Ehitusfoorum

tõnul on õigus ühes asjas, palkmaja ei ole mõtet teha, kui sellele karkass soojustusega ümber teha, see on puidu raiskamine (karkassmajast parem on seina tugevus avarii korral ja välismürast eraldatus). Aga ainult puidust ei saa mõistlikult väikeste küttekuludega maja. Ootus sisetemperatuuri ühtlusele ja küttekuludele on pärast vanavanaisade palkmaju oluliselt muutunud.

Teises asjas on tal osaliselt õigus, väikese paksusega kinnised õhkvahed on (teoreetiliselt) kasulikud. Koos lisajutuga sellest, et see õhkvahe ei pea suletud olema (varasid pole põhjust õhupidavaks teha), muutus valeks. Koos ehitusvigadega teeb see kindlasti rohkem kahju kui kasu.

Kõiki teisi ehitusfüüsikaga seotud küsimusi, eriti niiskusega seotud probleeme, tuleks aga veel õppida.

Mul ei ole mitte vähimatki palkmaja seinte soojustamise vastu, sest see on sama teema, kellele meeldib ema, kellele tütar. Kahtlematta on soojustatud palkmaja soojapidavam kui ilma soojustuseta. Lihtsalt tekkis küsimus mõistlikuse ja mõtetuse osas, et kas ikka on mõistlik ehitada selle mõttega uus palkmaja, et talle kohe soojustusega vooder ümber visata! Loogiline, et palgi varast ei tohi tuul läbi puhuda ja kui puhub, siis tuleks vara tihendada. Palgi varade vahed tekivad või jäävad tavaliselt ebakvaliteetsest ehitusest, kus ei ole arvestatud palgi vabat, ühtlast vajumist. Põhiline viga, mis tehakse on nurga tappides ja vara tüübis, kus siis palk ei vajau vabalt ja seoses sellega jäävad mitte tihedad palgi varavahed. Ümarpalgi puhul, siis soovitavalt sadultapp ja U-kujuline kinnine vara, mis tagab parema tuule- ja soojapidavuse, mille puhul ülemine palk toetub alumisele palgile vara õhukeste servadega ning varas olev tühi ruum täidetakse soojustusmaterjaliga. Keskmine vara ümarpalkide vahel peaks olema vähemlt 80 mm lai ja kuni 25 mm kõrge, tagades sellega piisava ruumi soojustuse jaoks. Soojustuseks soovitaks kasutatada naturaalset linavilti, mis ei kogu niiskust ja on väga ilmastikukindel.Suurim viga, mis tappimisel ja varamisel teheakse, on see, et ei arvastata võimalikke kuivamisi ja vajumisi ning majale tekivad hiljem sisse tuult ja niiskust läbilaskvad praod. Kindlasti tasub panna kivikatus, mis aitab oma raskusega kaasa, palgi varadel tihedamalt kokku vajuda. Jutt oli siis uue palkmaja ehituse nüansidest!

Ma küsin siin niipidi, et kas palkmaja ehitamise üks lisaboonus ei võiks olla lihtsalt see, et siseviimistluses saab lihtsamalt/odavamalt hakkama? Maja võib ju väljast olla lisasoojustatud kui see paremini ümbruskonda nii sobib jne, kuid sees on ikkagi mõnus palk, mitte karkassmajale omane kile-kips-pahtel-värv lahendus

xjan kirjutas:... kuid sees on ikkagi mõnus palk, mitte karkassmajale omane kile-kips-pahtel-värv lahendus

Ise küll vist ei suudaks 30-40 aastat ühte ja sedasama palki vahtida ja ega puhta palgi puhul viimistluseks nagu eriti variante ka pole kui toonimised välja arvata.
Kui kellegi fantaasia karkassmajade puhul piirdub kips-pahtel-värviga, siis mina nimetaks seda fantaasia puudumiseks. Kui omal fantaasiast puudus, siis selle vastu saab abi asjalikelt sisekujundajatelt.
Kipsplaadile annab ikka igatsugu vingeid ja omapäraseid materjale ja viimistluse variante peale kanda.
Ja kui 10 aasta pärast saab siiber, mõtleb midagi muud uut ja huvitavat.

lihtsus ja odavus ning sisekujundajad ei käi kokku

ma ei ole kuidagi sileda aluspinna (kips) vastane ning saan aru, et ka karkassmajja saab teha erinevaid ägedaid krohvi, plaadi, värvilahendusi, kuid kui n. valgeks peitsitud palkseina lahendus on minu hinnangul kordades odavam

Küsimus natsa teine aga panen siia kirja: -et kas palkmajale aknaid/uksi paigaldades on olemas mingi spets vaht ka? -mingi lina,vildi...ga ei tahaks nagu tihendada. Tänud vastamast.

Nooh, ma kasutasin endal Soudal Flexifoam-i. Mingi isepaisuv butüültihend võiks parem olla.

pold kirjutas:tõnul on õigus ühes asjas, palkmaja ei ole mõtet teha, kui sellele karkass soojustusega ümber teha, see on puidu raiskamine (karkassmajast parem on seina tugevus avarii korral ja välismürast eraldatus).

Minu meelest on palgist ehitamise eelis see, et maja sise kliima on stabiilsem -- puit salvestab soojust (suvel jahedust) ning seob ja loovutab niiskust. Kipsiga kaetud, kilega isoleeritud puitkarkass on elamiseks üks ebameeldivamaid konstruktsioone üldse. Õhustiku saab talutavaks ainult sundventilatsiooniga, mis omakorda peaks kindlasti olema soojustagastiga, et vältida asjatutu sooja kadu.

Aga kas keegi teab rääkida oma kogemusest ümarpalk seina väljast soojustamisest PUR-soojustusega (vaht)?
Pean plaani oma 10 aastat vanale majale sellise "kasuka" selga tõmbamist. On küll kordi kallim kui villaga soojustamine, kuid ilmselt annab selle jagu ka parema õhutiheduse.

Siinse teema algsele tulisele vaidlusele lisaks tuleb kahjuks tunnistada, et käsitöö palkmaja koerakael tapiga võib olla tehtud nii hästi kui tahes, aga aja jooksul kuivavad tapid ikka lahti ja siis aitab vaid kas uuesti üle takutamine või siis kasutada tihendusvaha, mis ei näe välja kuigi ilus. Ja see kuivamine lõpeb vast peale viiendat sees elamise aastat...
Kas interjööris on tahtmine vahtida aastaid sama palki, on juba maitseasi. Pealegi käsitöö majal on iga palk erinev, nii et kui üks ära tüütab, vaata järgmist! Sisekujundajate peamine eelistus --valge sile sein -- pole mitte parem

Esmalt nendid et ...

Mel kirjutas: Kipsiga kaetud, kilega isoleeritud puitkarkass on elamiseks üks ebameeldivamaid konstruktsioone üldse. Õhustiku saab talutavaks ainult sundventilatsiooniga, mis omakorda peaks kindlasti olema soojustagastiga, et vältida asjatutu sooja kadu.

Ja kohe seejärel ...

Mel kirjutas:Aga kas keegi teab rääkida oma kogemusest ümarpalk seina väljast soojustamisest PUR-soojustusega (vaht)?
Pean plaani oma 10 aastat vanale majale sellise "kasuka" selga tõmbamist.

Mille poolest PUR koorik ümber maja parem on kilest kui õhuvahetust silmas pidada?

rokikas kirjutas:Esmalt nendid et ...

Mel kirjutas: Kipsiga kaetud, kilega isoleeritud puitkarkass on elamiseks üks ebameeldivamaid konstruktsioone üldse. Õhustiku saab talutavaks ainult sundventilatsiooniga, mis omakorda peaks kindlasti olema soojustagastiga, et vältida asjatutu sooja kadu.

Ja kohe seejärel ...

Mel kirjutas:Aga kas keegi teab rääkida oma kogemusest ümarpalk seina väljast soojustamisest PUR-soojustusega (vaht)?
Pean plaani oma 10 aastat vanale majale sellise "kasuka" selga tõmbamist.

Mille poolest PUR koorik ümber maja parem on kilest kui õhuvahetust silmas pidada?

Palkmaja väljast isoleerituna võrreldes puitkarkass kipsiga vahe on see, et palk salvestab temperatuuri ja niiskust.
Selle PUR kooriku lisamise osas vaatangi ringi ja üritan selgusele jõuda, kas oleks õige asi palkmaja väliskonstruktsioonis või tuleks siiski vill+tuuletõke kasuks otsustada.
Lisa vent võrreldes puhta palkseinaga tuleb tõenäoliselt niikuinii välja ehitada.

Mul on seinas 45 ruuduses korteris 1.5 tonni savikrohvi+ 35 mm lauast põrandad+ krohvi taga tolline laud tihedalt lööduna. Niiskust suutis see krempel akumuleerida täpselt nii palju, et kui talve tulles õues temp hakkas langema ja ühes sellega õhuniiskus, oli toas päris kiiresti (päeva või paar) õhuniiskus kukkunud 45% pealt 30% peale. Jutt sellest, et savikrohv (puit/pal) suudab suvel niiskust akumuleerida nii palju, et terve talve on toas paras 45%... on möga.

Tere. Reaaldistsipliinides kodus oleva inimesena oleks ju võinud selle jama ette arvutada. Samasugust klatspildil esitatud bluffi on kogu meie ehitus paksult täis. Ja puudub igasugune valguskiirgi tunnelis. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tere!

Minu põhjendus savikrohvi valikuks oli järgmine:

1) tahtsin proovida sellega töötamist (meeldis)
2) tahtsin midagi omanäolist (on omanäoline, osadele ei meeldi)
3) tahtsin plastivaba ja ökoloogilist materjali (Eesti savist tehtud, ei sisalda plasti)
4) veidi saada karkassmajja (alumine korrus on rõhtpalk, mu korter on teisel korrusel ja see on karkasskonstruktsioon) massiivsust soojusinertsi osas (ehk veidi ikka andis)

Seda, et see niiskuse sidumine on üle paisutatud, teadsin juba enne

keemik kirjutas:Mul on seinas 45 ruuduses korteris 1.5 tonni savikrohvi+ 35 mm lauast põrandad+ krohvi taga tolline laud tihedalt lööduna. Niiskust suutis see krempel akumuleerida täpselt nii palju, et kui talve tulles õues temp hakkas langema ja ühes sellega õhuniiskus, oli toas päris kiiresti (päeva või paar) õhuniiskus kukkunud 45% pealt 30% peale. Jutt sellest, et savikrohv (puit/pal) suudab suvel niiskust akumuleerida nii palju, et terve talve on toas paras 45%... on möga.

Mul palkmajas pole niiskus 30% -ni ka külmematel talvedel jõudnud. Ikka 35-40% peal püsib see. Aga eks see sõltub ka küttelahendusest, ventilatsioonist ja tegevusest, mida seal seinte vahel harrastatakse.