest absurdikast, kus vundament on "madal" ja soojustatakse nii seest kui väljastpoolt horisontaalselt, et külm ei kergitaks.

1. Miks pead tänapäeval eramuehituses paljukasutatavat madalvundamenti absurdseks?
2. Ei, see leht ei räägi madalvundamendist vaid tuulduvast puitpõrandast.

Kui lühidalt kokku võtta see maapinna soojustamise teema (50 mm. epsi või 100 - 200 mm. kergkruusa) seal viitel siis aitab see saavutada kuivemat "kliimat" seal.
Google aitab tõlkida.

sashaobrok kirjutas: Ja mis füüsikaline protsess sinu arvates seda siis põhjustab? Või nägid keeva vee poti kohal auru pilve ja arvad et "niiskus liigub üles" selle peale kohe?

ja mis imepotid sul on, et aur otse diagonaalselt akna poole liikuma hakkab?

hambakari kirjutas:

sashaobrok kirjutas: Ja mis füüsikaline protsess sinu arvates seda siis põhjustab? Või nägid keeva vee poti kohal auru pilve ja arvad et "niiskus liigub üles" selle peale kohe?

ja mis imepotid sul on, et aur otse diagonaalselt akna poole liikuma hakkab?

Vanasti rõhus auru rõhk võrdselt ruumi piiretele. Kas hambakakari teab midagi enamat

mis see siia puutub

Tupsu kirjutas:Mul on võrdluseks võtta ainult 30 ruudune korter Mustamäe koperatiivmajas (ehk siis juba vene ajast saati ehitatud natuke paremini ja parema järelvalvega, kuna tehti elanike oma raha eest . 2800 rubla 1964 aastal.)

Eelmine kuu oli arve 51 eurot, üle eelmine 65 eurot. Keegi momendil sees ei ela, seega pole ka elektri, vee ja prügiveo kulu)

Jagage ruutmeetritega ja korrutage oma maja pinnaga. Kas tõesti läks ka majas nii palju ruutmeetri kohta ?

Maja 180 m2, aastased kulud kokku 3100 eur. See teeb sinu 51 euro kõrval vaid 43 eurot. Point aga see, et mul mahub selle hinna sisse kõik (gaas, elekter, vesi-kanal, prügivedu, telefon, televisioon, internet, maamaks, kindlustus, Postimees). Minu arvamusel on rikkad need, kes korteris elavad (juhul, kui jooksvaid kulusid arvestada).

Eelmisel aastal soojustasin ühe toa - võtsin vanad, savimulla pinnal olevad põrandalauad üles, kaevasin laagid mullast välja, asendasin kõdud laagid, panin musta laua, sinna peale tuuletõkke, kivivilla, niiskustõkke ja vanad põrandalauad tagasi. Talvel oli põrand küll soe. Nüüd tahaks köögipõranda soojustada, aga ei oska seisukohta võtta - põrandalauad sai üles võetud ja selgus, et suurem osa mädad. Laagid samuti mädad, ühesõnaga, vaja välja vahetada, seega ei viitsi enam musta lauaga ja väga sügava kaevamisega nikastama end hakata, kaevaks vähem ja paneks 30 cm kergkruusa? Kas ehitusspetsid laidavad mõtte maha, kui jah, siis miks? ja kui kergkruus on sobiv, siis kas alla tuleks panna kile ja kas lauad lähevad otse kergkruusa peale?

Kergkruusa asemel võid otse vahtplasti kasutada, pead vähem panema (max 20 cm, 10 cm jälle jääb väheks)

vahtplasti ei tahaks panna, kuna tahan kasutada võimalikult naturaalseid vahendeid. tegemist savimajaga.

Ega sa vahtplasti peal kõnni. Sõltub missugust põranda konstruktsiooni kasutada, kuid lõpptulemusena võid peale panna nii naturaalparketi kui põrandalauad.

ella kirjutas:vahtplasti ei tahaks panna, kuna tahan kasutada võimalikult naturaalseid vahendeid

ella kirjutas:ja kui kergkruus on sobiv, siis kas alla tuleks panna kile

Kui vahtplast ei kõlba, kuidas see kile parem on, mõlemad naturaalsest naftast tehtud?

minu küsimus oli, et kas peab mingit kilet alla panema või mitte, ma ei väitnud, et seda teen. asja mõte on uurida võimalikke variante, et teha omad järeldused/otsused vastavalt enda vajadustele ja võimalustele. Vahtplasti peal kõndima tõesti ei pea, küsimus on selles, et kui soojustusmaterjal pole hingav, kas ei mõju majale halvasti? (hallitus, liigne niiskus...)

Palju sõltub põranda konstruktsioonist. Sa pole öelnud, millist liiki põrandat soovid.

laudpõrand tuleb.
Kalvis, tahtsin küsida, et miks soovitad just vahtplasti?

Vahtplasti soovitan hinna, töömahu ja põrandasse sobivuse pärast. Antud juhtumil on ta kõige sobivam, ükskõik mis põrandakonstruktsiooni kasutad.
Samas näen siin probleeme. Kui teed prussid (toetuvad laagidele), vahtplast vahel siis tuleb vahtplasti alla tuulutus teha, muidu mädaneb uus põrand samamoodi nagu vana. Ei kujuta ette meeter pakse põrandaprusse ja veel õhu toomist nende alla. Kui aga paned vahtplasti pinnasele (siis kindlasti kile alla hüdrotõkkeks) siis vahtplastiga ei pea üldse eriti kaevama, kuna vajaminev soojustuse kiht on õhuke. Keramsiidiga kaevad üksjagu maakera keskpunkti poole.

küsimus ongi selles, et kui ma panen peno otse mullapinnale (kile alla) ja lauad sinna peale, siis huvitav, kuidas laagid ja põrandalauad vastu peavad?
või oleks ikkagi kindlam lüüa alla must laud ja peno sinna peale panna? siis võiks samas juba ka kivivilla kasutada ja tööd oleks ikka ülearu palju ... mitte et ma tööpõlgur oleksin.

ma oma saunamajakesele tegin traditsioonilisel viisil põranda. Põranda all on ~80cm õhku, augud vundamendis, tuulutuseks.
100x200 talad on püstipidi, vundamendi äärte peal. Sinna allaserva on löödud liist, mille peal on osb , selle peal on 100+50 mm. vahtplasti EPS 80. Toas on 28mm. põrandalaud.
Kuratlikult külm põrand sai. Telekalaua all toanurgas, on külmematel talvepäevadel mõni plusskraad. Kui on soojemad ilmad, siis +10 kanti. Põrandal et oleks jalale soe, sellist hirmugi ei ole.
Nüüd mõtlen, et poeks põranda alla ja lisaks terves ulatuses 50 või 100mm seda kallist sinist penokat veel ühtse kihina. On sel mingit mõtet? Ma talupjamõistusega ei saa sest põrandast üldse aru.
Kuna soe tõuseb üles, siis olgu see alt tuulduv põrand kui paks tahes, soojaks teda üldse saab vä? Või ''imbub'' mu pandud soojustus altpoolt jälle külma täis ja kasu ei midagi....
Vanaisal oli alt tuulduval põrandal vaid ümarad talad ja nende peal viiesendised põrandalauad. Ega see jala all külmem küll ei olnud, kui mul praegu.

Osalt seepärast oleks otse pinnasele toetuv põrand parem lahendus, sest pinnas oma soojapidavusega aitab kaasa. Pinnasele tehakse klassikaliselt pinnas, hüdrotõke (kile), vahtplast, betoon ja selle peale parkett, põrandaplaadid või isegi lauaprussid
Tavaliselt põrandalaudu kasutatakse prussidele toetuva põrandana, teda ei laota nagu parketti, vist saaks ka niimoodi.
Ei näe midagi imelikku, kui toetad prussid otse vahtplastile, viimase peale tavaoludes on valatud nii põrandad, pandud kandma vaheseinu kui ahje, asi siis põrandaprussi toetada. Põrandaprusside vahed on isegi vahtplastiga täidetud. Vaata et aurutõket sellisele põrandale peale ei pane, sest põrandaprussid "hingavad" vaid toapoole, allpool on veel suurem niiskus.

Hiid kirjutas: 100+50 mm. vahtplasti EPS 80

100+50 mm. EPSi just üleliia palju ei ole. Mõnestki kohas võib lugeda soovitust kasutada taolises põrandas samapalju soojustust kui katuslaeski.
Kas tuulutusavad äkki liiga suured ei ole mis kisuks põrandaalust temperatuuri liialt alla? See 50 mm. "sinist" pane parem pinnasele http://www.paroc.ee/channels/ee/buildin ... ground.asp (tegemist küll villatootja pildiga aga mõte jääb samaks) aga põranda alaküljele võib ehk EPS 60 lisada 100 mm.

selle peale ma ei oleks küll tulnud, et maapinda soojustama hakata põranda all.
Tuulutusavad võivad suured olla küll, ja vundament külmab ka all täielikult läbi talvel. Seetõttu mõtlesingi põrandat soojendada.
Üks mõttelend on olnud, et soojustada vundamenti 5cm sinisega, aga seda ma oleks teinud väljastpoolt....

Syrofoami ehk aurutihedama kihi lisamine välja pole eriti hea lahendus. tegelikult pole ka see osb seal eriti hea lahendus.
Pigem mingi eps 50 või 60 sinna panna.


Seda prusside toa poole hindamist tahaks kohe näha . Prusside vahtplastile toetamine on vigane soovitus . Vahtplast tahab kandmiseks piisavat pinda, punktkoormuse tekkiitamine deformeerib vahtplasti suhteliselt lühikese ajaga. Vahtplast tahab saada ikkagi konkreetset plaati.

minuarust alt tühjas põrandas see asi niimoodi ei toimu, nagu seinas või katuslaes.
Mina igatahes tegin meelega altpoolt tihedama ja ülevalt hõredama.

Hiid kirjutas: Kuratlikult külm põrand sai. Telekalaua all toanurgas, on külmematel talvepäevadel mõni plusskraad. Kui on soojemad ilmad, siis +10 kanti. Põrandal et oleks jalale soe, sellist hirmugi ei ole.

Tean inimesi kes ei ole pooltki nii palju soojustust paigaldanud põrandale ja väidavad, et on "soe".
Külastades neid külmal talvel tõmban saapad vastu-tahtmist - puhtalt viisakusest jalast ja kõval häälel susse nõudes.
Pane seda soojustust palju tahad soojemaks ei lähe ja seda lihtsal põhjusel, et ükski soojustus ei anna sooja vaid hoiab seda kinni teatud aja.
Põrand ilma "põr.kütteta" on ja jääb alati varvaste tasandil oluliselt külmemaks kui 1.80 kõrgusel paiknev nina nivoo.

Hiid kirjutas:minuarust alt tühjas põrandas see asi niimoodi ei toimu, nagu seinas või katuslaes.

Tootjad nii ei arva http://juht.rockwoolestonia.com/ehituso ... ction_3195
http://isover.ee/ee/Soojustamine/3D+joo ... %20ehitis/ ( http://isover.ee/download.aspx?intFileI ... ctID=13949 ) http://www.puuinfo.fi/sites/default/fil ... tys-98.pdf
Aurutõke "toas", tuuletõke "õues".

maik kirjutas: Põrand ilma "põr.kütteta" on ja jääb alati varvaste tasandil oluliselt külmemaks kui 1.80 kõrgusel paiknev nina nivoo.

....ja kui veel ventilatsiooniks on auk seinas (fresh klapp) siis tõesti on diivanilaua all stabiilselt paras õlut hoida. Hea jahe.

no ma ei tea, meil on ka ventilatsiooniaugud seinas, aga põrand oli küll soe.
fgh! aga kas põrandalaudu ei või otse penole panna?