Ehitusfoorum

kööktoas läksime just seda teed, kuna raudpliit tegi elu põrguks. Nii saab sooja eraldavat pinda juurde, mis on vähesoojustatud majas tähtis.

Täpselt sama teema , vähesoojustatud maja ei tule kasuks vähendatud pinnavõimsusele.

Imelik kirjutas:

sest puid ei kulu mitte rohkem aga salvestavat pinda on kordades enam(

Energiahulk ei ole seotud pindalaga. Vaid seda on võimsus.

...............................
Seda just... ja tõhusam kolle suudab sama koguse kütusega toota rohkem soojust ja võimaldab ka salvestada seda suurema pinna sisse jne. Lihtsalt jagan kogemusi...ei muud.
Võrreldes vana umkoldeplekuga, vahe veel selles, et varem tuli korstnast suht tummist suitsu aga nüüd enam mitte. Seega, vaidlen veidike Rokikale vastu, et uus ahi ei oleks parem.Loomulikult soojustada ka vaja seinu, see niigi selge.

Eks uus ahi oleks ilmselt tore küll aga siiski alustaksin soojustamisega. Alles seejärel otsustaks kas ja millist ahju vaja.

Eks ta nii ole. Siiski ahjude suuruse üle arvutamine on pigem juba naljaks muutunud, sest kui näiteks tellistest ehitada, siis on ikkagi reaalsus see, et ahi ehitatakse näiteks kas 3,5x4 või 4x4 kivist jne. Keegi ei lähe ju kivi küljest 3 cm maha saagima kui arvutused seda näitavad.

Robi 1 kirjutas:Eks ta nii ole. Siiski ahjude suuruse üle arvutamine on pigem juba naljaks muutunud, sest kui näiteks tellistest ehitada, siis on ikkagi reaalsus see, et ahi ehitatakse näiteks kas 3,5x4 või 4x4 kivist jne. Keegi ei lähe ju kivi küljest 3 cm maha saagima kui arvutused seda näitavad.

Imelik kirjutas:

kööktoas läksime just seda teed, kuna raudpliit tegi elu põrguks. Nii saab sooja eraldavat pinda juurde, mis on vähesoojustatud majas tähtis.

Täpselt sama teema , vähesoojustatud maja ei tule kasuks vähendatud pinnavõimsusele.

Tahtsin väljendada seda, et ühe küttekeha lisamisega tekib maja soojendavat pinda juurde, aga jahutav (seinad, laed) jääb samaks. Järelikult läheb toas soojemaks. Küttepuude kogus jääb tavaliselt samaks, kuna uued küttekolded on õkonoomsemad.Väga tulisest küttepinnast ei maksa rääkida, kuna suur kuumus on tavaliselt lühiajaline. Madalama pinnatemperatuuriga ahjul on aga pinnatemperatuur püsiv. Ööpäeva tulem hoopis parem.
Ühes majas tegin kahe ahju asemele ühe korraliku ja küttepuude kulu vähenes vähemasti poole võrra. Samas visati välja kogu seespidine soojustus, kuna see oli 10aastaga läinud hallitama. Lagede soojustust parendati.
Eile olin seltskonnas, kus juhtumisi üks memm rääkis oma ahjudest. Tal üks ahi on vanat tüüpi ja läheb kenasti palavaks. Teine aga "mingit uut tüüpi soome ahi" ja ei lähe palavaks. Tuba aga on huvitaval kombel soem, kui vana plekuga, mis oli palav.

Robi 1 kirjutas: Seda just... ja tõhusam kolle suudab sama koguse kütusega toota rohkem soojust ja võimaldab ka salvestada seda suurema pinna sisse jne. Lihtsalt jagan kogemusi...ei muud.

Kogemused on hea. ... aga kui tehakse väärad järeldused on paha.
Kas Sa räägid kolde ja lõõristiku sisepinnast või ahju välispinnast?
Sama kütusekogus ja suurem sisepind vähendab pinna erivõimsust (võimsus pinnaühiku kohta). Kui see parandab kolde kasutegurit, siis oli eelmine aladimensioneeritud.

motamees kirjutas:Tahtsin väljendada seda, et ühe küttekeha lisamisega tekib maja soojendavat pinda juurde, aga jahutav (seinad, laed) jääb samaks. Järelikult läheb toas soojemaks.

Energial ei ole vahet, millisel temperatuuril ja milliselt pinnalt teda tuppa paisatakse. Kui kogus on sama on ka tulemus sama. Õhk konvekteerib paremini suurema temperatuuride vahega. Kui pinna lisamisega suurenes ka energiakogus
on väide õige.

motamees kirjutas: ...tulisest küttepinnast ei maksa rääkida, kuna suur kuumus on tavaliselt lühiajaline. Madalama pinnatemperatuuriga ahjul on aga pinnatemperatuur püsiv. Ööpäeva tulem hoopis parem.

Siin Sa vihjad esimesel juhul ilmselt liigvõimsusele ja temperatuuri kõikumisele?
Väide on õige, kui esimesel juhul tekitatakse liig kõrge toatemperatuur (suureneb soojakadu). Muuseas soojusvaheti madala pinnatemperatuur püsivus on seotud tema väiksema võimsusega. Kui see võimsus on piisav, on tulemus hea.

Imelik kirjutas:

Robi 1 kirjutas: Seda just... ja tõhusam kolle suudab sama koguse kütusega toota rohkem soojust ja võimaldab ka salvestada seda suurema pinna sisse jne. Lihtsalt jagan kogemusi...ei muud.

Kogemused on hea. ... aga kui tehakse väärad järeldused on paha.
Kas Sa räägid kolde ja lõõristiku sisepinnast või ahju välispinnast?
Sama kütusekogus ja suurem sisepind vähendab pinna erivõimsust (võimsus pinnaühiku kohta). Kui see parandab kolde kasutegurit, siis oli eelmine aladimensioneeritud.

...................
Ma räägin muidugi mõlemast, sest kui tekitada palju salvestavat sisepinda, siis tekib ka rohkem sooja välispinda . Pildi tegin just hetk tagasi ja seal on näha veidike ahju sisu. Lõõr läheb keskelt üles ja laskub neljast küljest ühtlaselt alla. Üleval on näha sisevoodri aluskivid ( kuhu toetuvad servi shamotid ja hiljem ahju lagi) ja ahi tuleb ülevalt 20 cm paksune, alumine pool 12 cm, lisaks klaasriie ja krohv. Hetkel samasugune ahi kütab siinse maja alumist korrust ja üsna ühtlaselt on soe ahju ülemine ja alumine osa, sest iga päev lisatakse tuld

Igas ahjus peaks ikka olema oma kütusekogus, sellele vastav sisemine soojusvahetuspind ning välispinnal saavutatav selline küttevõimsus, mis vastab ahju ehitamise otstarbele.
"Suurem on parem" on küll väga mööda loogika ... aga mis mina tean, pole isegi osav käelises tegevuses

Ma muidugi ei oska muud kui püsida enda ja teistelt saadud kogemustel. Siiski on tähtis ka osata kasutada ahju õigel viisil...
Ma siin Keila kandis lapin ahju ja vaatan iga päev, et naabri korstnad tossavad mustalt...ja nii juba nädalaid. No täna astusin läbi...ja kenad Tulikivi ahjud. Pole aga 6 aastat midagi tehtud. Esmalt puhastasin tahmast ...ja näe imet! Peale seda tuli korstnast vaevu märgatavat suitsu ja ahi palju kuumem. Pererahvas väga tänulik. Omalegi ülatus...kui lõpuni aus olla.
Ka ahjud vajavad reg. puhastamist https://www.youtube.com/watch?v=ZtbMshJ9PhQ
Tasub ka seda kuulata https://www.youtube.com/watch?v=evB8hFIZH-s

Robi 1 kirjutas:Omalegi ülatus...kui lõpuni aus olla.

Oh Robi...Tõde ei taha keegi teada, aga valeta,Robi, siis usuvad sind kõik.

Aga jahh...ma järeldan ise seda ka, et kui juba pisut seda põlemist( kasvõi Tulikivi) ahjus mõjutada, siis pole asi enam õige, st. et, ei põle puhtalt ega soojene jne. Nimelt oli Tulikiviahjul neelu peal terve ämbri täis tuhka, mis muidugi takistas seal gaasida põlemist ja soojuse kandumist. Tummine suits lihtsalt lipsas korstnasse, enne kui puhtaks põleda jõudis.

Robi 1 kirjutas:

Imelik kirjutas:

Robi 1 kirjutas: Seda just... ja tõhusam kolle suudab sama koguse kütusega toota rohkem soojust ja võimaldab ka salvestada seda suurema pinna sisse jne. Lihtsalt jagan kogemusi...ei muud.

Kogemused on hea. ... aga kui tehakse väärad järeldused on paha.
Kas Sa räägid kolde ja lõõristiku sisepinnast või ahju välispinnast?
Sama kütusekogus ja suurem sisepind vähendab pinna erivõimsust (võimsus pinnaühiku kohta). Kui see parandab kolde kasutegurit, siis oli eelmine aladimensioneeritud.

...................
Ma räägin muidugi mõlemast, sest kui tekitada palju salvestavat sisepinda, siis tekib ka rohkem sooja välispinda . Pildi tegin just hetk tagasi ja seal on näha veidike ahju sisu. Lõõr läheb keskelt üles ja laskub neljast küljest ühtlaselt alla. Üleval on näha sisevoodri aluskivid ( kuhu toetuvad servi shamotid ja hiljem ahju lagi) ja ahi tuleb ülevalt 20 cm paksune, alumine pool 12 cm, lisaks klaasriie ja krohv. Hetkel samasugune ahi kütab siinse maja alumist korrust ja üsna ühtlaselt on soe ahju ülemine ja alumine osa, sest iga päev lisatakse tuld

Robi, kas selle ahju kõrval on korsten? Kas oleks olnud mõistlik sinna vahele mingi õhuvahe jätta, et tuba kütaksid ikka ahju kõik küljed võrdselt?

Rein...seal vahel ongi õhuvahe. Vaata kasvõi sellest, et alumine osa on paremalt poolt tunduvalt laiem...see on korstnaga kinni...aga üleval on parajalt suur õhuvahe,

vahe või mitte, aga üksepealsed tellised on päris vinged!

Uksepealsed tellised moodustavad võlvi ja on loomulikult traaditatud omavahel jne. Pärast nagunii midagi näha pole kui saab ära viimistleda.

Reinule toppisin ahju ja korstna vahele pappkarbi, et ta näeks paremini õhuvahet. Tegelikult on seal 7 cm vahet . No eks krohvimine pisut vähendab seda.
Esimesel pildil on sisu ....millest nüüd juba palju suitsu läbi käinud...

Imelik kirjutas:Igas ahjus peaks ikka olema oma kütusekogus, sellele vastav sisemine soojusvahetuspind ning välispinnal saavutatav selline küttevõimsus, mis vastab ahju ehitamise otstarbele.
"Suurem on parem" on küll väga mööda loogika ... aga mis mina tean, pole isegi osav käelises tegevuses

...................
Eks muidugi iga ahi vastavalt vajadusele...aga vaadates mis tegelikult turul toimub, siis tihti on näha, et ahju tellijale surutakse pähe ikkagi liiga vähe salvestav ahi ...aga kuna ta muust ei teagi...siis nii ongi ja arvab, et ega teisiti ei saagi jne.
Näiteks ...muidugi see Koidu koorikahi on igati igati toimiv ahi jne....selles pole vaja kahelda aga kui soe ta on näiteks 1 päev peale kütmist ( ma mõtlen muidugi normaalselt soojustatud maja, mitte puukuuri)? Ja kui palju peab kollet kütmise ajal sättima?
Näiteks siin piltidel olevatel ahjudel on kuumemad osad tehtud 20 cm paksud ja üks päev peale kütmist on ahi ühtlaselt soe veel. Alumine, õhem kiht ( 12 cm), saab soojuse kolde massist, mis läbi seina vaikselt imbub. Ainult korsten on järgmine päev juba jahtunud ( nendel mudelitel, kus siiber korstnas).Selline ahi muidugi kaalub ka 3,5 ( ja rohkem) tonni koos lesoga. Igatahes mõnus on elada kui tead, et Sind on alati soe ahi kodus ootamas .

Lisaks veel seda, et kunagi sai omale koos majaga kaasa suur ja uus plekukestaga ahi... Oles alguses siiralt õnnelik, et vähemalt ahjuga muret pole. No ega polnudki muret ...seni kui ise taipasin, et saaks ka teisiti. Hoopis teisti ja kordades mugavamalt, ilma, et oleks see pidev kütmine ja hommikul ikka külm ahi. Pealegi kütan seal ahjus iga päev vähemalt 10...15 halgu, et üldse toimida. Varem pidasin ka seda normaalseks muidugi aga nüüd arvan hoopis teisiti. Tõhusas koldes saaks sama tulemuse vähemalt 3...4 haluga. Ma muidugi ehitasin oma suure pleku umbkolde kohe ümber restikaks...sest alguses oli ta veel tuimem aga nende aastatega on toodud lagedale nii palju uusi teadmisi, et paraku sellised ahjud jäävad lihtsalt jalgu, olles ajast ja arust... Kuigi neid ehitatakse seni ...neile kes ei taha kapist välja tulla .

Robi kuidas sa selle ahju puhastamise lahendanud oled? Pühkimistöödel ahjudesse sisse piiludes olen pannud tähele kuhu ja mismoodi see tahm sinna ladestub.

Pühkimisest ma just rääkisin paar postitust tagasi. Ahju ehitamisel tuleb seda puhastamist hoolega silmas pidada, sest puhas ahi on tunduvalt soojem.
Pildil oleva ahju puhastamine on ka läbi mõeldud muidugi. Eest esimese( laskuvale) lõõrile lähenemiseks, tuleb eemaldada lahtine plaat, ukse kohalt. Olen lisanud üldiselt ka eraldi luugi, esimese laskuva puhastamiseks aga antud ahjul oleks see väga silma jäänud. Üldiselt laskuvate lõõridega ahjul ülemised piirkonnad põlevad ise puhtaks tahmast ja puhastada tuleb pigem lendtuhast, mis vajab vaid veidi imurit. Tahma leidub alumise osa ringlõõris ja lesos...kui see tehtud on.

Kõik õige.
Aga ainult juhul,kui see ka ahjupassis fikseeritud kus lõõrisüsteem ja selle puhastamiskohad graafiliselt näidatud.Lähitulevikus küsib korstnapühkija kõigepealt ahju passi ja siis tegutseb vastavalt .Hind ka loomulikult vastav !
Tahad odavamalt ,oma tegelikkusele vastavat ahju passi ! Hea reklaamlause ju . Miks mitte .
Aga kes võib ahjupassi välja kirjutada ? Kindlasti mitte robi 1
Kas see on nüüd kellegi halvustamine või fakti konstanteering ?
Idee: Lepime kokku ,et siin kommenteerivad vaid kutselised pottsepad ,kus iga kommentaari all on vastav kutsetunnistuse number ja tel. number .Võõrad saavad esitada vaid sõnalisi küsimusi
Miks mitte ?
Möla vähem!

Olenüüd kirjutas: Idee: Lepime kokku ,et siin kommenteerivad vaid kutselised pottsepad ,kus iga kommentaari all on vastav kutsetunnistuse number ja tel. number .Võõrad saavad esitada vaid sõnalisi küsimusi
Miks mitte ?
Möla vähem!

Unustasid oma sõnad sekundiga

Foorumis kirjutamine ja ahjupass on siiski 2 erinevat asja. Ahjupass on jälle mingi välismaalt üle võetud aretis, millest enamus kutselised pottsepad isegi lõpuni läbi ei näri... Tahaks väga loota, et sellest on kasu ka tegelikult ja poleks tegu lihtsalt mingi määruse näilise täitmisega. Siiski ahjupasist veel tähtsamaks pean just ise puhastusluuke ahjul, et kust üldse ligi saab edaspidi. Kahjuks paljudel ahjudel luugid puuduvad või on puudulikud ja ahjupass ei paranda olukorda.
Ahjude ehitamine oma tarbeks ei ole seni keelatud ja keegi ei keela ka kedagi teist nõustama ...abistama kutsuda.
Foorumis võiks muidugi rohkem avatust olla,siis ei pea olema täna Olennüüd ja eile Peeripoeg jne.