Ehitusfoorum

Kui sees katta aurutõkkega (foolium) siis pole üldse probleemi.
Minu mõte käis "rada mööda", et mis juhtub kui soojustus väljaspool katta fooliumiga mõlemalt poolt - see mulle ei meeldi...

xxx111 kirjutas: 05 Mai 2020, 10:15 ...
kui ei tee tüli - kui kingspan asendada foolium / eps / foolium - mida näitab?
...

Ainult sees foolium

Ainult väljas foolium

Sees ja väljas foolium


Kokkuvõttes võib öelda, et aurutõke tuleb paigaldada nii sissepool, kui võimalik, mida me kõik nagunii teadsime.

Kokkuvõttes võib öelda, et aurutõke tuleb paigaldada nii sissepool, kui võimalik, mida me kõik nagunii teadsime.

Seda küll...
Idee selle fooliumiga oli imiteerida Kingspani - sest mulle näib, et kui valida toode Kingsapan siis see ei kirjelda auruläbilaskvust adekvaatselt
Lihtsalt miski minus tõrgub kasutamast ploki peal Kingspani kuna ta on "fooliumisse mätsitud"...

rst kirjutas: 05 Mai 2020, 11:00

xxx111 kirjutas: 05 Mai 2020, 10:15 ...
kui ei tee tüli - kui kingspan asendada foolium / eps / foolium - mida näitab?
...

Ainult sees foolium

Ainult väljas foolium

Sees ja väljas foolium


Kokkuvõttes võib öelda, et aurutõke tuleb paigaldada nii sissepool, kui võimalik, mida me kõik nagunii teadsime.

Ilusad pildid, kiitus.

Pole küll minu asi susida, aga märgiks, et minu uuringus "Õhuniiskuse erinev paiknemine eluruumides sama eramu piires" võib nii õhuniiskus kui temperatuur piirdekonstruktsioonidel oluliselt erineda arvestuslikust ja leidsin et ise kasutan arvutuste lähteandmetes vähemalt Rh 60% ja sisetemp +28C.
(Kirjanduses on ka väidetud, et madalenergia majade paksu isolatsiooniga seintes tekkib niiskuse kogunemise oht kui need on valesti konstrueeritud, mis kahjustab seina eesmärgipärast toimimist.)

Eks nende lähteandmete valimine ongi natukene keeruline.
Minul näiteks on kütteperioodil stabiilselt 23-24 kraadi ja suhteline õhuniiskus 35-40% toas. Suve perioodil läheb õhuniiskus tihti 50% peale. Kui juba hakkab minema 60% lähedale, siis tekib minul toas olles vastik niiske tunne ning panen konditsioneeri käima kuivatusreziimile. See max 10-15€ kuus ei ole väga palju maksta, et toas oleks normaalne niiskustase.
Eks näis kuidas sisekliima muutub pärast terve maja soojustamist ja sundventilatsiooni paigaldust.
Aga arvutama ikka peab, sest see on lõbus.

xxx111 kirjutas: 05 Mai 2020, 11:46 ...
Lihtsalt miski minus tõrgub kasutamast ploki peal Kingspani kuna ta on "fooliumisse mätsitud"...

Minul jälle on probleem EPSi ja puitkarkassiga. Mina ei taha neid kunagi koos ühte kihti niiöelda paigaldada. Kuna antud marejalid käituvad väga erinevalt niiskudes ja kuivades ning ma ei usu, et paigaldusvuugid ka 10a pärast tihedad on.
Kui puitkarkass, siis juba kasutaks mineraalvilla ja klassikalist mineraalvillast tuuletõkkeplaati.

xxx111 kirjutas: 05 Mai 2020, 11:46 ...
Idee selle fooliumiga oli imiteerida Kingspani - sest mulle näib, et kui valida toode Kingsapan siis see ei kirjelda auruläbilaskvust adekvaatselt
...

Kingspan ise ütleb, et Sd on suurem kui 100. Palju üle on seda ei tea keegi.
Ma ise Kingspani puhul ei kasutanud väljas aurutõkketeipi vaid ainult tuuletõkketeipi (teoorias peaks veeauru läbi laskma). Eks kui keegi tulevikus seda konstruktsiooni lahkab, siis on näha, kas ja kui palju seal puitvoodri taga pahandust on.

Rst - nõustun paljuga...

EPS / puitkarkass peab olema kindlalt nii, et karkass poleks "läbiv" so üks kiht katab teist ja minimeerib "vead"
Vill + tuuletõke väga OK lahendus
Enamus "soojustuse mittetoimimise" vigadest tuleneb puudulikust tuuletõkkest - seega peaks tuuletõke olema korrektselt läbi mõeldud sõlmedeni
EPS "annab osa asju andeks"
Kingspani jätaks ma panemata - isiklik "kiiks"

xxx111 kirjutas: 05 Mai 2020, 16:49 Kingspani jätaks ma panemata - isiklik "kiiks"

Oletan, et see "kiiks" seostub koolipingiga.
Mul üks tuttav kavatseb katusekorrust välja ehitama hakata. Kingspan tooted soojustusmaterjalidena on talle silma jäänud.
KoolTherm K12 sõrestikuplaat ja Anselmi kipsplaadiga ühelt küljelt kaetud siseviimistlemiseks mõeldud plaat.
Võtab natuke kukalt kratsima , et mis seisukoht võtta. Soojusisolatsioonivõime neil kirjade järgi kolmandiku võrra "eelkäijatest" parem. Kaubanduses on näha ka nende materjalide hinnaleevendusi.

https://www.kingspan.com/ee/et-ee/toote ... stikuplaat

Plaadi mõõt - moodul 600.
Karkassi samm (teljest teljeni) peaks siis olema mis?
Arvestame karkassi laiuseks 50mm / arvestame vuugi mõlemale poole 5mm so samm 660mm.
St, et joonise järgi pealmise plaadi vuugid ei ühti karkassiga (sest moodul on 600).
Ka joonisel esitatud kipsplaadi paigaldus selliselt ei õnnestu.

Teha ikka saab aga ehk on veel variante...

Kusjuures puitkarkassi vahel kus foolium jääks sisekihti ja nii, et ei katkeks karkassi kohal ning vuugid teibitud (so aurutõke) kasutaks ma Kingspani küll - natuke teine olukord kui kiviploki peal...

Kingspani enda dokumentides poorbetoonil Kingspani lisamine ainult sissepoole. Ehk sellega saab see saaga läbi. Muudel juhtudel ikka väljapoole lisasoojustus.

Nüüd ikkagi küsimus, et kas peab ikkagi minema villa+tuuletõkke teed, kui soov saavutada piisav kiht, kuna EPSga pannes pole piisavalt pikki kruve Või 100mm karkassivahele +150mm sulundiga+ 25mm tuulutus+ vooder ok?
Miks EPS silma jäi oli ka näriliste teema. Hetkel ikkagi näriliseaugud olemasolevas tuuletõkkes (muidugi võrk ehitajatel panemata enne eelmist buumi )

Küsimuse püstitus pole ju korrektne - kas PEAB nii või naa...
Nagu näha on see suuresti isiklike eelistuste küsimus
Saab nii ja naa

Näriliste teema on ju eraldi teema...

aquaest kirjutas: 06 Mai 2020, 14:35

Nüüd ikkagi küsimus, et kas peab ikkagi minema villa+tuuletõkke teed, kui soov saavutada piisav kiht, kuna EPSga pannes pole piisavalt pikki kruve Või 100mm karkassivahele +150mm sulundiga+ 25mm tuulutus+ vooder ok?
Miks EPS silma jäi oli ka näriliste teema. Hetkel ikkagi näriliseaugud olemasolevas tuuletõkkes (muidugi võrk ehitajatel panemata enne eelmist buumi )

Juhuses kui minu eelnev kommentaar jäi silmamata siis lahendan ankrumass (nt https://www.wuerth.ee/kataloogankur/44/index.html) + keermelatt meetodil.
Plaan see nv. paar testi teha - kas ja kuidas haakub.

aquaest kirjutas: 06 Mai 2020, 14:35 Kingspani enda dokumentides poorbetoonil Kingspani lisamine ainult sissepoole. Ehk sellega saab see saaga läbi. Muudel juhtudel ikka väljapoole lisasoojustus.

Nüüd ikkagi küsimus, et kas peab ikkagi minema villa+tuuletõkke teed, kui soov saavutada piisav kiht, kuna EPSga pannes pole piisavalt pikki kruve Või 100mm karkassivahele +150mm sulundiga+ 25mm tuulutus+ vooder ok?
Miks EPS silma jäi oli ka näriliste teema. Hetkel ikkagi näriliseaugud olemasolevas tuuletõkkes (muidugi võrk ehitajatel panemata enne eelmist buumi )

Läbi villa kruvid ulatuvad, läbi EPSi ei ulatu? Väi puitkarkassi vahele villa võib panna, EPSi ei või?
Ise panin esimesel majal puitkarkassi vahele villa + tuuletõkke, teisel panin sarikate vahele EPSi. Kui kolmandat peaks olema vaja ehitada, kasutaks jälle EPSi.

timmuat kirjutas: 06 Mai 2020, 16:12

aquaest kirjutas: 06 Mai 2020, 14:35

Nüüd ikkagi küsimus, et kas peab ikkagi minema villa+tuuletõkke teed, kui soov saavutada piisav kiht, kuna EPSga pannes pole piisavalt pikki kruve Või 100mm karkassivahele +150mm sulundiga+ 25mm tuulutus+ vooder ok?
Miks EPS silma jäi oli ka näriliste teema. Hetkel ikkagi näriliseaugud olemasolevas tuuletõkkes (muidugi võrk ehitajatel panemata enne eelmist buumi )

Juhuses kui minu eelnev kommentaar jäi silmamata siis lahendan ankrumass (nt https://www.wuerth.ee/kataloogankur/44/index.html) + keermelatt meetodil.
Plaan see nv. paar testi teha - kas ja kuidas haakub.

Kas testisid? Kuidas jäi?

Edasi lükatud sellele nv-le, kuid ega muud lahendust mina ei näegi. Pigem aeg-ajalt mõelnud, et kui palju see eps siis ajas ka kahaneb. Targad (nagu me kõik )räägivad ,et x % kahaneb vananedes.

Pakun järgneva variandi.
Plokkmüüritisele horisontaalsuunaliselt kinnitada kuivad, immutatud 50 x 100 prussid. Prusside vahe 610...615 mm. Paigaldaks prusside vahele 100 x 600 x 1000 EPS fassaadi või Silveri, montaaživahtu korralikult plaatide servade ja puidu vahele.
Teise 100 mm paksuse punn-soon-ühendusega Silveri plaadikihi võiks paigaldada ilma prussideta nii, et vuugid esimese kihi plaatide vuukidega ei kattuks ja ei oleks kusagil läbivad.
Vertikaalsed distantsliistud, kinnitada läbi 100 mm paksuse EPS plaatide kihi ja sellisel juhul juba kinnitamiseks mõeldud kruvisid oleks valida küllaldaselt. Ilmselt piisaks 6 x 150 mm kruvidest. Kinnitusvahendite määramisel hakkab mõningast rolli etendama hoone kõrgus.

timmuat kirjutas: 18 Mai 2020, 23:18 Edasi lükatud sellele nv-le, kuid ega muud lahendust mina ei näegi. Pigem aeg-ajalt mõelnud, et kui palju see eps siis ajas ka kahaneb. Targad (nagu me kõik )räägivad ,et x % kahaneb vananedes.

Võib-olla vahetult peale tootmist kahaneb EPS veidi, pole kogemust. Hiljem pole õnnestunud kahanemist märgata. Aga vahuga kinnitamisel ärge kõige odavamat vahtu kasutage, seda mis kõvaks kuivab ja mis peale tahenemist näppude vahel pigistades pudiks laguneb. Ei EPSi ega uste-akende kinnitamiseks. See pigem kahaneb ise. Kõigil tootjatel on veits kallim elastne vaht olemas.
Nagu juba mainiti, mõistlik on mitte läbivaid prusse kasutada, vaid soojustus ülekattega panna. Puidu soojustakistus on 5x väiksem, kui kuival villal või EPSil. Villaga on see probla, et niiskusrežiim peab paigas olema, isegi veidi niiskel villal väheneb soojustakistus oluliselt. Madalama margi EPS annab niiskumise andeks ning suurema kandevõimega EPS või siis XPS ei imagi niiskust märkimisväärselt.

Rajades seina ukseava eemaldasin aasta tagasi paigaldatud eps-i.(ceresit) Oli seina küljes krdi kõvasti kinni, nii et eps jäi liimimis kohal seina külge. Kas see ka 10 a . pärast nii oleks - ei tea.

Kaks testi ankurdamist (8 mm latt , 10 mm ava)- ühele (tunde järgi )paras ports ankrumassi teisele suts vähem. Esimesel visaks keermelati keere üle, millel vähem hakkas latt läbilibisema ja seda üsna kergelt.
Eks peab veel testima , et õige kogus ja paig. viis kätte saada.

vuuk kirjutas: 19 Mai 2020, 06:05 Pakun järgneva variandi.
Plokkmüüritisele horisontaalsuunaliselt kinnitada kuivad, immutatud 50 x 100 prussid. Prusside vahe 610...615 mm. Paigaldaks prusside vahele 100 x 600 x 1000 EPS fassaadi või Silveri, montaaživahtu korralikult plaatide servade ja puidu vahele.
Teise 100 mm paksuse punn-soon-ühendusega Silveri plaadikihi võiks paigaldada ilma prussideta nii, et vuugid esimese kihi plaatide vuukidega ei kattuks ja ei oleks kusagil läbivad.
Vertikaalsed distantsliistud, kinnitada läbi 100 mm paksuse EPS plaatide kihi ja sellisel juhul juba kinnitamiseks mõeldud kruvisid oleks valida küllaldaselt. Ilmselt piisaks 6 x 150 mm kruvidest. Kinnitusvahendite määramisel hakkab mõningast rolli etendama hoone kõrgus.

Hr Vuuk, kas selline lahendus on ära proovitud ja toimib?
Ise teeks sama aga 100+50 eps silver ehk siis veelgi tugevam.
Kas horisontaalile nurk 600 sammu tagant ehk iga vertikaali all või näiteks üle ühe, kui maja kahekordne?
Kas selline lahendus jaksaks kanda ka tsementkiudplaate fassaadi kattena?

Prusside vahele pandud peno, suht mõttetu, külmasillad on ju prussid. Peno peab olema ühtse kihina ploki peal, siis on tast tolku.

Katsu sarika külge riputada see lõpproovitis, mille külge voodrilaud tuleb. Pika kruviga lased kuskilt läbi soojustuse ploki sisse kinni ka , siis need kruvid ei pea kogu roovitist ise üleval hoidma vaid põhiosa võtab sarika külge riputus ja kruvid tõmbavad roovi seina külge kinni.

@ T25

Kui Sa ei saa aru siis ära seda nii valjusti kuuluta...

Hokan kirjutas: 08 Dets 2023, 18:14

vuuk kirjutas: 19 Mai 2020, 06:05 Pakun järgneva variandi.
Plokkmüüritisele horisontaalsuunaliselt kinnitada kuivad, immutatud 50 x 100 prussid. Prusside vahe 610...615 mm. Paigaldaks prusside vahele 100 x 600 x 1000 EPS fassaadi või Silveri, montaaživahtu korralikult plaatide servade ja puidu vahele.
Teise 100 mm paksuse punn-soon-ühendusega Silveri plaadikihi võiks paigaldada ilma prussideta nii, et vuugid esimese kihi plaatide vuukidega ei kattuks ja ei oleks kusagil läbivad.
Vertikaalsed distantsliistud, kinnitada läbi 100 mm paksuse EPS plaatide kihi ja sellisel juhul juba kinnitamiseks mõeldud kruvisid oleks valida küllaldaselt. Ilmselt piisaks 6 x 150 mm kruvidest. Kinnitusvahendite määramisel hakkab mõningast rolli etendama hoone kõrgus.

Hr Vuuk, kas selline lahendus on ära proovitud ja toimib?
Ise teeks sama aga 100+50 eps silver ehk siis veelgi tugevam.
Kas horisontaalile nurk 600 sammu tagant ehk iga vertikaali all või näiteks üle ühe, kui maja kahekordne?
Kas selline lahendus jaksaks kanda ka tsementkiudplaate fassaadi kattena?

Täpselt sellist lahendust mina ei ole teinud, ega ei ole ka kusagil näinud tehtavat. Lihtsalt pakkusin välja pähe turgatanud idee ühest võimalikust variandist. Kas toimib ka kahe korruse puhul ja tsementkiudplaat-fassaadi korral - selle küsimuse jätaksin lahendada pigem vastava pädevusega konstruktorile.
Kusjuures plokki on erinevat. 5mPa plokisse lased kruvi - tahab käe välja väänata.
1,8 mPa plokisse läheb nagu sutsti ja tuleb parajal ajal välja ka nagu sutsti. Samuti oleneb kinnitusvahendist ja kruvi keeramisest. Vahe on ka kas Fibo või Bauroc.
Tegelikult on ju veelgi variante. Näiteks esimene 50 x 100 mm prussikiht horisontaalselt s=900, vahel pikuti Isover KL vill pikkusega 870mm. Teine prussikiht vertikaalselt, s=600 mm sama vill laiusega 560 vahel laiuti. jne
Kusjuures see vertikaalne prussikiht ülemiste otstega sarikate külge kinnitatuna. Sellist lahendust olen mõned korrad praktiseerinud. Aga jah, puit soojustuse vahel on mõningane suhteline külmasild.
Kui tahta võimalikult homogeenset välisseina, siis võiks valida Bauroc Ecoterm 500 mm, mille U-arvuks tuleb 0,16.
Aga igal variandil kipuvad olema omad head ja vead. Näiteks Ecotermist ju maju ilma akendeta ei ehitata. Aken on seina suhtes külmasild. Samuti ei saa ilma sillusteta. Sillustel ei ole U-arv sama - jälle suhteline külmasild.
Aga "T-25" vist teab vähemalt üht maja täiesti ilma suhtelise külmasillata.

Optimaalsem oleks lahendus (mulle näib ja olen teinud ja on ka ehitatud) kus paigaldada vertikaalne karkass distantsiga kandvale seinale
So seina vastu karkass ei lähe - seina ja karkassi vahel on ainult soojustus / karkassi kinnituselemendid

Jah, nõus. Olen midagi analoogset katuslae ehitamisel teinud. Pruss parajalt pika haaraga kinnitusnurga abil aluskonstruktsiooni (sarikate) külge. Kusjuures selle meetodi hea külg seisneb ka selles, et võimalik kõvera aluspinna ühtlasi sirgeks rihtida. Aga jällegi, metall läbib soojustuse kihti ja on suhteliseks punktkülmasillaks. Samuti segavad natuke kinnitusdetailid villa paigaldamist.

Siin nimetatud "suhtelised külmasillad" on esiteks vältimatud (ütleks siis, et pigem keerulisemad teostada + puudub mõte) ja teiseks on tegemist marginaalsusega...