Ehitusfoorum

Ma arvan, et kui eramu puhul kogu 100...200m2 katuse kohta tasapinnalisuse hälve jääb 1 cm piiresse, siis peab inimesel olema ikka väga hea ja treenitud kotkasilm, et selle ära näeb.
Küll aga näeb silm hästi vead ära võrreldavatel, nähtavatel joontel - servadel, tuulekastidel, räästastel. Seal kipub 2...3mm viga 2 m kohta ja terve joone kohta 1cm juba liig olema.
Muidugi oleneb ka materjalist.
Sile kattematerjal näitab rohkem välja ja vastupidi.

Kui ka kogu katuse fermid hüppavad 3 mm üles all, siis on tegu sitaks hea katusega. Lööd roovid peale ja katus nagu vaja. Liigne punnimine viib ainult närvid. See ferm jõuab sul öö jooksul end katusel teistpidi visata enne kui hommikul aluskatte ja roovini jõuad. Üldiselt mingi maks sendise kõikumise katuse keskel ühtlustab roov nii kenasti ära, et tahaks seda pedanti näha, kes seda otsima tuleb. Tähtis, et ala- ja ülajooksud on sirged. Tuulekast sirge ja söödav.

10mm sisse saadud katus on juba väga pro tulemus meistri poolt. Minu arust võib liigne rihtimine isegi kahjulik olla, sest roovil ja tuulekastil on komme sarikad ära ühtlustada. Mitte küll lõputult kuid päris oluliselt. Lõpptulemusena rihtid ülevalt ja alt nagu segane ja poole aasta pärast on tulemus ikka nagu kuldikusi.

Muide kui süübite enamike fermi valmistajate andmetesse, siis lubatud tolerant olenevalt fermist on 20-30 mm.

Häid pühi !

fgh kirjutas:
Muide kui süübite enamike fermi valmistajate andmetesse, siis lubatud tolerant olenevalt fermist on 20-30 mm.

..niii et miski 2-3 mm pole midagi, kui just klaasist katust ei tee

Lubatud tolerants fermide ülavööde kõverusel <L/300. Seega 30mm kõverus (kõrguses) on lubatud ca 10m pikkuse fermi ülavöö kohta. 6m kohta teeb see 20 mm.
See ei tähenda, et iga tootja ilmtingimata nii kõveraid toodab.
Fibo plokil, näiteks, annab tootja lubatud tolerantsiks +/-3mm. Ma ei ole täheldanud, et reeglina mõõtmed tegelikkuses nii palju erinevad. Üksikud erandid välja arvatuna, pigem on materjalide tegelikud täpsustolerantsid 2...3 korda lubatust paremad.

Olen püüdnud ka oma töö tulemuse saavutada sellise, et oleks lubatud kvaliteedinõuete (näiteks RYL-2000) täpsusklassidega võrrelduna pigem 2...3 korda parem.
Nõuetekohasest täpsemini võib tööd alati teha. Iseasi muidugi kas, katuseehitusel suurtes kõrgustes, kuhu silm nii-ehk-nii vaatama ei ulata, on mõtet väga juuksekarva lõhki ajada.
Kõigepealt oleneb muidugi kliendi soovist, millest ehitaja ei saa mööda vaadata.

Kas esimene roov peab täielikult ulatuma fermi otsdele või tohib mõnest kohast jääda ka ca 5 mm üle ääre?
Fermid on mõõdust väljas.

See 5mm ei sega mitte midagi, ega kedagi.
Ette tuleb ju vihmavee renn, mis selle väikese veakese ära varjab.
Kui olete algaja katuseehitaja, ja suudate 5mm täpsusega katuse serva ehitada, siis igati tubli tulemus.
Võrdluseks, käisin suvel üht uusarenduse maja katust ringi tegemas. Seal oli vea suurus 7 cm 12 m kohta.
Nii, et 5 mm - ei maksaks põdeda.

Okey, et 5 mm pole probleem. Aga kui palju maksimaalselt võib üle sarika jääda, et oleks veel vastuvõetav?
Ma pole veel roovi paigaldama hakanud aga kardetavasti võib ka rohkem tulla kui 5 mm.

puuk kirjutas:Okey, et 5 mm pole probleem. Aga kui palju maksimaalselt võib üle sarika jääda, et oleks veel vastuvõetav?
Ma pole veel roovi paigaldama hakanud aga kardetavasti võib ka rohkem tulla kui 5 mm.

Kui tuulekast alt avatuks ei jää, siis pane niipalju üle sarika alumise serva, et veel kinnitada saad Kinnise tuulekasti sisse saad ju ka sarika pikendusi suvaliselt lisada. Seinaga võrreldes peaks räästas ikka ühtlane jääma.

taastaja

Okey, et 5 mm pole probleem. Aga kui palju maksimaalselt võib üle sarika jääda, et oleks veel vastuvõetav?

Kui inimene ehitab endale, siis ise ongi otsustaja kui suur viga on talle vastuvõetav.
Kui kliendile, siis enne ehitama asumist või õigemini enne hinnapakkumise tegemist täpsustatakse lubatud vea suurus.
"Foorumikonsultatsioonibüroo" ei pruugi teada, mis on kirjas projekti seletuskirja osas või tulevase ehitise omaniku kõrvade vahel.
Lõppotsustajaks on ju ikkagi tulevane omanik, kes töö tulemuse eest raha peab välja käima.
Vähemalt ideaalis võiksid protsessid selliselt kulgeda. Paraku jah, päriselus kipub olema nii, et kui ehitaja eelnevalt püüab täpsustada lubatud vea suurust (erinevate klientide soovid ja nägemus heast kvaliteedist võib olla vägagi erinev), siis kliendil jääb suu ammuli. Alles tagantjärele osatakse öelda, kas vastuvõetav või mitte.
Selles mõttes ehitaja poolt vaadatuna oleks turvalisem, kui lubatud vea suurus oleks projekti seletuskirja osas ära märgitud.
Näiteks: "vastavalt RYL-2000 kvaliteediklass II"
Ja ehitaja peab siis muidugi olema nii pädev, et teab, mis "imeloom" on RYL.

Kas esimese roovina oleks õigem kasutada 5x10 cm prussi, mis panna püsti?
Sedasi jääks ära tuulutusliist, tavaroov ja kõrgendusliist, mis kokku annaks sama 10 cm.
Tuulutus tuleb räästakasti kaudu, kile algab 50 cm pärast (räästas 80 cm lai).

Püsti ei tasu panna...arvestades seda kuidas vanadel katustel on sellised asjad ära keerdunud...

Robi, aga kui panen selle prussi 50x100 mm püstiselt nurgikutega kinni fermidele?
Prussi pikkus on 5,1 meetrit, fermide vahed 70-90 cm.
Eest lasen veel ühe kruvi ka diagonaalis läbi prussi iga fermi sisse.
Materjal on kuivatatud ka.

Siit, kas ikka võib keerduda?

No siis ei lähe kuskile, aga mis selle asja mõte võiks olla? Liistuga tuled alla välja ja asi ants.

Mõte on selles, et räästas saab tugevam ja sirgem.
Samuti saab sedasi hakkama ühe kihiga, muidu lao muudkui neid pilpaid kolm kihti üksteise otsa.

Ai pagan, aga siis ei saa vist rihtida ülevalt alla nööridega.
On nii?

Rihtida saab, aga teed asjatult keeruliseks. Rihtimine toimub nagunii enne tuulutusliistu lõõmist.

Robi, naljanina, mul on monieri roovi rihtimise kiilud. Mismoodi ma enne tuulutusliistu löömist roovi rihin.