Ehitusfoorum

Nojah, üks rääkis "aiast", teised "aiaaugust". Ainuke, mis tekitas Teinekülalise arvutuses küsimust, oli aasta keskmine temperatuur, tuleks arvutada kütteperioodi keskmise temperatuuri järgi, suvel ju ei köeta. Siis saab keskmise seina soojustuse paksuse kasuteguri.

Tere. Väide, et "Kõik muud HOONE ENERGIABILANSI ELEMENDID JÄÄVAD SAMAKS" on väär - energiabilansi arvutuses nad ei jää samaks, muutes ühte muutuvad kõik ülejäänud. See ongi tingitud struktuursest muutusest. See, et hoone elemendid jäävad samaks ei tähenda et hoone energiabilansi elemendid jäävad samaks. Peale seda kui olete lõppude lõpuks ühe energiabilansi arvutuse läbi teinud hakkab koitma.
Arvutada võib ikka , aga peaks teadma enne mida ja kuidas arvutada. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Fgh kirjutas: 15 Mär 2018, 11:35 Sääst on, aga see pole eelpool kirjutatud number.

Väide, millel puudub igasugune alus. Vähegi asjaliku diskussiooni jaoks oleks vaja mingitki oma seisukoha tõestust numbri, valemi, vms kujul. "Mulle tundub" ja "usun/ei usu" ei ole reaalaladel argumendid, vastasel juhul ei erineks siinne foorum millegipoolest DELFI kommentaariumist.

Rein Sa-le. +5 on pärit: https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kliima Kasutades arvutuses vaid kütteperioodi, väheneb päevade arv samas alaneb vaadeldava perioodi keskmine välistemperatuur aka suureneb temperatuuride vahe ja nende korrutis jääb samasse suurusjärku. Arvutuse eesmärgiks on määrata suurusjärgud, kas seina ruutmeetrilt säästame aastas 1 või 5 või 10 euri, komakohti ei ole võimalik reaalses maailmas selles ülesandes arvutada. Keegi meist ei tea, mis maksab kWh kümne aasta pärast. Olkiluoto aatomielektrijaama ehitus on tänaseks päevaks maksnud 3 korda rohkem, kui esialgu arvutati (YLE Uutiset üleeile) samapalju on kasvanud meie idapiiri väljaehituse maksumus ehk juhtub paremateski perekondades aga see ei tähenda, et arvutusi pole vaja teha.

Hr Piirfeld, teie väide on väär. Kogu energiakulu koosneb üksikute kulude summast ja eeldusel, et sise/välistemperatuur ei muutu, suureneb/väheneb kogusumma justnimelt ühe elemendi muutumise võrra. Ehk lihtsustatult - kui sisetemperatuur on A ja välistemperatuur on B nii enne kui peale soojustamist, siis ventilatsiooni või terastalast külmasilla kaudu lahkuv eneria on ikka sama olenemata sellest, kas seina U-arv on 0,1 0,
2 võ 0,3. Muutub energia kogusumma, muutub elementide protsentuaalne osakaal aga vaatluse all mitteolevate elementide absoluutväärtus ei muutu.

Tere. " külmasilla kaudu lahkuv energia on ikka sama olenemata sellest, kas seina U-arv on 0,1 0,2 võ 0,3." Vastus vale. Külmasilla väärtus sõltub U-de arvust. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Lugesin eelnevat arutelu ja kuna endalgi plaanis soojustusega tegelemine ja samuti tegemist puitkarkassmajaga, siis teema pakub huvi.... Mul karkassmaja seest välja 2x kips, aurutõke, karkassi vahel 150 mm villa ja siis diagonaallaudis ja sellel tuuletõke, roov ja siis voodrilaud. Sellises olukorras vist küll on lisasoojustuse panek õigustatud?

Teinekülaline kirjutas: 15 Mär 2018, 13:39 Rein Sa-le. +5 on pärit: https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kliima Kasutades arvutuses vaid kütteperioodi, väheneb päevade arv samas alaneb vaadeldava perioodi keskmine välistemperatuur aka suureneb temperatuuride vahe ja nende korrutis jääb samasse suurusjärku.

Kraadpäevad on sobivamad.

Kui saad voodrilaua tervelt kätte ja hiljem taaskasutada siis võid vabalt lisasoojustust lisada.

Ma pakun et ma saan pihta sellele bilansi muutuse ideele.
Toome selleks äärmusliku näite: Kui teil on 2m2 aken toas lahti, siis vahet ei ole kuipalju te 200mm villale peale soojustust panete juurde, eriti soojemaks see tuba ei lähe - sest protsentuaalselt enamus sooja (näiteks 95%) lahkub läbi selle avatud akna. Või kui see ei meeldi, olgu näidises siis ruudukojuline maja mille üks sein soojustamata alumiiniumplekist - sealt lahkub enamus sooja (näit 80%), teistele seintele soojustuse lisamine seda maja soojemaks eriti ei tee.
Kui aga see plekksein samuti 200mm villaga ära soojustada, siis sunnitakse kolmest soojustatud seinast protsenuaalselt suurem osa sooja läbi, kui sealt enne läks. Seega konkreetse 200mm villaga soojustatud kolme seina soojusväljastus muutus (20% => 75%), kuna sõltub sellest, palju sooja läheb läbi muude piirete/seinte.

Peaaegu õige mõte, kuid asi lihtsam - soojust lahkub igas kohas Q=U*A*dT ja seal kus on U väga vilets - lahkub kogu majas väga palju soojust. Seega tasub soojustda just väga viletsa U arvuga kohad, sinu näites plekkseina.

Seda ma öelda püüangi
Ma küll täiendasin teksti ja lisasin mõned numbrilised % näitele juurde, seega sinu kommentaar ei käi päris sama teksti kohta.