Ehitusfoorum

Nomaitea mul tuleb praegu 4 kraadine vedelik ja läheb 0. Tsükkel saab enne läbi kui numbrid langeda jõuavad. Olen üledimensioneerinud midagi?

Üledimensioneerimine ei ole just see kohane sõna. Lihtalt Sinu süsteem võimaldab saada ca 15% parema COP või SCOP ehk lihtsamalt öeldes on kasutegur parem kui teisel kasutajal, kellel on 0 lähedased temperatuurid.
See on ikka nii et "suurema põllu pealt tuleb suurem saak" kuigi maa võib isegi kehvem olla.

No tegelt ma ironiseerin siin:) Vahepeal on kuumalainega näidud jälle 5/1 peale tõusnud...

sashaobrok kirjutas:No tegelt ma ironiseerin siin:) Vahepeal on kuumalainega näidud jälle 5/1 peale tõusnud...

Täna põrutas pum terve öö tööd teha. Kui muidu oli viimase 1C võtmiseks maast tulev temp 3C siis täna hommiku vaatas vastus 0.8C sisse ja -2,4C välja.
Kõtta vaja 180m2 ja õues savi/kivi vahele on pandud 450m toru.

kui suur maja on ja mis soojustusega?

Hiid kirjutas:kui suur maja on ja mis soojustusega?

maja 180m2 (köetav pnd) ja aeroc 375. Muud soojustus ei ole. Klass oli b+

Kusjuures vaatasin projektist, et majas kokku on 730m põrandatoru veetud ja õues kõigest 450m.

sashaobrok kirjutas:No tegelt ma ironiseerin siin:) Vahepeal on kuumalainega näidud jälle 5/1 peale tõusnud...

Kui suur tiik on?

Coolhouse kirjutas:Üledimensioneerimine ei ole just see kohane sõna. Lihtalt Sinu süsteem võimaldab saada ca 15% parema COP või SCOP ehk lihtsamalt öeldes on kasutegur parem kui teisel kasutajal, kellel on 0 lähedased temperatuurid.
See on ikka nii et "suurema põllu pealt tuleb suurem saak" kuigi maa võib isegi kehvem olla.

Kas sashaobrokil alles esimene aasta tiigis?

Kõige raskem on +4° vesi - kas siit ei võiks järeldada, et sügisel-kevadel võiks kontuur olla vee pindmistes kihtides, kust saad ka näiteks +8° või lausa +12° ja alles alla +4° langemisel lülitad alumisele kontuurile tiigi põhja ümber ?

Vee pindmine kiht kukub jõhkralt pluss 5-e peale kohe varakult sügisel. Mingi hetk kaanetab lausa äragi. Nii et pigem ikka põhjast saad sa maa-sooja, mitte et pinnal vesi soe. (aurustumine ja selge ilmaga kosmosesse lahkuv energia siin märksõnad - härmas auto esiklaas ka +2 õhutemperatuuri juures....)

Praegu õues -17 ja pump pikalt käinud 4/0 näitudega.

Esimene aasta. Tiik ca 2500 ruutu. Toru 350m. Maja 180 ruutu. Soojaks villa 35+ cm. Detsembris pump tarbis 460kwh elektrit. Teeb sooja vett enne elektriboilerit ka.

Milleks sulle el.boiler kui s.pump teeb sama asja 4x odavamalt?

Milline s.pump teeb meie väliskliima juures 50C vett COP=4 juures?

Oleneb kuidas see soojuspump seda tarbevett soendab. Põhimõtteliselt käib asi nii et kompressorilt väljuv kuum gaas juhitakse esmalt läbi eraldi tarbevee soojusvaheti , mis võtab ära külmaaine gaasilt kuumemal temperatuuril oleva energia. Siis läheb gaas edasi küttevee soojusvahetisse. Siis mingi osa energiast saab küll kõrgema temp veeks teha.
Kuid selliseid mudeleid on vaid osa ja laiemas kasutuses on ikkagi teistsugused (tavalised) soojuspumbad, mis vahepeal kuumutavad tarbevett ja COP on väiksem.
Sashaobrok on lihtsalt oma raha mõistlikult investeerinud ja jätnud igasugused lisavidinad ära.

Kui ta peab tarbeveejaoks kõrgemat temp tootma, ei ole vahet millal ta oma energia ära annab, efektiivsus jääb ikka samaks.

sashaobrok kirjutas:Vee pindmine kiht kukub jõhkralt pluss 5-e peale kohe varakult sügisel. Mingi hetk kaanetab lausa äragi. Nii et pigem ikka põhjast saad sa maa-sooja, mitte et pinnal vesi soe. .....

No aga ikkagi - tihti on kannatanud juba aprilli lõpul igasugu lompides ja tiikides ilusa ilmaga lausa ujumas käia. Su pump teeb tarbevett ju ka terve suve.
Palju oli pumba elektrikulu kokku 5 kuu jooksul - mai kuni september k.a.?
Kui sel ajal oleks kontuur olnud +4° asemel +10°.... + 20° (keskmiselt +14° näiteks), palju oleks elektrit vähem kulunud?

Kuidas max kontuuri pikkust krundi pindalale arvutatakse? 1 m ruutmeetri kohta?
2500 ruutmeetri peale annaks siis 2500 m kontuuri maha panna? Tiigi eelis on see, et vesi toob ise selle sooja kohale, sa said siis 2500 m kontuuri 350 m toruga?

Mul nimelt on soine metsatükk mida peaks kuivendama. Vanad kraavid on umbes .
Tuli selline uitmõte, et kaevaks sinna tiigi ja sealt siis kraav minema.

Tiigi kaevamisega maapind tõuseb .... teeks tiigi kaldale maja ja tiiki saaks siis maakütteks kasutada...

Külaline kirjutas: Mul nimelt on soine metsatükk mida peaks kuivendama. Vanad kraavid on umbes .
Tuli selline uitmõte, et kaevaks sinna tiigi ja sealt siis kraav minema.

Tiigi kaevamisega maapind tõuseb .... teeks tiigi kaldale maja ja tiiki saaks siis maakütteks kasutada...

Ja minu mõte uitab, et kaevaks pinnase kuivatamiseks kogumiskavu ja vee pumpaks läbi soojuspumba.

Adlolf kirjutas:......
Ja minu mõte uitab, et kaevaks pinnase kuivatamiseks kogumiskavu ja vee pumpaks läbi soojuspumba.

Pumpamine nõuab täiendavat energiat, tiigis lebaks toru passiivselt, tiik on mõeldud ka silmailuks, aga nagu mainitud, ka ümbritseva pinna tõstmiseks.
Ja tiigist loodaks ikka suvel pinna lähedalt +10-15 kraadi saada,

Tiigi jutu jätkuks.
Alles oli mingi kalastusaade kus näidati kalakasvanduse tiike
Haaslava kalakasvatustiikides langeb vee temp põhja lähedal talvel 0.9kraadini.
Hetkel oli seal keskmiselt 1.6kraadi vee temp.

Teie kontuurid on liiga suure pikkuste erinevusega. mahlad käivad läbi lühema kontuuri. ja seegi jääb liiga lühikeseks. Eeldan et kasutad ON -OFF tüüpi pumpa mis on kas off või max soojus tootmise võimsuse peal. See üks 200+ meetrit kontuur ei suuda 8 kilovati tootmise jaoks piisavalt mahlasi üles soojendada ja seega juba eos tuleb pumpa sisse madalam temp, kui maapinna temp.
LAhendusena näeksin et tõenäolised torude läbivoolu jaotused kraanidega paika timmida või torude kolmikust edasi vähendada mõõdet maakontuuri torule üleminekul. Samas peaks arvestama ka et tsirkulatsioonipumbale koormust ei lisandu, ehk siis ühe kontuuri läbivoolu kraaniga piiramine tunduks mõistlikum.
Varjant B
Ühes kontuuris on õhk sees. See on piisav takistav tegur, et mahlad teisest kiiremini läbi käiks. Kergelt surveall olev õhk tekitab vastuinertsi voolamisele ja pumba survele, mis peale hakkab mahl teisest kontuurist paremini läbi käima. Lahenusena näeksin kuuajalist ühe kontuuri kasutust ja kuu ajalist teise kasutust, juhul kui võimalik kraanidega kontuure eraldi kasutada, ehk siis viib kõrgematest lookadest õhu välja. Kontuuride automaatsed õhutused ei pruugi väikeste õhukogustele ka reageerida, mistõttu mingi osa õhku, jääb nii või teisiti süsteemi. Soovitan kasutada "mikromullide eraldajat". Eriti hull on kui käivad ka torus mulksud.Õhku esineb torudes 3 kujul. toru seintel mikromullidena, mahldadega segunenuna( eriti juhul kui vett süsteemis palju ja mahla külmumispunkt alla -20 kraadi ehk siis + poole) ning lokaalsete kogumitena kõrgemates kohtades.
Mingi lahendusena võib probleem ka ajaliselt laheneda, kuna Teie pump toodab ainult esimestel aastatel 8kw, see on algne nominaalvõimsus mis tagatakse, reaalne võib isegi 9 kw olla. 5 aatapärast on sellest järel 5-6kw peale, amortiseerumise tõttu langenud. Ehk siis soojuspump ei vaja tootmiseks enam niisuurt hetkelist soojuskogust ja tsükkel venib pikemaks.
Loodan et selle koguse ja radiaator kütte pärast kasutate ka 300L mahtuvusega radiaatorkütteringi lisa paaki. Selle mõjudest ei hakka rääkima, läheb jutt juba liiga pikaks. Aga kaudselt mõjutab ka kontuuri.
Juhul kui külmumine on tingitud tarbe vee soojendamisest või olla probleemiks ka Administraatori seadete liiga suures erinevuses ehk siis tarbevee kütte sisselülitusel. väidame et 50 kraadi on seadistatud, vee kasutamisel boileri temperatuuril 40 lülitub sisse boileri kütmine ja jälle kasutame 8kw tootmiseks liiga kiirelt läbi ühe kontuuri voolavat mahla ja seega jahutame liigselt kontuuri. Paigaldajad üritavad seadistada on off pumbad võimalikult väheste töötsüklite peale ja tellijale tihtipeale pumba hingeelust ei räägita. Tüüpiline seadistus/arvestus oli 4-5000 sisselülitust aastas. Onoff pumba eluiga on kusagil 50-60 000 sissevälja lülitust.
Veel maakontuuri paigaldamise veast oleks ka see, paigaldatakse 2 kontuuri korraga aga tavaline kihvadegakopp ekskavaatoril ongi 1m lai, planeeriskopad muidugi laiema. Seega kontuuride laius minimaalne lubatud 1m vähe tõenäoline ... keskmine ilmselt 0,7 -0,8meetrit, harva 1m .. sest kraavi küljed pudisevad koheselt natuke sisse. Antud kontuur peaks vajama vähemalt 600m2 vaba maapinda. Liivase ja moreense "dreeniva" pinnasega rohkem, nagu ka kontuur võiks 100 m pikem olla. paigaldus sügavus pildil oleval pinnasel mitte alla 1,2 m... soo, savi ja vesisel pinnasel 1m.

Loodan, et minu arvamuselt, mis põhineb tehtud töödel ja järelvalvel on loogilist seost ka antud probleemiga, eks seda teab orav ise järeldada.
Vaidluste ja lisainfi jaoks epost
keegi.teine.002@mail.eee......

tõde ja õigus kirjutas:...Paigaldajad üritavad seadistada on off pumbad võimalikult väheste töötsüklite peale ja tellijale tihtipeale pumba hingeelust ei räägita. Tüüpiline seadistus/arvestus oli 4-5000 sisselülitust aastas. Onoff pumba eluiga on kusagil 50-60 000 sissevälja lülitust. ...

Täpselt 4500 käivitust kogunes aastaga ehk 12x ööpäevas. Põrandakütte puhul, mis 8cm betooni sees, võiks neid käivitusi vist veel vähem olla? Pumpa müües selle eluiga lülituste arvuga küll ei mõõdetud, hoopis ca 20 aastast oli jutt...

Kompressori käivituste arv on küll see, mis mõjutab soojuspumba eluiga kuid on-off kompressor tuleb vastavalt vajadusele käivitada ja kui ta on oma töö teinud siis pannakse ta seisma. Tavaliselt on koduses majapidamises kasutataval soojuspumbal üks kompressor. Tavaline on aga see et maja soojatarve on 0 C ja -20C juures ca 50% erinev. Seega kui sama soojuspump töötab erineva tarbimise juures siis on nii et ta soojema ilmaga seiskub ja käivitub uuesti. See mida paigaldaja teeb on lihtsalt antud olukorras parima variandi otsimine.
Näiteks võiks osta ühe 12 kW soojuspumba asemel kaks 6 kW võimsusega soojuspumpa ja üks nendest käivituks sügisel ning seiskuks kevadel (kui seda peres arutada siis vist täidetakse eelarveauk saunaõlle arvelt).
Kui see pidev käivitumine häirib ja raha on siis võib osta inverter kompressoriga soojuspumba.

Kui soojuspumba passi järgi võib olla sisenev maakontuur 0 C siis on selge et majast väljuv toru on külmem ning seal ümber võib olla jääd.

Ei soovi "Tõe ja õigusega" vaielda kuid eelkõige saab soojust võtta ära sealt kus seda on.
Järvest saab soojust võtta kuid seda ei saa üldistada et kõik ja alati saavad seda teha.
Maapinnast saab soojust kuid maapind on soojem sügavamal.

Kui on mahti mõtiskluseks siis vt 20..24 min http://etv.err.ee/v/8b9098a0-8004-437d- ... e93b4b8124
On see tõde?
Õigus lubab maapinna soojusenergiat (geotermilist energiat) kasutada kuid see ei ole kasulik kuna on teistest energiaallikatest soodsam. Nii ei ole seda ka riigi plaanides, kavades jne.

Ei tea kust infot ammutatakse, kuid kompressori tootjad väidavad pigem on/off kompressori elueaks 70000-80000 tundi ja ca 200000 starti. Ei kõla sugugi loogilisena, et ühe töötunni kohta tuleb vähem kui üks start. Tavaline ongi ühe töötunni kohta 2-3 starti. Ja see on 12 aastase ja ca 600 pumba kogemus. Ja ka 12 aastat vanad seadmed ei ole lakanud veel töötamast ja starte on nii mõnelgi üle 100 000 ja mõnel oluliselt rohkemgi, kuna aastaid tagasi kiputi seadmeid pigem üle dimensioneerima

sellest siis ongi , et minul pole tootlikust enam peale 8ndat aastat olnud, ahjuga sai kõvasti hagu juurde antud.
11 aasta pealt vajas pump väljavahetust. TEgemist IVT ja ainult kütte pumbaga. Sooja veejaoks elektriboiler